Rahvakoosolekud Kuusalus ja Kolgakülas: Kuusalu ja Loksa poliitikud jätku vanad vaenud

1648
Kuusalu vald, tema naabrid ja naabrite naabrid. Elanike arvud on roheliselt neis valdades, kus elanikke üle 5000, ning punaselt omavalitsustes, kus elanikke on vähem ja tuleb leida, kellega liituda.

Kuusallu ja ka Kolgakülla kogunes haldusreformi rahvakoosolekule paarkümmend inimest.

Kuusalu volikogu esimees Enn Kirsman ja vallavanem Urmas Kirtsi rääkisid vallarahvale kahel õhtul, kolmapäeval, 9. märtsil ja neljapäeval, 10. märtsil riiklikult kavandatavast haldusreformist ja Loksa linnavolikogu ettepanekust Kuusalu volikogule ning küsisid arvamusi, kuidas Loksale vastata.
Nad tõdesid, et Loksa linnavolikogu ettepanek Kuusalu vallale on ultimatiivne, see koosneb kahest osast: kas Kuusalu vald annab ära külad, mis asuvad Lahemaa rahvuspargis, või loobub vald Kiiu mõisa renoveerimisest ja hakkab Loksaga läbi rääkima tervikuna. Loksa linn tegi jaanuaris ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks ka Vihula, Kadrina ja Haljala vallale, neile tingimusi ei esitatud. Kuusalu vallavolikogul tuleb ettepanekule vastata hiljemalt 26. märtsiks. Kadrina volikogu on vastanud eitavalt. Vihula vallavolikogu otsustas eelmisel neljapäeval, et alustab Loksaga läbirääkimisi pärast haldusreformiseaduse vastuvõtmist riigikogus.1
Nii Kuusalu rahvamajas kui ka Kolgaküla rahvamajas jäi koos­olekutel osalenute väljaöeldust kõlama mõte, et praegu pole õige aeg vedada Loksa linnaga vägikaigast, vaid tuleks hakata sõbralikult läbi rääkima selle üle, kuidas ühineda. Kuusalu vallas on 6500, Loksa  linnas  2700  elanikku,  ühises vallas oleks 9200 elanikku.
Harjumaal ja Lääne-Virumaal paiknevat suurvalda ei peetud mõistlikuks – Virumaa inimeste tõmbekeskus on Rakvere, Harju rahval Tallinn.
Kuusalu koosolekul lausus Peeter Paenurm, et Loksaga ühinemine on paratamatu, ei saa rääkida, kas see on hea või halb: „Mõistlik on taastada Kuusalu kihelkond. Tark oleks lükata laud puhtaks, sõjakirves maha matta. Igast valimisnimekirjast võiks nimetada esindaja, istuda koos ja arutada. Kui ühine tahe, suund ja hingamine on olemas, ma ei näe takistust, et rahulikult läbi rääkida. Kas olete proovinud Loksa linna juhtidega leida ühist keelt?“
Enn Kirsman: „Olen proovinud oma Loksa kolleegiga rääkida, ta on otsinud põhju­si, et mit­te lä­bi rää­ki­ma asu­da.“
Urmas Kirtsi: „Suvel küsisin linnapea Värner Lootsmannilt, kes on Kuusalu vallavolikogu liige, et kuidas seoses haldusreformiga edasi võiksime minna. Ta vastas, et teda huvitab mängu ilu. Loksa tuli välja suurvalla ideega, ma ei näe Loksa linnajuhtide soovi meiega laua taha istuda ja aru pidada. Aga püüame, et see toimuks.“
Rein Kippar: „Kuusalust käidi Loksal koolis, Loksa on kogu aeg meie jaoks olemas olnud. Viimasel ajal on tekkinud müüt, mida laiendab Loksa Elu, ja ka mõned meie omad inimesed tahavad riidu ajada, vastandada. Häirib faktide väljatoomine sellise nurga alt, et kui halvad on Kuusalu vallavanem ja volikogu esimees. Milleks sellist ajupesu vaja? Osad inimesed võivadki võtta tõena, et Kuusalu vallas on kõik halvasti, Loksal väga hästi. Tegelikult oleme ühesugused, see mängu ilu läheb kalliks maksma igale inimesele vallas.“
Ka Kolgakülas väljendati samu mõtteid: peaks katsetama Loksaga läbi rääkida, kui Loksa ultimatiivsele ettepanekule vastata eitavalt, siis teha omapoolne ettepanek tingimusteta läbirääkimisteks. Veel tõdeti, et üksteise mahategemine on ära tüüdanud, asi on läinud poliitiliseks, tuleks käituda riigimehelikult. Vabatahtliku liitumisega makstav kompensatsioon kuni 800 000 eurot võiks olla motiiv, et läbirääkimised algaksid.
Vallavanem Urmas Kirtsi kinnitas, et on kihelkonna usku: „Mulle tundub, et võimalike läbirääkimiste algus on läinud üle käte, emotsionaalseks. Õige oleks aeg maha võtta ja minna edasi rahulikult. Ühinemine tuleb ühel või teisel ajal, oleks vaja selgeks teha, mida see meile kaasa toob. Kuusalu valla toimetulek on hea. Loksa on Kuusalu kihelkonna üks osa, kuid on Harjumaa vaeseim omavalitsus. Kuusalu valla tulubaas ühinemisest ei kasva.“
Urmas Kirtsi: „Tark ei torma. Vaataks, kas ja millisel kujul haldusreformi seadus vastu võetakse. Kui hiljemalt juunis, siis viiakse haldusreform läbi 2017 sügisel koos kohalike valimistega. Kui mõlemal poolel, Loksa linnal ja Kuusalu vallal, on soov läbi rääkida, siis jõuame niikaugele, et vabatahtlik ühinemine on võimalik kokku leppida riigi seatud tähtajaks, 1. jaanuariks 2017.“
Kuusalus uuriti ka, kas on võimalikest ühinemistest räägitud teiste naabervaldadega. Vallavanem vastas, et Jõelähtme valla esindajatega on kõnelenud, huvi on null. Volikogu esimees lisas, et Anija vald on Kehraga liitumise läbi teinud, nüüd peetakse läbirääkimisi Aegviidu vallaga.

