
Tantsujuhi JANNE KUUSKLA rühmad – memmederühm Krõõt, naisrahvatantsurühm Rõõmulised ning Raasiku põhikooli 5.-7. klassi tantsurühm andsid Raasiku rahvamajas ühise tantsukontserdi.
Raasiku rahvatantsurühmade juht Janne Kuuskla meenutas, et tantsijate meelsust iseloomustab Raasiku Rõõmuliste 5. sünnipäev 2012. aastal: „Viimane tants oli „Mere pidu”. Tol ajal tuli muusika veel CD-plaatidelt. Plaat lõpetas poole loo pealt mängimise. Meil olid külas rühmad Arukülast ja Kehrast. Ühel hetkel laulis kogu saal ning selle saatel said tantsijad oma etteaste lõpetada.”
Nüüd, 6 aastat hiljem, 27. mail, kui Rõõmulised said 11aastaseks ja memmederühm Krõõt tähistas 40. sünnipäeva, oli „Mere pidu” taas tantsukontserdi viimane lugu.
Lisaks memmedele ja naisrühmale tantsisid ka rahvatantsuringi lapsed. Rühmad esinesid vaheldumisi, tantse oli ligi tunni jagu.
Pärast esinemist tänas Janne Kuuskla oma rühmasid. Rahvamaja juhataja Helle Vaga luges ette mõned salmid 40 aastat tantsinud Virve Tederi kirjutatud luuletusest. Tantsumemm oli kirja pannud 40 salmi. Janne Kuuskla andis Virve Tederile tänukirja ja staažimärgi Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt.
Janne Kuuskla, kes on Raasiku rühmasid juhendanud 8 aastat, jutustas, et tantsijatest praegu puudust pole: „Memmedega on lubanud sügisel liituda kaks uut tantsijat, uusi liikmeid on meil ka alates möödunud sügisest. Lastega on keerulisem, 5.-7. klassi lapsed on mul huviringina, 1. ja 3. klassi lastel on rahvatantsutunnid. Lapsed on tublid, kuigi poisse on raskem motiveerida, neid paelub rohkem jalgpall.”
Ta sõnas, et rahvatantsijate juhendamine on olnud väga tore aeg: „Memmede puhul pean teadma, kes nad on ja mida suudavad teha. Pean arvestama, et nad on hinges noored tütarlapsed, kelle kehad ei tule enam kõigega toime. Tuleb olla kannatlik ja hooliv, mitte nõuda alati laitmatut tehnikat. Sageli kurdavad nad, et mälu pole enam see, mis varem. Arvan, et mälu oleks aga hoopis kehvem, kui nad ei tantsiks ega õpiks samme.”
Helle Vaga lisas, et mullu sügisel oli veidi hirm, et tantsijaid jääb väheks, mitmed läksid ära: „Nüüd ei tule lõpetamine kõne allagi. On väga tähtis, et ringijuhiga klapiks, igale poole otsitakse juhendajaid, meil on Jannega väga vedanud.”
Janne Kuuskla lausus, et kokku on tema juhendada 17 kooslust: 2 naisrühma Tallinnas, üks Raasikul, memmed Raasikul ja Aegviidus. Kehra, Raasiku ja Aegviidus on tal klassitunnid, Kehras ja Raasikul huviringid.
Janne Kuuskla tantsib alates 1999. aastast, kui liitus Anija segarühmaga: „Mu mees oli tantsinud ja liitusime rühmaga. 2009. aastal hakkasin ise juhendama. Oli aeg, kui lõpetasin ühe toimetamise ning olin avatud kõigele uuele. Ka mu ema oli tantsurühmade juhendaja, kuid usun, et see mind tol hetkel ei mõjutanud.”
Ta sõnas, et naisrühmad on talle südamelähedased: „Naisrühmade tantsuliikumised on teistsugused kui segarühmadel, erinev on kehatöö, ka tantsude põhisammude kasutus. Naised on saanud esinemistega kogemusi juurde, 2016. aasta naiste tantsupidu Jõgeval näitas, et nad pole sugugi nii nõrgad, kui arvasid. Tasapisi oleme esinemispiire avardanud, panin nad ka 2019. aasta üldtantsupeole kirja. Tantse hakkame õppima sügisel, siiani on vajanud harjutamist muud tantsud.”
Memmedel ja naisrühmal on järgmised esinemised Harju laulu- ja tantsupeol “Koduteel” ja Raasiku jaanipeol. Juhendaja Janne Kuuskla on jaanipäeval Kanadas Calgarys, kuhu sõidab koos oma mehega Anija segarühma liikmete tuttava kutsel. Neid kutsuti Alberta Eesti seltsile tantsima EV 100 ja jaanipäeva puhul.





