
Rahvas, vallajuhid ja -ametnikud arutasid, kuidas kasutada raadatud Tehase tee 2a maatükki.
Raasiku vallavalitsus kutsus neljapäeva, 24. mai õhtuks huvilised Raasiku rahvamajja, et selgitada hiljuti rahva hulgas pahameelt tekitanud raietöid ning rääkida kohe algava kergliiklustee ehitusest. Kõne all olid ka muud heakorra- ning sotsiaalteemad. Rahvamaja Ernesaksa saali tuli üle 100 inimese, toole pidi pidevalt juurde tuua.
Vallavanem Andre Sepp lausus sissejuhatuseks, et Raasiku vallal läheb endiselt hästi – kuigi elanike arv on langenud taas 5000 piirile, on tulubaas piisav, et valda arendada ja plaane teha. Ta sõnas, et tänavune aasta on investeeringute poolest erakordne, valmivad Raasiku võimla, kergliiklustee, SW Energia rajab uue katlamaja ja küttetrassid. Arukülas algab peagi koolimaja ja spordisaali laiendamine, ehitushankes on staadioni rekonstrueerimine.
Ta lisas, et käimas on ka uue üldplaneeringu ja arengukava koostamine. Üldplaneering on plaanis kinnitada järgmise aasta kevadel, enne seda on põhjalikud arutelud ja rahvakoosolekud.
Kopp maasse Tehase tee ääres
Raasiku kergliiklustee ehitusjärelevalve esindaja Sulev Puumeister sõnas, et kergliiklustee ehituse ettevalmistused on jõudnud lõpusirgele, ehitus võib alata. Teetrass on maha märgitud, kergliiklustee tuleb tokkidest 2 meetrit sõidutee poole. Tehakse uus tänavavalgustus, mis on osaliselt sõidutee kui ka kergliiklustee ääres, kuid ulatub valgustama mõlemat. Lambid tulevad igale poole uued.
Ehitus algab käesoleval nädalal, esimesena lüüakse kopp maasse Tehase tee ääres põllu peal, kus elamurajooni pole. Töid tehakse etapiviisiliselt, mitte igal pool korraga.
Sulev Puumeister ütles, et on uuritud, kuidas on planeeritud kinnistutele sissesõidud: „Sissesõidud vaadatakse kõik eraldi üle. Tehakse nii, et sisse pääseb autoga, jala, lapsekäruga ehk lahendatakse vastavalt olukorrale.”
3,52 kilomeetri pikkune kergliiklustee tehasest kuni Jägala maantee ristini on plaanis valmis saada tänavu novembris.
Raasiku elanik Ants Kivimäe sõnas, et talle teevad muret vanad suured saarepuud Tehase teel: „Ka neile on kriipsud peale tõmmatud. Mind hämmastab, kuidas mujal maailmas saab ehitada kõnniteed nii, et kui on suur puu, teeb tee väikese kaare. Mulle ei meeldi, et ollakse nii jäik.”
Sulev Puumeister vastas, et nüüd on projekt valmis ning ehitajad peavad seda järgima: „Visuaalselt võib tunduda, et puu ei jää teele ette, kuid peame arvestama ka juurtega. Raasiku vallas on aastate jooksul käitutud korrektselt, võetud maha puid, kui on hädavajalik. Hiljem on võimalik istutada, ilustada. Nüüd, kui trass on maas, vaadatakse veel kõik üle. Kui on lootust, et puu jääb pärast tee ehitust elama, jäetakse see alles.”
Vallavanem Andre Sepp lisas, et projekti ei saa enam muuta, see on kinnitatud: „Peame valima, kas tahame puid säilitada või turvalist kõnniteed. Projekt on põhjalikult läbi kaalutud, läbinud ekspertiisi. Projektis pole prügikaste ega pinke, nende asukohad tuleb koos kogukonnaga välja mõelda.”
Volikogu liige Ivar Vilberg lisas, et kergliiklustee on väga suur elukvaliteedi muutus: „On võimalik liikuda aleviku ühest otsast teise turvaliselt. Vajalikud puud tuleb maha võtta, teha tee valmis, istutada uued, mõne aasta pärast on vaatepilt palju kenam.”
