Raa­si­ku vee­torn sai raud­tee­jaa­ma 155. aas­ta­päe­vaks elekt­ri

290

Kol­ma­päe­val, 5. no­vemb­ril möö­dub 155 aas­tat päe­vast, mil ava­ti amet­li­kult Bal­ti raud­tee Pal­dis­ki ja Pe­ter­bu­ri va­hel. Raud­tee esi­me­ne jaam pä­rast Tal­lin­na ra­ja­ti Kam­bi mõi­sa maa­de­le, hil­jem tek­kis jaa­ma üm­ber Raa­si­ku ale­vik.

Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selt­si juht ANTS KI­VI­MÄE ja val­la­le kuu­luv vee­torn, mi­da on te­ma eest­võt­tel aas­taid ta­sa­pi­si re­no­vee­ri­tud.

Raud­tee on Raa­si­kul siia­ni al­les, kuid 1870. aas­tal ehi­ta­tud jaa­ma­hoo­ne la­si Ees­ti Raud­tee 1998. aas­tal lam­mu­ta­da.

„Suur osa jaa­ma­hoo­nest rän­das ümb­rus­kon­na hoo­vi­des­se küt­te­puu­deks,“ üt­leb Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selt­si juht Ants Ki­vi­mäe.

Ta on siia­ni nör­di­nud ega pea vett­pi­da­vaks põh­jen­dust, et Raa­si­ku jaa­ma­hoo­ne oli nii peh­ki­nud, et pol­nud mõ­tet taas­ta­da: „Põ­ran­da­ta­lad kõ­li­se­sid, ku­sa­gil pol­nud mä­da­nik­ku. Liht­salt raud­teel pol­nud se­da enam va­ja. Pa­ku­ti val­la­le, aga val­lal pol­nud mõ­tet võt­ta, pii­ran­gu­te tõt­tu raud­teet­soo­nis po­leks seal na­gu­nii mi­da­gi te­ha saa­nud.“

Sa­ma­su­gu­seid pui­dust jaa­ma­hoo­neid teh­ti koos raud­tee­ga veel mit­mes­se koh­ta, pal­jud neist on re­no­vee­ri­tud. Raa­si­ku­le kõi­ge lä­he­mal sa­ma pro­jek­ti jär­gi teh­tud jaa­ma­hoo­ne on Aeg­vii­dus.

Ants Ki­vi­mäe mee­nu­tab, et te­ma noo­rus­põl­ves meel­dis noor­te­le jaa­ma­hoo­ne oo­te­saa­lis vi­neer­dii­va­ni­tel ae­ga vee­ta – seal ju­tus­ta­ti ja kuu­la­ti raa­diost biit­leid: „Esi­me­sel kor­ru­sel oli pi­le­ti­müük ja oo­te­saal. Tei­sel kor­ru­sel olid kor­te­rid, seal elas jaa­maü­le­ma pe­re.“

Raa­si­ku jaa­ma­hoo­ne, mis sei­sis aas­taid ka­su­tu­se­ta, lam­mu­ta­ti 1998. aas­ta ke­va­del.

Ku­na jaa­ma­hoo­net enam ei ole, võt­tis ko­du­kan­di­selt­si juht Ants Ki­vi­mäe aas­taid ta­ga­si sü­da­meas­jaks jaa­ma vee­tor­ni kor­ras­ta­mi­se. Te­ma eest­võt­tel on see pu­has­ta­tud, vee­torn on saa­nud uue ka­tu­se, sel­le pui­to­sa ja ven­ti­lat­sioo­ni­tor­nid taas­ta­tud, osa­li­selt va­he­ta­tud ak­nad. Tä­na­vu­ne töö on ol­nud vee­tor­ni­le elekt­ri saa­mi­ne.

„Lii­tu­mis­kilp pan­di eel­mi­sel aas­tal, siis ve­da­sin kil­bist kaab­li. Tä­navu sü­gi­sel mõt­le­sin, et hak­kan tor­ni kaab­leid pa­ne­ma, et saaks ven­ti­lat­sioo­ni­tor­nid sä­ra­ma. Aga sel­gus, et elekt­rit po­le­gi – va­ja on sõl­mi­da ka tar­bi­mis­le­ping. Sel­leks tu­li tel­li­da in­se­ner, kes kont­rol­lis vee­tor­nis ole­va elekt­ri­pai­gal­di­se üle. Läks veel paar nä­da­lat ja pi­ka pon­nis­tu­se pea­le sai­me elekt­ri. Nüüd on va­ja kaab­li­te­ga viia elek­ter üles, et jõu­lu­de ajaks saaks väi­ke­sed ven­ti­lat­sioo­ni­tor­nid sä­ra­ma. Üles mi­nek on pa­ras žong­lee­ri­mi­ne, aga kaa­bel ja val­gus­tid on tä­nu toe­ta­ja­te­le ole­mas, töö­riis­tad val­mis pan­dud,“ rää­gib Ants Ki­vi­mäe.

Lähiajal plaa­nib ta kor­ral­da­da veel vee­tor­ni ko­ris­tus­tal­gud ning ar­vab, et pä­rast se­da võiks sin­na pan­na üles fo­to­näi­tu­se: „En­ne suur­te töö­de al­gust aas­taid ta­ga­si kut­su­sin Ülo Udu­mäe vee­tor­ni pil­dis­ta­ma. Ta vee­tis seal mi­tu tun­di. Siis lep­pi­si­me kok­ku, et esi­me­se as­ja­na tee­me tor­nis neist näi­tu­se.“

Järg­mi­se­na on vee­tor­ni kor­ras­ta­jal soov taas­ta­da tor­ni raud­tee­pool­sel kül­jel asu­nud pui­dust silt kirjaga „Raa­si­ku“. Ühel va­nal fo­tol on see nä­ha ning ka vee­tor­nil on um­bes 3-4 meet­ri pik­ku­sest sil­dist plee­ki­nud jälg.

Eelmine artikkelVali­mis­tu­le­mus­te kin­ni­ta­mi­ne ve­nib
Järgmine artikkelAru­kü­la noortele kä­si­pal­lu­ritele Ees­ti ka­ri­ka­võist­lus­tel 2 esi­koh­ta