
Raasiku vallavalitsuse keskkonnaspetsialist JOHANNA SEPMANN, toimetuse poole pöördus Aruküla elanik, kes oli nördinud, et Suvila tänava uutel elamukruntidel on maha võetud palju väärtuslikke puid. Kuidas nii sai juhtuda?
„Ka vallavalitsusele laekus 21. oktoobril pöördumine Arukülas maha võetud puude kohta. Käisime kohapeal olukorda kontrollimas ning selgus, et Suvila tänav 25 ja 27 kinnistutel on raiet tehtud lubatust ulatuslikumal alal. Raieluba oli antud ehitusaluse pinna ettevalmistamiseks. Kahe kinnistu peale oli lubatud kokku raiuda 91 puud, kuid raiutud on suuremas mahus.
Oleme kohtunud kinnistuomanikuga ning küsinud selgitusi. Raiutud puude täpne arv ja tekitatud kahju ulatus selgitatakse välja käesoleval nädalal toimuva kontrolli käigus. Puude loata raiumise korral on tegu väärteoga. Looduskaitseseaduse järgi võib tiheasustusalal ühe puu ebaseadusliku raie eest füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 2400 eurot või aresti ning juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 3200 eurot. Lisaks on võimalik nõuda ka haljastuse taastamist ehk raiutud puude asemele uute istutamist.“
Millistel juhtudel saab Aruküla männikusse raieloa?
„Puud on oluline osa meie elukeskkonnast, kuid mõnikord tuleb neid ohutuse, ehitustööde või muudel põhjustel eemaldada. Raasiku vallas kehtib alates 2023. aastast tiheasustusaladel puude raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise kord. Selle peamine eesmärk on tagada, et puude raiumine toimuks põhjendatult ning säiliks asulate elukeskkonna kvaliteet ja väärtuslik kõrghaljastus. Ka erakinnistul kasvaval puul võib olla laiem keskkonnaalane ja avalik väärtus. Puud aitavad säilitada looduskeskkonda ja elurikkust, pakuvad elupaiku lindudele ja teistele liikidele ning kujundavad asulate rohelist ilmet ja miljööd.
Aruküla männikul on vallas eriline koht. See on palju enam kui lihtsalt mets, see on osa Raasiku valla ning Aruküla aleviku identiteedist ja kodutundest. Paljud inimesed on valinud selle oma kodupaigaks just siinsete mändide, metsaradade, roheluse ja looduse läheduse pärast. Soovime männiku rahulikku ja mõnusat elukeskkonda hoida ka tulevastele põlvedele.
Enne raiumist tasub alati läbi mõelda, kas puu mahavõtmine on ikka vajalik. Mõnikord piisab hoolduslõikusest või on mõni muu lahendus puu alles jätmiseks.
Raieluba on vaja tiheasustusalal kasvava puu raiumiseks, kui selle tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt on vähemalt 10 sentimeetrit. Samuti on raieluba vaja kuivanud või ohtlikuks muutunud puu eemaldamiseks ning teatud juhtudel puu hoolduslõikuseks. Käsitleme raiena ka puu võra vähendamist rohkem kui 25 protsenti. Erakinnistul kasvavate vilja- ja ilupuude eemaldamiseks luba vaja ei ole. Samuti ei ole vaja raieluba taotleda, kui puu on murdunud või muutunud nii ohtlikuks, et selle eemaldamisega ei saa viivitada. Niisugusest raiest tuleb vallavalitsust vaid teavitada.
Kui puu raiumiseks on luba nõutav, tuleb see taotleda enne tööde alustamist, soovitatavalt aegsasti. Taotluse saab esitada Raasiku valla iseteeninduskeskkonnas. Kui raietööde käigus tekib soov eemaldada veel mõni puu, tuleb selleks taotleda täiendav raieluba.
Enne iga loa väljastamist selgitab vallavalitsus välja, miks soovitakse puud raiuda – kas on puu tervislik seisund halb, ta on ohtlik inimestele või ehitistele või jääb ette ehitustöödele. Pelgalt soov vältida sügisest lehtede riisumist ei ole puu mahavõtmiseks piisav põhjus.