Sulev Puumeistrilt küsiti ka, mis saab teele ette jäävatest sirelipõõsastest ja hekkidest: „Haljastust, mida saab juurepallidega koos tõsta, võib ümber paigutada. See on tavaline, keegi lisaraha ei küsi, tuleb vaid soovi avaldada.”
Umbusalduseni viinud maatükk
Volikogu liige Maarja Sikut soovis teada, millal tehakse korda Tehase tee 2 kinnistu ehk uue ristmiku ehitamisest jäänud kolmnurk. Valla teede- ja ehitusspetsialist Argo Laks vastas, et lähiajal kergliiklustee ehituse käigus on plaanis see ära siluda.
Maarja Sikut küsis ka Tehase tee 2a kinnistu kohta, kust võeti hiljuti maha võsa ja puid. Raie oli üks põhjustest, miks otsustasid volikogu 7 liiget algatada vallavanema umbusaldamise. Volinik uuris, millal maatükk korda saab ning miks raieotsus üldse tehti.
Argo Laks sõnas, et Tehase tee 2a on plaanis käesoleva nädala jooksul puhastada: „Kohe ei saanud maatükki tühjaks vedada, sest maa oli liigniiske. Töö pidi jätkuma varem, kuid ekskavaator läks rikki.”
Maatükile ladustatakse kergliiklusteest üle jäänud pinnas. Vallavanem sõnas, kuna pinnase saab paigutada lähedal, läks kergliiklustee ehitamine odavamaks: „Töid tehti raadamislepingu alusel. Eesmärk oli eemaldada vallale kuuluvatel kinnistutel võsa, puhastada kraave. Lepingus oli, et enne tööde tegemist märgitakse ära mahavõetava võsa maht ja ka puud. Oleme alustanud vallavalitsuses sisejuurdlusmenetlust. Kui see lõpeb, saab selgust. Olen nõus, et arutamine ja planeerimine olid selle projekti kõige nõrgemad kohad. Kui aga ehitame kord pika aja jooksul kergliiklusteed, oleks mõistlik asju komplekselt lahendada.”
Volikogu liige Olev Sinijärv ütles, et maa kuivendamiseks oleks tulnud teha projekt, märkida ära, kuhu ja kui sügavad kraavid tuleb teha: „Pole mõtekas teha kraavi sinna, kuhu edaspidi tahame teha näiteks uue lasteaia või hooldekodu.”
Argo Laks vastas, et uusi kraave ei rajata, olemasolevad taastatakse ja puhastatakse: „Praegu jätame maa valla reservi, konkreetset otstarvet sellele veel pole.”
Ants Kivimäe lisas, et polnud mingit vajadust võtta maha 5 hektarit metsa: „Kui jagame kergliiklustee alt tekkiva 3000 kuupmeetrit pinnast viie hektari peale, saame imeõhukese kihi. See oli raie õigustamine, mitte vajadus.”
Argo Laks märkis, et kuigi maha võeti lisaks võsale ka puid, ei moodusta paarkümmend puud viie hektari peale veel metsa.
Volikogu liige Kadi Tammaru päris, kelle peas sündis idee maatükk tühjaks teha: „Seda plaani pole üheski arengudokumendis ega komisjoni protokollis. See paneb arvama, et pargi rajamise ja reservmaa mõte tuli tagantjärele, kui selgus, et jama on käes.”
Volikogu liige Ivar Vilberg lausus, et politseitöö ja uurimine tuleks jätta teistele organitele, kes on selles pädevad: „Asi läks kehvasti, pole midagi vaielda. Oleks tulnud alustada sellest, et mõte läheb komisjoni, kes oleks kas heaks kiitnud või öelnud, et arutame veel. Seejärel oleks tulnud võtta mitu hinnapakkumist. Metsa oleks võinud ka maha müüa, hakkepuit on ressurss.”
Tehase tee 2a kinnistule pakkus rahvas, et ehituskrundile võiks tulla suurem kauplus, park, laste mänguväljak, koerte kinnine jalutusplats.
