Kaks viimast aastat on Remediale olnud rasked, sest riiklikud aktsiisitõusud on vähendanud toodangu tarbimist.
Kuusalu vallas Kiius tegutseval alkoholitootjal Remedia täitus mõni kuu tagasi 25 aastat sellest, kui sai õiguse hakata tootma alkohoolseid jooke.
Esialgu oli ettevõttel luba valmistada 1991. aastal vaid lahjat alkoholi. Esimene toode oli munaliköör Kiiu Torn. 1994. aastal sai Remedia esimese eratootjana ka kange alkoholi litsentsi.
Remedia kasvas omal ajal välja Kuusalu kolhoosi tütarettevõttest Bioestron. 2009. aastal ostis kolmandikku Remedia aktsiatest omanud Slavianskaya Group OÜ veel üle 60 protsendi aktsiaid, saades seega Remedia omanikuks. Ettevõtte juhiks sai Vladimir Feldman, üks uutest omanikest, kes enne seda töötas alkoholitootja Onistar tegevdirektorina. 2017. aastal on Remedia jätkuvalt Eesti suurimate tootjate seas.
Munaliköör Kiiu Torn, mille retsept töötati välja koos Tallinna Tehnikaülikooliga, on Remedial endiselt tootmises, sellest on välja arendatud sari – lisaks klassikalisele kreemliköörile veel tiramisu, šokolaadi ja rummi maitsega.
Vladimir Feldman ütleb, et kokku valmistab Remedia erinevaid tooteid 120. Viinadest on enim tunnustust pälvinud Stön, likööridest Kiiu Torn ja Ürdimeister, maailmas on auhindu toonud Reval džinnide perekond – Reval London Dry Premium Edition ja Reval Dry Gin. Stöni on hinnatud USAs kümne parema viina hulka.
Toodangut eksporditakse Lätti, Leetu, Saksamaale, Iisraeli, Kanadasse, USAsse. Hea koostöö oli Vladimir Feldmani sõnul 2015. aastal Venemaaga, kuid seoses sealse valuuta langusega peatus. Remediale oli Venemaa suur eksportturg. Venemaa ekspordi langus ja kohaliku turu olukord seoses 15protsendilise aktsiisitõusuga langetas ettevõtte mullust käivet võrreldes 2015. aastaga. Ülejäänud ekspordi osa on jäänud stabiilseks.
Lisaks omatoodangule turustatakse ka importtoodangut. Suurimad koostööpartnerid on Venemaa, Gruusia, Prantsusmaa, Armeenia.
Vladimir Feldman: „Venemaalt impordime Tsarskaya vodkat, mis on sealse turu number üks viin.
Gruusiast tarnime veine Kahhetia piirkonnast. Prantsusmaalt on meie partner Hardy konjakimaja. Remedia portfellis on kokku 400 toodet. Importtoodanguga hakkas ettevõte tegelema 2011. aastal, sest soovis olla oma valikus Eesti jaekaubandusele atraktiivsem.“
Remedia käive oli 2015. aastal 7,7miljonit eurot, 2016. aasta lõpetas 6,9 miljoni eurose käibega. Müüginumbrid siseturul ei kasva ja kasumlikkus samuti langeb. Ettevõtte juht tõdeb, et langus on tingitud soomlaste alkoturismi vähenemisest Eestisse ja meie elanike huvi Läti piirikaubanduse vastu.
Kohalikul turul on Remedial partnerid kogu jaekaubandus – alates väikekaupmeestest kuni suurte jaekettideni: „Meie toodangut ostavad esmalt need partnerid, kes hindavad kohaliku toodangu väärtust ja vajadust. Sageli aga puutume kokku murega, et kohalik toodang ei ole nii soodne kui importtoodang ning jaekaupmehele on atraktiivsem müüa sissetoodud kaupu. Kaotajaks jääb sel juhul ikka kohalik tootja. Jaekaubandus on see, mis juhib tarbijat, kaupmeeste otsustest sõltub väga suuresti väiketooja edu või ebaedu.“
Stabiilne töötajaskond
Töötajaid on ASis Remedia kokku 37. Tehases on enamik töötajatest Kiiu-Kuusalu elanikud. Töötatakse nelja villimisliiniga. Remedia juht toonitab, et tootmises kasutatakse eranditult vaid uut taarat, pudeleid tuuakse mitmest riigist.
Vladimir Feldman: „2016. aasta alguses tegime väikesed muudatused kommertsosakonnas seoses aktsiisitõusust tulenevast müügilangusega. Tehasega püüame jätkata samas koosseisus nii kaua, kui on võimalik. Kohalik töötaja on Remedia jaoks hinnatud ja tootmismeeskond on olnud aastaid stabiilne, nad on profid alkoholitootjad.“
Praegu on Kiiu tehases vaikne, kiired ajad olid hilissügisel, sest alkoholi ostmine kasvab novembris-detsembris. Kuna tänavu tõuseb aktsiis veebruaris, siis jätkub tööd ka jaanuariks. Sealt edasi vähemalt aprillini saab olema rahulikum, enne jaanipäeva tuleb toota jälle rohkem, siis on läbimüük taas suurem.“
Ta kirjeldab, et tootmine on Remedias paindlik, jälgitakse laoseisu, toodetakse operatiivselt vastavalt vajadusele.
„Raske on veel täpselt hinnata, milline mõju on uuel aktsiisitõusul, kuid ei usu, et alkoholi hakatakse vähem tarbima, pigem otsitakse allikaid, kust saab odavamalt. Teisisõnu – kasvab salaviina osakaal. Vaatame, mis tulevik toob. Arendustegevus on kulukas, aga sellega tuleb tegeleda,“ lausub Vladimir Feldman.
„Ootame kohalikku tarbijat eelistama ja usaldama eestimaist! Väike tootja Eestis saab olla elujõuline, kui kohalik tarbija ei keera meile selga ja teeb kõva häält, nõudes kohalikku kaupa jaekaubanduskettidelt.“
