Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon

1446

Mari-Ann Kelam,
Viimsi Vallavolikogu liige,
Isamaa ja Res Publica liit

Need märksõnad, mis sisalduvad meie teises rahvushümnis  „Hoia, Jumal,  Eestit“, pakuvad retsepti parema Eesti jaoks. Rahu – oleme olnud säästetud looduskatastroofidest, rahutustest, vägivallast. Rahu tähendab ka hingerahu, võimet mitte  lasta  end  kiskuda  emotsionaalsetesse keeristesse.
Töö – vahel tundub seda isegi liiga palju, samas tasu pole paljudele piisav. Aga keegi ei keela meil tööd hästi teha, kasvatades sisemist väärikust.
Kainus – rohkem kui hoidumine autorooli purjuspäi istumast, vaid ka kaine mõistus.  Oma peaga mõtlemine, ka valimisreklaami hindamisel. Rahu, töö ja kainus kehastavad Eesti „krooni“ – meie väärikust, moraalset valuutat, mida Euro kunagi ei asenda.
Vennaarm – meie igapäevase „eelarve“ suurim puudujääk. See algab kaasinimese märkamisest, avatud ja positiivsest suhtumisest. Selline suhtumine loob võimaluse koostööks, mille kaudu on märksa hõlpsam probleeme lahendada. Eesti on liiga väike, et võiksime ülbelt koostööst keelduda.
Valimiste eel küsitakse, mida te lubate? Rõhuasetus on nihkunud saamisele. Ometi ei saa valitavad kaaskodanikud kehastuda jõuluvanadeks. Riigieelarvel ja kohustustel on piirid, nagu ka laenuvõtmisel. Mõistagi pakuvad parteid erinevaid rõhuasetusi ja tulevikukavasid. Lubadused osutuvad hapraks, kui neid ei toesta eetiline selgroog, vastutus oma rahvusriigi püsimise eest. Püüame olla avatud,  sõbralikud  ja  ausad,  kes  mõtlevad oma peaga. Kes ei taotle isiklike või sõpruskonna huvide eelisarendamist, kes on valmis oma  vigu  tunnistama,  kes  on  valmis eelarvamustevabaks  koos­tööks  teiste hea tahte inimestega meie riigi ühistes huvides.
Muutus tuleb siis, kui kodanikud  on valmis mitte ainult riigilt teenust taotlema, vaid ka andma oma aega, tähelepanu, ideesid.  Üksnes sellise kodanike kaaspanusega suudavad valitud saadikud oma lubadusi ellu viia.