Rätlas dendropargis Smaragd õitsevad punaste õitega õunapuud

3301
Hiliskevadel lühiajaliselt õitsevad dekoratiivõunapuud on MONIKA KANNELMÄE dendropargi Smaragd au ja uhkus.

Raasiku vallas Rätla külas asuva dendropargi Smaragd perenaise MONIKA KANNELMÄE aias on spetsialistide hinnangul erinevaid taimeliike ligi 2000 taksonit.

Raasiku vallas Rätla külas metsade vahel on dendropark Smaragd – 30 aastat tagasi rajatud park, mille perenaine Monika Kannelmäe ütleb, et park tiikide, küngaste ja taimeliikidega on kui paradiisiaed, eriti kaunis on seal  praegu, kui õitsevad punased dekoratiivõunapuud, mille varjus sobiks ideaalselt jalutada pika kleidi ning kübaraga, aias jätkub õisi kogu suveks.
Monika Kannelmäe rääkis, et hooaeg on avatud 1. juunist ning õiteilu võiks tulla nautima nii ruttu kui võimalik – kuigi pikk ja kuumalaineta kevad laseb taimedel kaua õitseda, võib õunapuude ilu igal hetkel läbi saada. Lisaks sissepääsu ehtivatele dekoratiivõunapuudele on pargis umbes 150aastane tamm, punased sarapuud, pihlakad, roomav õunapuu, korgipuu, juudapuu, tiigrisaba, kuused, püramiidvaher, erinevaid elupuid ja püsililli. Parki on 2 hektarit.
Teeme Ära talgutel 2. mail puhastasid perenaine abilistega pargi ääres asuva tiigi ümbruse ning nüüd on hästi näha suur koprapesa. Korras hoiab ta ka pargiga piirnevaid põllumaid, edaspidi on pargil ruumi laienemiseks.
Monika Kannelmäe unistab, et kunagi võiks olla park populaarne külastuskoht, kus oleksid ööbimisvõimalus ja söögikoht, mida külastaksid näiteks kruiisituristid, Soome ja Rootsi grupid. Esimese sammu on ta juba teinud – valminud on looduskeskuse ideekavand, mille on koostanud Raivo Tabri arhitektuuribüroo. Idee on plaanis ellu viia etappidena ning taotleda selleks projektiraha.
Dendropark asub Udara talu maadel, kuid on kohalike hulgas tuntud rohkem Kõrtsi taluna, sest kunagi asus seal kõrts. Pargi rajasid ligi 30 aastat tagasi harrastus­aednik Aksel Kurt, kelle elukaaslane oli haljastusarhitekt Irma Tungal. Aed on võitnud mitmeid auhindu, saanud Eesti kauni kodu tiitli.
Kui Aksel Kurt haigestus, jäi pargi arendamine soiku, pärast tema surma 5 aastat tagasi võttis toimetamise üle tema tütar Monika Kannelmäe, kes nooremana ei osanud arvata, et temast saab kunagi pargi perenaine. Alates käesolevast aastast kolis ta aga püsivalt Rätla külla ning tõdeb, et pargi pidamine on nagu täiskohaga töö, mis nõuab pidevalt tähelepanu ja keskendumist.
Monika Kannelmäe, kellele kuulub Tallinnas turismifirma Diamond Travel, oli esialgu veidi hirmul, mis pargist saab: „Läksin suure tuhinaga puukooli ning ostsin kõike. Paljud taimed ei läinud kasvama, seega tuli uuesti katsetada. Aja jooksul on tulnud julgus ning palju tuge annavad parki külastavad spetsialistid, kes jagavad lahkelt nõuandeid.”
Ta  loodab, et on juba piisavalt pädev, et parki külalistele tutvustada: „Sõbrad viskasid varem nalja, et teen ainult okas- ja lehtpuul vahet. Nüüd olen aga uhke, et tunnen enamik taimi ära. Aed on saanud nii omaks, et tunnen igat käändu, kuid süviti õppimiseks läheb veel aega. Lisaks aednikele on hea abimees internet.”
Aia eriliste liikidena nimetab ta valget ja kollast mändi, mis ei taha Eestis eriti kasvada. Mõned puud on Smaragdis suuremad kui mujal, näiteks eriline iluõunapuu, mis on Eestis ainus. Taimi on perenaine hankinud ka välismaalt, 2 aastat otsis ta helesinist lõosilma.
Aiatöö pole Monika Kannelmäele võõras, kogu elu on tal olnud oma väike koduaed: „Suure aia hooldamine ja edasiarendamine on aga hoopis midagi muud.”
Aias toimetab ka Monika Kannelmäe 80aastane ema, kes tunneb seal nokitsemisest rõõmu hommikust õhtuni: „Ta on väga suur abi, teisiti ei jõuaks ma aeda korras hoida. Abitööjõudu pole plaanis palgata, sest peenrasse võõrast väga julgelt lasta ei julge.”
Perenaine tõdes, et pargist on küll kuulnud paljud, kuid kohale sageli ei jõuta: „Teatakse silti, mis on suure tee ääres. Sealt on aga minna veel umbes neli kilomeetrit ning külatee on hirmutav. Seda on küll remonditud, kuid augud on paraku ikka samades kohtades.”
Kunagi külastasid parki bussitäite kaupa turistid Soomest, siis jäi aga park soiku: „Nüüd on süda rahul, olen jõudnud pargiga taas nii kaugele, et võin seda turistidele näidata. Siia on tambitud nii palju aega, raha ja armastust.”
Plaanis on lisada park peatuspaigana palverännuteele, mis läheb dendropargi teeotsast mööda. Hiljuti valminud kaardil seda veel pole, küll aga oleks see perenaise arvates mõnus puhkekoht teelisele.
Ta sõnas, et peab läbirääkimisi kruiisifirmadega ning mõtleb koolidele: „Linn pole kaugel, lapsed võiks tulla maale, et näha taimi nii looduses kui pargis. Eestis on park ainulaadne, puukoolid pakuvad tavaliselt istikuid müügiks ning iluaeda on seal vähem.”
Leader-programmist sai perenaine toetust aiamajakese jaoks ning raideri ostmiseks.
Pargis on lisaks taimedele ka aiamaja, lõkkeplats ning murulapikesed aiatoolidega, võimalik on tellida piknikukohta. Keset õitemerd elab talu noorim pereliige, küülik Helise.
„Sõbrad ütlesid, et mida ma siin maal ikka teen, müü talu maha. Kui siia kohale tulid, ütlesid, et müü kõik muu maha, aga mitte see koht. Kui keegi tuleb aeda, on aeg maas ning tuleb nautida. Kui aga hakkan midagi nokitsema, on suur väärtus, et näen kohe tulemust. Aeda peab pidevalt hooldama, see võib juba aastaga hävineda ja võssa kasvada, sest oleme ju metsa ääres,” rääkis perenaine.
Erinevate taimede õitsemist saab pargis nautida sügiseni, ametlik hooaeg lõpeb septembriga.