RII­VO NOOR: „Ani­ja val­la ee­lar­ves on ra­ha nii pal­ga­tõu­suks kui ka in­ves­tee­rin­gu­teks.“

Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR, vo­li­ko­gu võt­tis pä­rast teist lu­ge­mist ühe­hääl­selt vas­tu val­la tä­na­vu­se ee­l­ar­ve. Kas seekord oli eel­ar­vet va­ra­se­ma­te­ga võr­rel­des kee­ru­li­sem koos­ta­da?
„Tä­na­vu­se ee­lar­ve koos­ta­mi­ne oli tões­ti pä­ris kor­ra­lik väl­ja­kut­se, sest vä­ga pal­jud ku­luar­tik­lid on tõus­nud – kü­tus, soo­ju­se­ner­gia, elek­ter. Li­saks oli meil soov tõs­ta kõi­gi val­la pal­gal ole­va­te töö­ta­ja­te töö­ta­su­sid. Õn­neks oli eel­mi­sel aas­tal pä­ris kor­ra­lik tu­lu­mak­su üle­lae­ku­mi­ne, sest ole­me tu­lu­sid ala­ti plaa­ni­nud kon­ser­va­tiiv­selt. Siis­ki oli mul veel det­semb­ri al­gu­ses vä­ga suur mu­re, kui­das saa­me ee­lar­ve kok­ku, sest esialg­ses pro­jek­tis oli 1,7 mil­jo­nit eu­rot de­fit­sii­ti. Val­la fi­nants­juht Lii­vi Han­sen on nii pro­fes­sio­naal­ne, et te­ma eest­ve­da­mi­sel sai­me ee­lar­ve ta­sa­kaa­lu. Kui ra­ha ei ja­gu, tu­leb te­ha ot­su­seid, et kõi­ke ei saa, ning ku­lu­sid kär­pi­da.“

Mil­le põh­jal ee­lar­ve tu­lu­sid ar­ves­ta­si­te?
„Eel­mi­sel aas­tal suu­re­nes tu­lu­baas võr­rel­des üle-eel­mi­se aas­ta­ga 10,9 prot­sen­ti. Riik prog­noo­sib ala­nud aas­tal võr­rel­des eel­mi­se­ga veel roh­kem, 11,5prot­sen­di­list tu­lu­baa­si tõu­su, kuid meie pla­nee­ri­si­me prae­gu tu­lu­de kas­vu 9,5 prot­sen­ti. Just sel­le­pä­rast, et on vä­ga pal­ju te­gu­reid, mil­le muu­tu­mi­ne võib ee­lar­vet mõ­ju­ta­da. Mui­du­gi, ka pal­ga­tõu­sud suu­ren­da­vad val­la sis­se­tu­le­kuid, kuid olen fi­nants­ju­hi­ga sa­ma meelt, et tu­lu­de pla­nee­ri­mi­sel tu­leb ol­la kon­ser­va­tiiv­ne. Kui lae­kub roh­kem, saa­me hil­jem li­saee­lar­ve­te­ga ra­ha va­ja­li­kes­se koh­ta­des­se juur­de suu­na­ta.“

Ni­me­ta­si­te pal­ga­tõu­su, ka se­le­tus­kir­jas oli ee­lar­ve uue prio­ri­tee­di­na kir­jas, et vald on kon­ku­rent­si­või­me­li­ne töö­and­ja.
„Jah, soo­vi­si­me tõs­ta pal­ga­ta­se­meid, et saak­si­me maks­ta hea­de­le töö­ta­ja­te­le vää­ri­list pal­ka. Töö­ta­su­sid ole­me mui­du­gi ka va­rem tõst­nud, kuid nüüd taht­si­me te­ha pi­sut suu­re­ma hüp­pe, sest meie töö­ta­ja­te pal­gad on ol­nud Har­ju teis­te oma­va­lit­sus­te­ga võr­rel­des vä­ga ma­da­lad. Kui kor­ra­lik­ku pal­ka po­le maks­ta, lä­he­vad head töö­ta­jad ära ning mei­le ei ta­he­ta töö­le tul­la. Ka rii­giõ­pe­ta­ja­te mii­ni­mum­pal­ga tõus an­dis tõu­ke, et tu­li val­la pal­gal ole­va­te las­teaia ja kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­ja­te ning teis­te töö­ta­ja­te pal­ga­ta­se­meid tõs­ta.

Pal­ga­tõus on kõi­gil enam-vä­hem 300 eu­rot, mõ­nel na­tu­ke vä­hem, mõ­nel vei­di roh­kem – see on al­la­su­tus­te juh­ti­de või val­la­va­lit­su­ses osa­kon­na­juh­ti­de mää­ra­ta.“

Kas las­teaiaõ­pe­ta­ja­te töö­ta­su­de­ga jak­sa­te koo­liõ­pe­ta­ja­te pal­ka­de­ga sam­mu pi­da­da ning suu­da­te nei­le jät­ku­valt maks­ta vä­he­malt 90 prot­sen­ti rii­gi pal­gal ole­va­te koo­liõ­pe­ta­ja­te töö­ta­sust?
„Jah, kui­gi see on val­la­le suur sur­ve, ole­me ot­sus­ta­nud sa­ma suu­re pal­ga­tõu­su­ga kaa­sa min­na. Riik toe­tab meid las­teaia­õpe­ta­ja­te töö­ta­su­de maks­mi­sel tä­na­vu li­gi 100 000 eu­ro­ga, kuid see ei ka­ta ära ko­gu töö­jõu­ku­lu, mis on va­ja, et hoi­da ta­set võr­rel­des koo­liõ­pe­ta­ja­te pal­ka­de­ga.“

