Raasiku vallast käis laulupeol kaks poistekoori

2038
Raasiku poistekoori lauljatel hoidis peol silma peal sotsiaalpedagoog ÕNNELA METSAORG.

HELI KARU juhendatavas Raasiku poistekooris on lauljaid 36, Arukülas laulab KÜLLI OVIRI käe all 20 poissi

Koorijuhid Külli Ovir ning Heli Karu tõdevad, et teismeealisi poisse on üsna keeruline laulma saada ning lisaks lauluõpetamisele tuleb teha ka pingelist kasvatustööd. Kui poisid aga üldlaulupeol lavalt maha tulid, olid õpetajad rõõmsad, sest poiste laulupisik oli suurenenud.

Heli Karu jutustas, et Raasiku poisid tegid pärast laulupeo kontserti ettepaneku luua meeskoor: „See on poiste puhul kõige suurem võit, kui nad tahavad edasi laulda. Seda ettepanekut olen kõik need aastad nendega tööd tehes oodanud. Noormehed, kes on 1. klassist laulmist alustanud ning nüüd põhikooli lõpuklassi jõudnud, on läbi elanud erinevaid aegu ning väga palju arenenud.“

Uus koor on sündimas

Ta ütles, et järgmiseks laulupeoks sünnib kindlasti uus kollektiiv: „Projekti töönimi on Teeme Ära 2017 ehk siis järgmisel korral läheb Raasiku vallast laululavale uus koor. On see siis segakoor või meeskoor, seda veel ei tea. Kindlasti kavatseme kaasata vilistlasi.“

Koorijuht lausus, et Raasiku kooris on 36 lauljat, poisse igast põhikooliklassist: „Esimese kuni kuuenda klassi lapsed laulsid laulupeol kahehäälses poistekooris, seitsmenda kuni üheksanda klassi poisid aga laulsid bassipartiid. Mõned poisid on selgelt arenenud juba tenoriteks ning kurtsid, et oli üsna raske. Järgmisel laulupeol saavad nad oma õiges häälerühmas laulda.“

Heli Karu, kes asutas Raasiku poistekoori 10 aastat tagasi, kirjeldas, et noorematele on tähtis eeskuju: „Laulude kokkukõlavusest said nad aimu alles eelproovides, kus olid ka ainult Harjumaa poistekoorid. Repertuaar oli üsna raske ning nõudlik ning muude lauludega ei jõudnud aasta jooksul eriti tööd teha.“

Ta rõhutab, et poiste juhendamiseks peab olema kannatlikkust ja tarkust: „Mõned dirigendid ei julge poistekoori teha, sest see nõuab nii palju energiat. Selle ajaga, mil olen Raasikul töötanud, on muusikatraditsioon arenenud. Enne mind vaheldusid muusikaõpetajad ning ka koorilaulu igal ajal polnud. Alguses tundus peaga vastu seina jooksmine, aga kui käisin Raasiku lastekooriga esimest korda 2009. aastal laulupeol, tulid tüdrukud mind pärast pidu kallistama ning tänasid, et nad sinna viisin. Sellest ajast peale on koorid kasvanud, kuigi koolis on õpilasi vähemaks jäänud.“

Koorilaul ja jalgpall käsikäes

Heli Karu kiitis, et Raasikul on kõik kõvad jalgpallipoisid ja -tüdrukud, kuid lauljaid jätkub nii laste- kui poistekoori: „Väga suurt valikut ei saa ka teha, sest õpilasi on koolis vähe. Enamik läheb mudilaskoorist sujuvalt lastekoori, kõrvale ei jää keegi. Poistekoori olen võtnud kõik, kes soovivad. Laulma hakkavad lõpuks kõik.  Kõrvale on jäänud vaid mõni, kellel on käitumisraskused.“

Varem pole ta esimese klassi poisse laulupeole võtnud: „Kuna esimesest klassist oli sel õppeaastal rekordarv ehk kuus poissi, kes soovisid laulda, tegin erandi. Nad olid tublid ning said hakkama.“

