Anija vallavolikogu otsustas alustada Aegviidu vallaga läbirääkimisi, et leida võimalused valdade ühinemiseks.
Volikogu esimehe Jaan Oruaasa sõnul on viimasel ajal olnud mitteametlikke arutelusid selle üle, et teha Aegviidu vallale ettepanek hakata ühinemise osas läbi rääkima, mistõttu tõstatati küsimus nüüd ka volikogus. Ühinemise otsustamisel on tema arvates kindlasti väga oluline kuulata ära elanike arvamus, liitumisläbirääkimised peavad olema läbipaistvad ja põhinema asjakohastel uuringutel.
Anija volikogu liige Tõnis Väli, kes on olnud nii Anija vallavanem kui ka volikogu esimees ning on praegu Aegviidu vallavanem, meenutas, et on ise Anija vallajuhina teinud varem Aegviidule kahel korral ettepaneku hakata ühinemise osas läbi rääkima.
„Otsisin Aegviidu vallamajas selle kohta dokumente. Ühes kaustas oli vaid minu enda allkirjaga avaldus ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, teine kaust oli viie sentimeetri paksune. Sellest selgus, et 2001.-2002. aastal plaaniti lahutada Lehtse vallast Jäneda ning liita Aegviidu vallaga. Oli palju arutatud ja arvestatud, kuid läbirääkimised jäid lõpuks soiku, kuna ei suudetud kokku leppida, kus hakkab olema kool – Jänedal ja Aegviidus on oma põhikoolid.“
Anija volikogu liikmed uurisid Tõnis Välilt, milline meelsus on Aegviidus praegu, kas ettepanek alustada ühinemiskõnelusi võiks leida positiivset vastukaja.
Vallajuht rääkis, et Aegviidu on püüdnud ise hakkama saada ja ongi üsna hästi saanud – laenu võetud ei ole, kuid on hoitud kõvasti kokku ning suudetud investeerida kergliiklusteede rajamisse, valgustada suusaradu, rajatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni.
„Kuid lõputult kokku hoida ei saa, kusagil on piir. Ei saa edasi minna, kui pole tugevat seljatagust,“ arvas ta.
Aegviidu vallast on Tõnis Väli sõnul huvitatud ka suur Tapa vald, kes plaanib samamoodi teha ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi: „Üldine suundumus on see, et Aegviidu rahvas on näoga Tallinna poole. Nende jaoks on tõmbekeskus Tallinn ning käiakse kohtades, mis jäävad Aegviidu ja Tallinna vahele, Tapale ja Rakverre liigutakse vähem.“
Ta märkis, et Aegviidu rahvas muigab – kui enne oli põhjust Tapale minna vähemalt Grossi poodi, siis nüüd pole see enam vajalik, kuna ka Kehras avati Grossi kauplus.
Sõnumitoojale rääkis Tõnis Väli veel, et Aegviidu nimi on suusa- ja puhkekohana väga väärtuslik ning seda väärtust saaks veel rohkem tõsta, kõik eeldused on olemas: „Kuid Aegviidu vald oma tulubaasiga seda ei tee. Vaja on koostööd. Seda enam, et Aegviidu on nagu pisike rõngasvald Anija vallas. Kui Aegviidus puu kukub, on selle latv Anija vallas. Meil on küll stardiplatsid, kuid pole ühtki suusarada, mis asuks üksnes Aegviidu vallas. Seetõttu on rahataotlusprojekte raske kirjutada.“
Ka Anija vallavolikogu liikmed leidsid, et üheskoos on Anijal-Aegviidul paremad arenguvõimalused. Kõik istungil osalenud 15 volikoguliiget hääletasid selle poolt, et teha Aegviidu vallavolikogule ettepanek alustada läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda ühinemiseni.
Jaan Oruaas selgitas – et ühinemine oleks võimalik koos 2013. aasta sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega, peab vabariigi valitsuse määrus ühinemise kohta jõustuma 90 päeva varem ehk juunis 2013: „See tähendab, et peame läbirääkimistega mingite tulemusteni jõudma varasügisel.“
Otsustati, et maikuu esimesel nädalal kutsub volikogu esimees Anija vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajatest kokku töörühma, kes hakkab Anija valla poolt tegelema ühinemisküsimustega.
