Raasiku volikogu arutas haldusreformi

1191

Raasiku vallavolikogu liikmed annavad novembris teada, mis variant oleks igaühe arvates Raasiku vallale haldusreformi käigus parim.

Haldusreformi teemat on arutatud Raasiku vallavolikogus alates suvest. Kuigi mõtteid on erinevaid, pole vallavalitsusele veel ühtegi kirjalikku ettepanekut laekunud, ka pole pöördunud Raasiku vallavolikogu ühegi teise volikogu poole, et saada ametlik seisukoht.
Arutelu avas vallavanem Raivo Uukkivi, kes tõi välja variante – jätkata samal kujul, ühineda mõne naabriga või jaotada Raasiku vald naaberomavalitsuste vahel. Septembris pakkus uue variandi volikoguliige Aare Ets, kelle arvates võiks arutada ka seda, et Raasiku vallaga liita Anija ja Jõelähtme valla mõned piiriäärsed külad, mille tõmbekeskus on Raasiku alevik.
Vallavanem Raivo Uukkivi rääkis oktoobrikuu istungil – otsuseid ei ole langetatud, pole veel õigusraamistikku, seega ei saa teha üldistusi, et kõlama on jäänud ainult Raega liitumise variant: „Kaalutud on ka kõikide teiste naabervaldadega ühinemist. See, et kõige mõistlikum oleks liituda Rae vallaga, on minu isiklik arvamus.”
Ta selgitas, et pärast Anija ja Jõelähtme külade liitmise mõtet võttis ühendust mõlema vallavanemaga: „Tulid vastused, et see variant poleks mõistlik ja ilmselt ei leiaks volikogudes toetust. Praegune seadus, mis käsitleb omavalitsuste ühinemisi, eeldab, et üks volikogu teeb teisele ettepaneku ja kui ollakse sellega nõus, hakatakse läbi rääkima, kuidas ja millal liituda. Viikingistiilis jõuga ülevõtmist pole võimalik teha.”
Volikogu esimees Ants Kivimäe ütles, et volikogu peaks võtma seisukoha ning tegema ametliku pöördumise nii Anija kui Jõelähtme valda, et saada ametlik seisukoht.
Helle Vaga tegi ettepaneku, et enne võiksid volikoguliikmed omavahel läbi arutada, mida keegi arvab: „Seda pole meilt ükshaaval küsitud, milline on igaühe seisukoht.”
Ministeerium on lubanud saata haldusreformi kriteeriumid novembris, vallavanema sõnul pole nii oluline see, kas rahvaarvu piiriks jääb 5000 või midagi muud: „Ka 5000 elanikuga omavalitsused ei saa hakkama, investeerimisvõimekust lihtsalt pole. Ainult erinevate toetuste peale lootmine ei ole jätkusuutlik.”
Ants Kivimäe täpsustas, et 5000 elanikku võib Raasiku valla territooriumil ka elada, sest kõik pole end valda registreerinud: „Kui saada kõik registrisse, tulubaas küll veidi suureneb, kui pole suutelised tegema suuri projekte.”
Vallavanem märkis, et haldusreformi planeerimisel on tehtud riiklikult suur viga: „Liitumine on esialgu vabatahtlik, siis jõuga. Tallinna ümber edukad vallad, nii Rae, Viimsi kui Harku täidavad kriteeriumid ära nagunii ning nad pole huvitatud teistega liitumisest. Mina alustaksin sellest, et liidaksin niinimetatud jõukatele suurte keskuste ääres asuvatele valdadele nende väiksemad naabrid.”
Novembris on lubanud tulla Arukülla riigihalduse minister Arto Aas Raasiku valda, et kõneleda kõigile huvilistele haldusreformist.