Koorijuht tõdes, et laulupeo-aasta oli koori jaoks raske: „Ilma lisalaagriteta repertuaari selgeks ei saa. Pärast eelproovi ütles üldjuht Hirvo Surva, et poistekooride tase hakkab langema, sest nad on rahutumad ning on raske laule lihvida. Laulupeorepertuaar nõuab aga just väga head vokaalset taset, mitte ainult kooslaulmisrõõmu.“

Heli Karu rääkis, et alustas poistekooriga proove möödunud õppeaasta lõpus: „Tegime juba siis laululaagreid ning õppisime repertuaari. Mõned poistekoorid jäeti just kvaliteedi puudumise tõttu laulupeo ukse taha, seega oli väga hea meel, et me pääsesime peole.“

Heli Karu käe all pääses laulupeole veel Raasiku valla mudilas- ja lastekoor ning Alavere põhikooli lastekoor Anija vallast: „Alavere mudilased paraku laulupeole ei saanud. Kehras on mul laulustuudio, sealsed solistid laulavad kohalikes koorides.“

Aruküla ja Pikavere poisid koos

Aruküla poistekoori juhendaja Külli Ovir oli peol 20 poisiga, kellel veel häälemurret pole olnud: „Meil on kahehäälne poistekoor, kus laulab 12 poissi Arukülast ning 8 Pikaverest. Kõige vanemad on Pikavere viiendikud. Pikavere ja Aruküla said kokku seetõttu, et olen ka Pikaveres muusikaõpetaja.“

Ta rääkis, et proove teeb ta Pikavere ja Aruküla lauljatega eraldi: „Laulupeole pääsemiseks peab olema kooris vähemalt 16 lauljat. Paraku on erinevate asulate lapsi keeruline kokku saada ning nende omavaheline klapp pole just kõige parem.“

Külli Ovir ütles, et on Aruküla poistekoori juhendanud 2005. aastast: „Arukülas on tugevad tantsutraditsioonid ning kes on vähegi hakkaja, teeb mitut asja korraga. Seekord ükski poistekoori laulja õnneks ei tantsinud ning sai ainult laulmisele pühenduda.“

Ta lausus, et poisid kipuvad koorile käega lööma: „Kui juba üks loobub, on ka teisi, kes tahavad lahkuda. Mõni läheb ära ka seetõttu, et on oma klassist ainuke. Kui laps on viienda klassini laulnud, on tal välja kujunenud oskused ning vundament on loodud. Poistele võiks olla rohkem traditsioone, näiteks kohalikke esinemisi.“

Poisid tahavad poistelaule

Koorijuht tõdes, et poistele on  tähtis, kui nad saavad omaette koorina laulda: „Mudilaskooride repertuaar on sageli tüdrukute poole kaldu. Poistele meeldis aga nende repertuaar väga ning proovides olid nad alati rõõmsad, kui hakkasime harjutama poistekoori laule.“

Ta ütles, et peab lisaks koorijuhtimisele olema ka poiste logistik ning sotsiaaltöötaja: „See on kurb, et ei saa ainult lauluõpetusele pühenduda.“

Laulupeol oli ta kõige rohkem mures väikeste poiste pärast, kuid rõõmustas, et kõik läks hästi: „Lastel oli palav ning rahvast oli väga palju. Ka see on keeruline, kuidas saada kõik poisid suurel laval dirigenti vaatama. Pisikesel lapsel on ka väike hääl ning on seegi mure, kuidas nad kõik kokku kõlavad. Mitme poisi jaoks oli see esimene laulupidu.“

Ta kiitis, et laulupidu oli vahva: „Laulud olid südamega valitud ning need kõik meeldisid poistele väga.“

Laulupeol osalesid Külli Oviri juhendatavatest kooridest ka Aruküla põhikooli lastekoor ning mudilaskoor.