Andre Sepp sõnas, et see on üks vähestest maadest Raasikul, mis kuulub vallale: „Üldplaneering on koostamisel. Juba on teada, et olemasolev lasteaed hakkab jääma kitsaks, samas laienemisruumi pole, sest see on eramute keskel. Vaja on perspektiivi, kuhu ehitada vajadusel uus lasteaed.”
Kadi Tammaru ja Maarja Sikut soovitasid koostada istutusplaani ning arvestada uue arengukava ja üldplaneeringu koostamisel, et need plaanid jõuaksid sinna sisse, seejärel hakata tegutsema, et mõne aasta pärast poleks seal uuesti võsa.
ÜVK ehituse jätku niipea loota ei tasu
Rahvas tundis huvi, millal algab Raasiku ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu teise etapi ehitus, mis pidi algama 2019. aasta lõpus.
Vallavanem selgitas, et ÜVK esimene etapp sai valmis tänavu jaanuaris, 1,5 aastat planeeritust hiljem: „Esimest etappi oleks tulnud teha laiemalt, kuid toona tekkis oht, et raha ei jätku. Tegelikult selgus, et hankega tuli hind odavam.”
Ta lisas, et KIKilt on võimalik raha taotleda, kuid kindlust, kas sealt ka toetust saab, ei ole: „Kui toetusraha saame, siis tehakse. Valla eelarvest või teenuse hinna tõusuga seda finantseerida ei saa.”
Olavi Liivandi märkis, et pole mõtet hämada, järgneva viie aasta jooksul ÜVK ehituseks ei lähe: „Esimene etapp oleks pidanud minema kirikuni, kuid magasime õige aja maha.”
Lagunevad teed ja tänavavalgustus
Juttu tuli ka Paju tänava truubi lagunemisest ning Raudtee tänava üleujutustest. Argo Laks vastas, et nendega on plaanis tänavu tegeleda.
Haldus- ja arendusosakonna juhilt Aare Etsilt uuriti, kui kaugel on Aruküla-Peningi-Raasiku kergliiklustee rajamise plaan.
Aare Ets vastas, et see kergliiklustee oleks kahtlemata väga perspektiivikas, täpsemad plaanid saab paika panna üldplaneeringuga: „Paraku ei saa Raasiku vald toetust linna lähimeetmest. Võimalus on võtta ette projekteerimine ning jääda ootele, millal meile sobiv meede avaneb.”
Ivar Vilberg sõnas, et enne, kui teha kergliiklusteid asulate vahele, tuleks rajada need alevikesse, kus liigub rohkem inimesi: „Enne peab saama alevikus turvaliselt lasteaeda, kooli, poodi. Kus liigub rohkem rahvast, peab tulema tee varem.”
Koosolekul osalejad küsisid ka KIKi toetusest tänavavalgustusprojektile. Vallavanem ütles, et möödunud aastal esitas vald KIKi taotluse, kuid jäi rahastusest ilma, sest omaosalus oli liiga väike: „Arutasime, kas minna tänavu uuesti taotlusvooru, kuid otsustasime seda mitte teha. Peaksime lisama pool miljonit eurot omaosalust.”
Muret tekitas ka Raasiku Konsumi parkla, mis kiviklibune ja tolmune. Andre Sepp sõnas, et vald on tellinud tänavapuhastuse, kuid parkla on Konsumi maa: „Konsum on pakkunud, et kergliiklustee ehituse käigus räägib ta sama ehitajaga läbi ning tellib parkla uuendamise.”
Raasiku elanikele tegi muret veel liiklusohutus kooli ja lasteaia juures. Märgiti, et Tallinna maanteel võiks olla niiöelda lamav politseinik või ülekäigurada, et lapsed saaksid turvaliselt üle tee.
Sulev Puumeister selgitas, et sinna ei saa vald midagi rajada, tegu on riigiteega. Ta soovitas kogukonnal pöörduda avaliku kirjaga maanteeameti poole.
Kahetunnise koosoleku lõpus, kui ehitus- ja haljastusküsimused ammendunud, sai sõna valla sotsiaalosakonna juhataja Liivi Puumets, kes kutsus üles levitama infot valla uue toetuse, vähekindlustatud perede noorte huvihariduse hüvitise kohta.