
Anija vallavanem RIIVO NOOR, volikogu võttis pärast teist lugemist ühehäälselt vastu valla tänavuse eelarve. Kas seekord oli eelarvet varasematega võrreldes keerulisem koostada?
„Tänavuse eelarve koostamine oli tõesti päris korralik väljakutse, sest väga paljud kuluartiklid on tõusnud – kütus, soojusenergia, elekter. Lisaks oli meil soov tõsta kõigi valla palgal olevate töötajate töötasusid. Õnneks oli eelmisel aastal päris korralik tulumaksu ülelaekumine, sest oleme tulusid alati plaaninud konservatiivselt. Siiski oli mul veel detsembri alguses väga suur mure, kuidas saame eelarve kokku, sest esialgses projektis oli 1,7 miljonit eurot defitsiiti. Valla finantsjuht Liivi Hansen on nii professionaalne, et tema eestvedamisel saime eelarve tasakaalu. Kui raha ei jagu, tuleb teha otsuseid, et kõike ei saa, ning kulusid kärpida.“
Mille põhjal eelarve tulusid arvestasite?
„Eelmisel aastal suurenes tulubaas võrreldes üle-eelmise aastaga 10,9 protsenti. Riik prognoosib alanud aastal võrreldes eelmisega veel rohkem, 11,5protsendilist tulubaasi tõusu, kuid meie planeerisime praegu tulude kasvu 9,5 protsenti. Just sellepärast, et on väga palju tegureid, mille muutumine võib eelarvet mõjutada. Muidugi, ka palgatõusud suurendavad valla sissetulekuid, kuid olen finantsjuhiga sama meelt, et tulude planeerimisel tuleb olla konservatiivne. Kui laekub rohkem, saame hiljem lisaeelarvetega raha vajalikesse kohtadesse juurde suunata.“
Nimetasite palgatõusu, ka seletuskirjas oli eelarve uue prioriteedina kirjas, et vald on konkurentsivõimeline tööandja.
„Jah, soovisime tõsta palgatasemeid, et saaksime maksta headele töötajatele väärilist palka. Töötasusid oleme muidugi ka varem tõstnud, kuid nüüd tahtsime teha pisut suurema hüppe, sest meie töötajate palgad on olnud Harju teiste omavalitsustega võrreldes väga madalad. Kui korralikku palka pole maksta, lähevad head töötajad ära ning meile ei taheta tööle tulla. Ka riigiõpetajate miinimumpalga tõus andis tõuke, et tuli valla palgal olevate lasteaia ja kunstidekooli õpetajate ning teiste töötajate palgatasemeid tõsta.
Palgatõus on kõigil enam-vähem 300 eurot, mõnel natuke vähem, mõnel veidi rohkem – see on allasutuste juhtide või vallavalitsuses osakonnajuhtide määrata.“
Kas lasteaiaõpetajate töötasudega jaksate kooliõpetajate palkadega sammu pidada ning suudate neile jätkuvalt maksta vähemalt 90 protsenti riigi palgal olevate kooliõpetajate töötasust?
„Jah, kuigi see on vallale suur surve, oleme otsustanud sama suure palgatõusuga kaasa minna. Riik toetab meid lasteaiaõpetajate töötasude maksmisel tänavu ligi 100 000 euroga, kuid see ei kata ära kogu tööjõukulu, mis on vaja, et hoida taset võrreldes kooliõpetajate palkadega.“
Kuludest rääkides – mida kõige tuli rohkem kärpida?
„Asutuste majanduskulud jäid eelmise aasta tasemele, lisa saavad vaid selleks, et tasuda kallinenud vee, elektri ja kütte eest. Kärpisime ka IT-kulusid ja koolituskulusid. Meie põhjendus oli, kui tahame palgatõusu, ei võimalda eelarve samal ajal ka majanduskuludega priisata, kusagilt tuleb kokku hoida.“
Ka vabaühendusi toetate sel aastal tunduvalt vähem – 2022. aasta eelarves oli neile üle 25 000 euro, tänavu on 9500 eurot.
„Komisjonile, kes vaatab läbi vabaühenduste taotlusi, ütlesime, et meil ei ole MTÜde jaoks väga palju raha, olge toetuste määramisel kriitilised. Kui MTÜde igapäevaste tegevustoetustega oleme tagasihoidlikud, siis neile mõeldud investeeringutoetus on eelarves siiski varasemas mahus, kokku 20 000 eurot.“
Kui palju saate tänavu investeerida?
„Investeeringuid on eelarvesse arvestatud rohkem kui 3,6 miljoni euro eest. Investeerime peamiselt neisse objektidesse, millele saame ka mujalt toetust: kokku 1,09 miljonit eurot kulub Kehra-Anija kergliiklustee rajamiseks, 1,11 miljonit Aegviidu lasteaia renoveerimiseks, ligi 135 000 eurot Alavere pargi arendamiseks, 142 000 eurot Soodla-Kõrvemaa kergliiklustee tegemiseks. Suurtest investeeringutest on ainus, millele mujalt lisatoetust ei saa, Kehra Lastetare lasteaia juurdeehitus, millele oleme kavandanud 500 000 eurot. See tuleb teha, lasteaiakohti on vaja.
Kehra Mulla tänava arendusse investeerime 150 000 eurot, valla teede korrashoidu 205 000 eurot, tänavavalgustusse 50 000 eurot, laste mänguväljakute korrastamisse 97 150 eurot. Investeeringute lisarahastusena saame kokku üle miljoni euro, omaosaluste ja muude investeeringute jaoks võtame 2,5 miljonit eurot laenu.
Laenuosa kasvab 57 protsendini vallaeelarve põhitegevuse tuludest. See on päris palju, kuid saame tänavu mõned laenud ka tagasi makstud ning kui tulud kasvavad, muutub laenuosa suurus põhitegevuse tuludega võrreldes väiksemaks. Oluline on, et suudaksime laene teenindada ega peaks refinantseerima. Siiski senises mahus me järgmistel aastatel enam investeerida ei saa. Ilmselt pole ka vaja, sest suurematest investeeringutest jääb pärast tänavust renoveerida veel Aegviidu kool. Püüame ka selle jaoks saada mõnest fondist või programmist toetust.“
Kas jääb kripeldama midagi, mis jääb tänavu rahapuudusel tegemata?
„Ei jäänud. Minu emotsioonil pole ka tähtsust, investeeringud on kavandatud vastavalt arengukavale ja teehoiukavale ning eelarve on kollektiivne otsus, vallavanemana pean vastutama, et see ellu viiakse.
Selles suhtes on küll süda väga rahul, et töötajad saavad korraliku palgatõusu. Väga kehv tunne on, kui hea spetsialist on töölt lahkunud, sest olen pidanud ütlema, et meil pole võimalik talle rohkem maksta.
Olen positiivne ja loodan, et aprilliks-maiks on vallaeelarvesse üksikisiku tulumaksu laekunud planeeritust nii palju rohkem, et meil on võimalus teha lisaeelarve.“