Rahulolu-uuring Ani­ja val­las

689

Mais viis Saar-Poll Ani­ja val­la ela­ni­ke seas lä­bi ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu.

Uu­rin­gu­fir­ma Saar Poll kü­sis, kui­das on Ani­ja val­la ela­ni­kud ra­hul elu­kesk­kon­na­ga ning ko­du­val­la pa­ku­ta­va­te tee­nus­te ja val­laa­met­ni­ke töö­ga. Nel­ja nä­da­la jook­sul kü­sit­le­ti üle 400 ini­me­se, osa vas­ta­sid vee­bi-, osa te­le­fo­ni teel.

„Kon­tak­tid sai­me koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga rah­vas­ti­ku­re­gist­rist,“ sõ­nas möö­du­nud nel­ja­päe­val val­la­vo­li­ko­gu­le kü­sit­lu­se es­ma­seid tu­le­mu­si tut­vus­ta­nud Andres Viia Saar-Pol­list.

Ta sel­gi­tas, et va­lim koos­ta­ti eri soost, va­nu­sest ja rah­vu­sest ela­ni­kest. Nai­si ja me­hi oli kü­sit­le­tu­te seas enam­vä­hem võrd­selt, ar­ves­ta­ti, et ini­me­si oleks nel­jast kan­dist: Keh­rast, val­la lõu­na- ja põh­ja­pool­se­test kü­la­dest ning kesk- ja idao­sast.

Uu­rin­gus oli 4 põ­hi­tee­mat: mil­li­ne on ela­ni­ke ül­di­ne ku­vand Ani­ja val­last, val­la iden­ti­teet, ela­ni­ke ra­hulo­lu eri­ne­va­te tee­nus­te­ga Ani­ja val­las ning in­foal­li­kad ja suht­lus val­la­amet­ni­ke­ga.
Ela­ni­kud vee­da­vad va­ba aja ko­du­kan­dis

27 prot­sen­ti vas­ta­nuist hin­das ko­du­val­da sõ­na­de­ga loo­dus­kau­nis ja ro­he­li­ne, 21 prot­sen­ti sõ­na­de­ga ra­hu­lik ja vaik­ne, 16 prot­sen­ti ni­me­tas märk­sõ­na­na pa­be­ri­vab­ri­ku hai­su, 14 prot­sen­ti üles, et ke­na koht ela­mi­seks. Võrd­selt 33 prot­sen­di­le meel­dib Ani­ja val­las vai­kus ja ra­hu ning loo­dus ja ro­he­lus, 17 prot­sen­ti hin­das kõi­ge roh­kem jõ­ge, vee­hoid­laid ja met­sa ning 12 prot­sen­ti lä­he­dust Tal­lin­na­le. Sel­lest, mis ei meel­di, ni­me­ta­sid 22 prot­sen­ti te­ha­se hai­su, 15 prot­sen­ti tee­de olu­kor­da ning võrd­selt 7 prot­sen­ti va­baa­ja­veet­mi­se või­ma­lus­te vä­he­sust ning val­la­si­se­se ühist­rans­por­di puu­du­lik­kust. Üle poo­le kü­sit­le­tu­test ehk 55 prot­sen­ti pi­da­sid olu­li­seks ela­da või­ma­li­kult loo­dus­lä­he­da­ses kesk­kon­nas ise­gi siis, kui sel­le­ga kaas­ne­vad eba­mu­ga­vu­sed tee­nus­te kät­te­saa­da­vu­ses, tee­nus­te asu­mist käe-ja­la juu­res pi­das olu­li­se­maks 40 prot­sen­ti.

84 prot­sen­ti kü­sit­le­tuist vas­tas, et vee­dab ka ena­mu­se oma va­bast ajast Ani­ja val­las, 73 prot­sen­ti, et tar­bib seal eluks va­ja­lik­ke tee­nu­seid ning 30 prot­sen­ti osa­le­vad ka ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na te­ge­vu­ses. 52 prot­sen­ti ee­lis­ta­vad ka va­ba ae­ga vee­ta ko­du­kan­dis, 24 prot­sen­ti Tal­lin­nat, kus on roh­kem va­li­ku­või­ma­lu­si. Ants Viia sõ­nul pais­tis sil­ma, et ko­du­ko­has ee­lis­ta­vad va­ba ae­ga vee­ta va­ne­mad ini­me­sed, Tal­lin­nas noo­re­mad ja kõr­ge­mat sis­se­tu­le­kut saa­vad ini­me­sed. Poo­led vas­ta­nuist kin­ni­ta­sid, et võ­ta­vad või­ma­lu­sel ala­ti osa ko­gu­kon­nast toi­mu­vast, viien­di­ku­le ei pa­ku see hu­vi. 56 prot­sen­ti soo­vib, et nen­de laps või lap­se­laps käiks ko­du­val­la koo­lis, 22 ee­lis­tas Tal­lin­na koo­le.

Ani­ja vald pi­da­sid en­da­le so­bi­vaks elu­pai­gaks 76 prot­sen­ti vas­ta­nuist, nen­de seas olid üle­kaa­lus eest­la­sed ja me­hed, pea­mi­selt va­ne­mad ini­me­sed. Või­ma­lu­sel ko­liks sealt kind­las­ti ära või pi­gem ko­liks kok­ku 20 prot­sen­ti. Väi­te­ga, et käib Ani­ja val­las vaid ma­ga­mas, nõus­tus ja pi­gem nõus­tus kok­ku 27 prot­sen­ti – nen­de seas oli üle­kaal noo­re­ma­tel mees­tel.

