Laupäeval, 4. septembril avati Lääne-Virumaa Haljala vallas Vainupea külas Riiast Tallinna kulgeva 1060 kilomeetri pikkune Metsa matkarada.
Pidulikku meeleolu lõi Kuusalu pasunakoor, sõna võtsid projekti „Piiriülene kaugmatkarada Metsa matkarada” eestvedajad, Asnate Ziemele Läti Maaturismi Ühingust ning Kolgaküla Seltsi tegevjuht ja MTÜ Ökokuller juht Kaisa Linno.
Lahemaal kolme aasta jooksul projekti ohjanud Kaisa Linno rõõmustas Läti Maaturismi Ühingu käima tõmmatud ettevõtmise finišis kogukondliku elu edendamise ja enda proovilepaneku üle: „Olen projekte varemgi kirjutanud, aga nii suure mastaabiga rahvusvahelises projektis osalesin esimest korda. Raske, aga äärmiselt tore projekt!”
Matkarajal on Lahemaa paremad palad
Keskpäeval seadsid ligi 150 matkajat, nende seas lätlased ja leedulased, sammud Vainupealt Oandu suunas, et tutvuda Metsa matkaraja 13 kilomeetri pikkuse osaga. Poolel maal Mustojal kinnitati keha, puhati jalga ja kuulati Lahemaa rahvamuusikute esinemist. Teekonna teine pool viis rändajad Altjale, pilku püüdsid Altja Suurkivi, Merinõmme rand, võrgukuurid ja kaluriküla.
Kaisa Linno sõnul on lõunanaabritepoolne peamine partner Juris Smalinskis Läti Maaturismi Ühingust innukas matkaja ja suur Eesti fänn. Möödunud sajandi 90. aastatel tegi toonane Läti Ülikooli bioloogiatudeng jalgrattaretki peaaegu kõikides Eesti maakondades ja külastas mitte üksnes Saaremaad ja Hiiumaad, vaid ka arvukalt väikesaari.
Riia-Tallinna matkaraja marsruuti valides kõndis Juris Smalinskis üle 4000 kilomeetri: „Meil on olnud fantastilised partnerid – Kaisa Linno Lahemaal, Eesti Maaturismi tegevjuht Raili Mengel ning Peipsimaa ja Setomaa inimesed. Nagu üle 30 aasta tagasi tegime koos Balti ketti, andsime nüüd oma panuse kolme riigi koostöösse.”
Kaisa Linno rääkis, et Oandult viib matkarada Võsule, kattudes RMK matkarajaga. Võsult liigutakse Käsmu ja sealt Viinistu külla. Pärispea poolsaarel teeb rada tiiru ja jõuab ka Purekkari neemele. Edasi viib tee Loksalt läbi Juminda poolsaare Tsitresse, läbides ka Majakivi-Pikanõmme õpperaja. „Valisime nii Lahemaalt, Peipsimaalt kui ka Setomaalt paremad palad,” selgitas ta.
Üks töölõike oli raja kooskõlastamine keskkonnaameti, maanteeameti, RMK ja vallavalitsustega: „Keskkonnaamet ei lubanud rannikualale rada viia ja eramaadele ei soovinud riskide vältimiseks minna. Tuli leida kompromissvariante. Kaugmatkarajal on peamine eesmärk läbida pikk maa, seepärast on teekonnal läbi Lahemaa ka mustakattega teid. Päevastel matkadel saab liikuda lühematel metsaradadel. Tahtsime võimalikult palju ära kasutada juba valmis radu ja teid. Vainupea ja Mustoja vahel on uus osa.”
Projekti kirjutamise ajal tegi Kaisa Linno ettepaneku, et Metsa matkaraja avamine võiks aset leida Lahemaal, sest tänavu möödub 50 aastat Lahemaa rahvuspargi rajamisest. Sihtpunktis võõrustas matkalisi RMK Oandu külastuskeskus, kus tuju tõstis ansambel Uurikad: „Tahtsime avamatka lõpetamiseks kasutada suuremale seltskonnale sobivat kohta ja Oandu külastuskeskuses jagub ruumi suuremale seltskonnale. Saanuksime viibida ka katuse all, kui oleks hakanud vihma sadama. Meid rõõmustas aga õnneks terve päeva päike.”
Koostati inforikas teabematerjal. „Eesmärk oli lisaks kaardile koondada kokku ka teenusepakkujad ja vaatamisväärsused, sest tegu on eeskätt turismimarsruudiga,” lausus Kaisa Linno.
Kolme riigiga koos parem pildile saada
Balti riikide matkarada kuulub ka Hollandist algava Euroopa matkaraja E11 alla, nii ollakse Lahemaa ja Kuusalu vallaga veel suurema matkaraja osa.
„Välisturistid näevad kolme Balti riiki ühtse reisisihina ja kui meilt küsiti, kus saaks looduses pikalt liikuda, tekkiski mõte luua ühine matkatee. Esmalt sündis koostöös Eesti Maaturismiga rannikumatkarada Riiast Tallinna, nüüd sai valmis metsarada Eestiga. Käsil on sama projekti lõpule viimine Leedus,” ütles Juris Smalinskis.
Kaisa Linno: „Balti riikide ühine matkarada on juba tekitanud huvi Euroopa riikide matkaringkondades. Oleme väikesed maad, aga koos moodustame päris suure territooriumi ja kui tuntakse huvi ühe maa vastu, siis soovitakse enamasti külastada ka teisi. Öeldakse, et kolme riigiga on parem ühiselt turismipildile saada ja turundada.”
Ta usub, et tunneb tänu Metsa matkaraja projektis osalemisele lõunanaabreid paremini: „Arenesin ja õppisin palju, sain Lätist palju sõpru ja avastasin Lätimaad. Külastasime Gauja rahvusparki, soovitan väga sellega tutvuda. Lõunanaabrite elu ja tegemisi võiks kindlasti rohkem vaatama minna.”
Juris Smalinskise sõnul on kaasmaalased võõrustamiseks valmis: „Inimene, kellele meeldib liikuda jalgsi, on sõbralik looduse ja kultuuri suhtes, kasulik väikeettevõtlusele.”