Kuusalu ja Loksa laenukoormus
Kolgakülas tuli põhjalikumalt jutuks Kuusalu valla ja Loksa linna laenukoormus. Vallavanemalt küsiti, kui suured laenud kummalgi omavalitsusel on ja milliseks kujuneb laenukoormus, kui liitutaks.
Urmas Kirtsi kõneles, et valla laenukoormus on 40 protsenti eelarve kogumahust – ligi 3,5 miljonit eurot. 2016. aastal makstakse osa sellest tagasi, Kiiu mõisa renoveerimiseks võetav 1 miljon eurot laenu kasvataks laenukoormuse korraks üle 50 protsendi, kuid siis langeks. Vallale jääks võimalus saada eurofondidest toetusi.
Loksa laenukoormus on vallavanema sõnul käesoleva aasta eelarvestrateegia järgi 3 miljonit eurot, see on 100 protsenti eelarvest, tänavu makstakse laenu tagasi 100 000 eurot. Eelarvestrateegias on kirjas, et Loksa kavatseb 2017. ja 2018. aastal laenu jõuliselt tagastada, kuid ei näe allikaid, millistest tuludest.
„Kui prioriteet on, et 4-5 aastaga jõuda Kuusalu ja Loksa linna ühinemisest tekkinud vallas laenukoormusega alla 60 protsendi, tähendaks see mõneks ajaks uute investeeringute lõpetamist, kulude tõsist kokkuhoidu. Aga kui laenukoormus on üle 60 protsendi, pole vallal võimalik saada investeeringuteks eurotoetusi,“ kommenteeris vallavanem.

Maavanema järelevalve
Kolgakülas küsis Mait Kröönström, miks pole tööle hakanud vallavolikogu moodustatud töörühm Loksaga läbirääkimiseks.
Enn Kirsman ütles, et pöördus detsembris kohe järgmisel päeval pärast töörühma loomist oma Loksa kolleegi poole, vastus oli, et Loksa linnavolikogul pole põhjust endapoolset töörühma moodustada.
Kui Kuusalu vallavolikogu otsustas detsembris 2015, et teeb Loksale ettepaneku alustada tulenevalt 2008. aasta otsusest läbirääkimisi võimalikuks liitumiseks, ja kinnitas töörühma liikmed, teatasid Loksa linnajuhid, et sellisel otsusel pole alust. 2008. aasta sügisel tegi Loksa linnavolikogu Kuusalu volikogule ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Kuusalu volikogu võttis ettepaneku vastu, kuid Loksa linnajuhtide väitel ei ole otsuse koopia nendeni jõudnud. Läbirääkimisi 2008. aastal ega ka hiljem ei alustatud.
Harju maavanem Ülle Rajasalu leidis nüüd jaanuari alguses, et läbirääkimiste pidamise selguse huvides oleks volikogul mõistlik kaaluda uue ettepaneku ja seisukoha formeerimist, mitte tugineda 2008. aasta otsustele.
Urmas Kirtsi märkis Kolgaküla koosolekul: „Moodustasime komisjoni, tahtsime Loksa esindajatega jaanuari lõpus kokku saada, kuid leiti nüansid, miks läbirääkimistega mitte alustada. Ja veidi aja pärast tuli Loksa volikogult suurvalla loomise algatus ning ultimatiivne ettepanek Kuusalu vallale, sellest ei õhku soovi sõbralikult läbi rääkida.“

Haldusreformi küsitlus
Kuusalu vallavanem ja volikogu esimees korraldasid vallarahva seas haldusreformi teemal internetiküsitluse. Vastata sai 11. märtsini.
Enn Kirsman ütles, et arvesse läksid 180 vastust – üheksa kustutati, kuna vastaja nimi oli Mister X või muud sellist, 15 vastajat polnud valla elanike registris. Vastajatest 113 ehk 65 protsenti leidsid, et Loksa linnaga ei peaks liituma ja 39 ehk 22 protsenti, et peaks liituma, 23 vastajal ehk 13 protsendil oli ükskõik. Küsimusele, kellega võiks Kuusalu vald liituda, pakuti kõiki naabervaldu, ka kogu Harjumaa või Ida-Harju valda. Küsitluse tulemused antakse volikogu komisjonidele, kes arutavad sel nädalal, kuidas Loksa linna ettepanekule vastata. Vastuse eelnõu avalikustatakse Kuusalu valla kodulehel reedel, 18. märtsil, volikogu arutab 23. märtsi istungil.
Rahvakoosolekute kohta sõnas volikogu esimees: „Saime kinnitust teadmisele, et Loksaga peame tulevikus arvestama ja püüdma jõuda kokkuleppele. Kas ja kuidas õnnestub, ei sõltu ainult meist, see nõuab mõlemapoolset tahet, aga võibolla Loksal veel tekib tahe, kui haldusreformi seadus riigikogus vastu võetakse.“