Sel­le­ga, et Ani­ja vald are­neb õi­ges suu­nas, oli täies­ti nõus 22 prot­sen­ti vas­ta­nuist, pi­gem nõus 51 prot­sen­ti, 10 prot­sen­ti ar­vas, et pi­gem mit­te ning 1 prot­sent ei ol­nud väi­te­ga üld­se nõus.
Ra­hul ei ol­da tee­de ning val­la­si­se­se trans­por­di­ga

Vas­ta­jail pa­lu­ti 4 pal­li süs­tee­mis hin­na­ta 27 elu­vald­kon­da. Kõi­ge kõr­ge­ma kesk­mi­se hin­de­ga ehk 3,2 hin­na­ti raa­ma­tu­ko­gu­sid, las­teae­du, spor­di- ja va­baa­ja­ra­ja­ti­si. Ühis­trans­por­diü­hen­dus Tal­lin­na­ga sai hin­deks 3,1. Kõi­ge keh­ve­maks hin­na­ti val­la­si­se­ne ühis­t­rans­port – kesk­mi­ne hin­ne 2,2, et­te­võt­lus­kesk­kond ja sel­le aren­da­mi­ne – 2,4, val­lae­la­ni­ke või­ma­lu­sed val­lae­lu mõ­ju­ta­mi­sel ja suu­na­mi­sel, val­la pa­ku­ta­va­test tee­nus­test tea­vi­ta­mi­ne ning tee­de ja tä­na­va­te ehi­tus ning kor­ras­hoid – 2,5. Tee­de-tä­na­va­te ni­me­ta­mi­ne on Ants Viia hin­nan­gul loo­gi­li­ne, sest nen­de sei­su­kord on Ees­tis ül­di­ne prob­leem, teis­te ni­me­ta­tud vald­kon­da­de osas on te­ma mee­lest mõt­le­mis­koht, kas ha­ka­ta te­ge­ma näi­teks kaa­sa­vat ee­lar­vet.

See, mis on neist sa­ma­dest vald­kon­da­dest kõi­ge olu­li­sem, ku­hu vald peaks ra­ha ku­lu­ta­ma, ni­me­tas üle­kaa­lu­kalt kõi­ge roh­kem ehk 17 prot­sen­ti ini­me­stest tee­de ehi­tust ja kor­ras­hoi­du, 9 prot­sen­ti ehk peaae­gu iga küm­nes ini­me­ne pi­das olu­li­seks et­te­võt­lus­kesk­kon­na aren­da­mist.
In­foal­li­kad ja suht­lus val­laa­met­ni­ke­ga

Kü­si­mu­se­le, ku­hu val­lae­lu puu­du­ta­va­te kü­si­mus­te või prob­lee­mi­de kor­ral es­malt pöör­du­tak­se, oli kõi­ge po­pu­laar­sem vas­tus val­la vee­bi­leht – se­da kü­las­tab kõi­ge­pealt 28 prot­sen­ti vas­ta­nust. Järg­ne­sid enam-vä­hem võrd­selt e-kir­ja saat­mi­ne amet­ni­ku­le, val­la­maj­ja ko­ha­le mi­ne­mi­ne või he­lis­ta­mi­ne – se­da teeb 18-19 prot­sen­ti ini­me­sest.

Vii­ma­se aas­ta jook­sul on Ani­ja val­laa­met­ni­ke­ga vas­ta­nuist vä­he­malt ühe kor­ra su­hel­nud um­bes kol­man­dik vas­ta­nuist, neist roh­kem kui poo­led olid nõus või pi­gem nõus, et amet­ni­kud on sõb­ra­li­kud ja vii­sa­kad ning te­le­fo­ni ja e-pos­ti teel kät­te­saa­da­vad. Küll aga lei­dis üle 40 prot­sen­di vas­ta­nuist, et po­le val­la­maj­ja oo­da­tud ning et val­la­va­lit­su­se te­ge­vus po­le lä­bi­pais­tev, kol­man­dik lei­dis, et prob­lee­me ei ole la­hen­da­tud mõist­li­ku aja jook­sul.

Sõ­nu­mi­too­ja kõi­ki numb­reid on vii­ma­se aas­ta jook­sul lu­ge­nud 32 prot­sen­ti vas­ta­nuist, 20 prot­sen­ti um­bes poo­li numb­reid, 32 prot­sen­ti loeb har­ve­mi­ni, 14 prot­sen­ti ei loe üld­se. Ve­ne keel­ses kü­sit­lu­se­le vas­ta­nuist loeb Sõ­nu­mi­too­ja ve­ne­keel­set väl­jaan­net ala­ti või ae­g-a­jalt kok­ku 52 prot­sen­ti, 15 prot­sen­ti po­le üld­se lu­ge­nud. Ants Viia hin­das numb­ri­te põh­jal, et nii ees­ti- kui ve­ne­keel­ne Sõ­nu­mi­too­ja on Ani­ja val­las va­ja­li­kud.