Ku­lu­dest rää­ki­des – mi­da kõi­ge tu­li roh­kem kär­pi­da?
„Asu­tus­te ma­jan­dus­ku­lud jäid eel­mi­se aas­ta ta­se­me­le, li­sa saa­vad vaid sel­leks, et ta­su­da kal­li­ne­nud vee, elekt­ri ja küt­te eest. Kär­pi­si­me ka IT-ku­lu­sid ja koo­li­tus­ku­lu­sid. Meie põh­jen­dus oli, kui ta­ha­me pal­ga­tõu­su, ei või­mal­da ee­lar­ve sa­mal ajal ka ma­jan­dus­ku­lu­de­ga prii­sa­ta, ku­sa­gilt tu­leb kok­ku hoi­da.“

Ka va­baü­hen­du­si toe­ta­te sel aas­tal tun­du­valt vä­hem – 2022. aas­ta ee­lar­ves oli nei­le üle 25 000 eu­ro, tä­na­vu on 9500 eu­rot.
„Ko­mis­jo­ni­le, kes vaa­tab lä­bi va­baü­hen­dus­te taot­lu­si, üt­le­si­me, et meil ei ole MTÜ­de jaoks vä­ga pal­ju ra­ha, ol­ge toe­tus­te mää­ra­mi­sel krii­ti­li­sed. Kui MTÜ­de iga­päe­vas­te te­ge­vus­toe­tus­te­ga ole­me ta­ga­si­hoid­li­kud, siis nei­le mõel­dud in­ves­tee­rin­gu­toe­tus on ee­lar­ves siis­ki va­ra­se­mas ma­hus, kok­ku 20 000 eu­rot.“

Kui pal­ju saa­te tä­na­vu in­ves­tee­ri­da?
„In­ves­tee­rin­guid on ee­lar­ves­se ar­ves­ta­tud roh­kem kui 3,6 mil­jo­ni eu­ro eest. In­ves­tee­ri­me pea­mi­selt neis­se ob­jek­ti­des­se, mil­le­le saa­me ka mu­jalt toe­tust: kok­ku 1,09 mil­jo­nit eu­rot ku­lub Keh­ra-Ani­ja kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­seks, 1,11 mil­jo­nit Aeg­vii­du las­teaia re­no­vee­ri­mi­seks, li­gi 135 000 eu­rot Ala­ve­re par­gi aren­da­mi­seks, 142 000 eu­rot Sood­la-Kõr­ve­maa kerg­liik­lus­tee te­ge­mi­seks. Suur­test in­ves­tee­rin­gu­test on ai­nus, mil­le­le mu­jalt li­sa­toe­tust ei saa, Keh­ra Las­te­ta­re las­teaia juur­dee­hi­tus, mil­le­le ole­me ka­van­da­nud 500 000 eu­rot. See tu­leb te­ha, las­teaia­koh­ti on va­ja.

Keh­ra Mul­la tä­na­va aren­dus­se in­ves­tee­ri­me 150 000 eu­rot, val­la tee­de kor­ras­hoi­du 205 000 eu­rot, tä­na­va­val­gus­tus­se 50 000 eu­rot, las­te män­gu­väl­ja­ku­te kor­ras­ta­mis­se 97 150 eu­rot. In­ves­tee­rin­gu­te li­sa­ra­has­tu­se­na saa­me kok­ku üle mil­jo­ni eu­ro, omao­sa­lus­te ja muu­de in­ves­tee­rin­gu­te jaoks võ­ta­me 2,5 mil­jo­nit eu­rot lae­nu.

Lae­nuo­sa kas­vab 57 prot­sen­di­ni val­laee­lar­ve põ­hi­te­ge­vu­se tu­lu­dest. See on pä­ris pal­ju, kuid saa­me tä­na­vu mõ­ned lae­nud ka ta­ga­si maks­tud ning kui tu­lud kas­va­vad, muu­tub lae­nuo­sa suu­rus põ­hi­te­ge­vu­se tu­lu­de­ga võr­rel­des väik­se­maks. Olu­li­ne on, et suu­dak­si­me lae­ne tee­nin­da­da ega peaks re­fi­nant­see­ri­ma. Siis­ki se­ni­ses ma­hus me järg­mis­tel aas­ta­tel enam in­ves­tee­ri­da ei saa. Ilm­selt po­le ka va­ja, sest suu­re­ma­test in­ves­tee­rin­gu­test jääb pä­rast tä­na­vust re­no­vee­ri­da veel Aeg­vii­du kool. Püüa­me ka sel­le jaoks saa­da mõ­nest fon­dist või prog­ram­mist toe­tust.“

Kas jääb kripeldama midagi, mis jääb tä­na­vu ra­ha­puu­du­sel te­ge­ma­ta?
„Ei jää­nud. Mi­nu emot­sioo­nil po­le ka täht­sust, in­ves­tee­rin­gud on ka­van­da­tud vas­ta­valt aren­gu­ka­va­le ja tee­hoiu­ka­va­le ning ee­lar­ve on kol­lek­tiiv­ne ot­sus, val­la­va­ne­ma­na pean vas­tu­ta­ma, et see el­lu viiak­se.

Sel­les suh­tes on küll sü­da vä­ga ra­hul, et töö­ta­jad saa­vad kor­ra­li­ku pal­ga­tõu­su. Vä­ga kehv tun­ne on, kui hea spet­sia­list on töölt lah­ku­nud, sest olen pi­da­nud üt­le­ma, et meil po­le või­ma­lik tal­le roh­kem maks­ta.

Olen po­si­tiiv­ne ja loo­dan, et ap­ril­liks-maiks on val­laee­l­ar­ves­se ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su lae­ku­nud pla­nee­ri­tust nii pal­ju roh­kem, et meil on või­ma­lus te­ha li­saee­lar­ve.“