Raieloa menetlemisel käime kohapeal hindamas puu seisukorda, kasvukohta, väärtust ja raie põhjendatust ning ka seda, kui palju on kinnistul muud kõrghaljastust. Kui tegu on vana ja väärtusliku puuga, mille ohtlikkus ei ole silmaga nähtav, võime paluda esitada arboristi hinnang, et veenduda raie vajalikkuses ja vältida väärtuslike puude mahavõtmist ilma mõjuva põhjuseta. Terve ja elujõulise puu puhul kaalume, kas seda on võimalik säilitada näiteks hoolduslõikusega või ehituslahenduse muutmise abil. Kui puu soovitakse maha võtta üksnes isikliku eelistuse tõttu, hindame raie lubatavust ning üldjuhul tuleb puu asendada. Iga juhtum on erinev, kuid eesmärk on leida tasakaal kinnistuomaniku soovide ja vajaduste ning rohelise ja meeldiva elukeskkonna säilitamise vahel.“
Millistel juhtudel tuleb maha võetud puud asendada?
„Kolm aastat tagasi kehtestatud raiekorras täpsustasime ka tiheasustusaladel asendusistutuse määramise tingimusi. Pärast seda oleme hakanud asendusistutuse kohustust raielubade väljastamisel varasemast oluliselt sagedamini määrama.
Asendusistutus, mille korral istutatakse raiutud puu asemele uued puud või põõsad, et säilitada haljastust ja leevendada raiega kaasnevat keskkonnamõju, ei määrata iga raieloa puhul. Selle vajadus sõltub raiutava puu väärtusest, raie põhjusest ja asukohast. Asendusistutus on kohustuslik peamiselt siis, kui soovitakse raiuda tervet ja elujõulist puud, kuid vallavalitsus ei pea raie keelamist otstarbekaks, ning juhul, kui on tegu ehitustegevusega seotud raiega. Männiku piirkonnas kehtib asendusistutuse kohustus ka kuivanud, kuivavate ja ohtlike puude puhul. Eesmärk on säilitada männiku metsane ilme, elurikkus ja puhkeväärtus ning aidata kaasa piirkonnale omaste puude uuenemisele. Noor istik ei asenda kohe aastakümneid kasvanud puud, aga asendusistutus on üks võimalus raie mõju leevendada.
Üldpõhimõte on, et ühe raiutava puu asemele tuleb istutada üks uus puu või muu püsihaljastus. Väärtuslikumate puude puhul võivad nõuded olla suuremad. Näiteks esimesse väärtusklassi kuuluva puu raiumisel nähakse ette kolm uut puud ning teise väärtusklassi puu puhul kaks uut puud. Terve ja elujõulise puu raiumisel võib asendusistutuse maht olla suurem.“
Kuhu tuleb uued puud istutada?
„Võimaluse korral tuleb need istutada samale kinnistule või raiutud puu kasvukoha lähedusse. Kui kinnistul ei ole piisavalt ruumi, saab kokkuleppel vallavalitsusega istutada asenduspuud valla maale. Istutamise tingimused, sealhulgas puude liik, suurus, asukoht ja tähtaeg, määratakse raieloas ja asendusistutuse garantiikirjas. Asendusistutusega seotud kulud kannab raieloa saaja, kes peab tagama ka sobivad kasvutingimused ja hoolduse. Eesmärk ei ole lihtsalt uued istikud mulda panna, vaid hoolitseda selle eest, et neist kasvaksid elujõulised puud. Raiutud puude asemel tuleb uued istutada üldjuhul 18 kuu jooksul, istikute garantiiaeg on reeglina kaks aastat.“
Kui palju olete seni asendusistutusi määranud?
„Asendusistutuse kohustus on kaasnenud 41 raieloaga. Enamasti on raieloa taotlejad olnud alevike elanikud, kes on soovinud oma koduaiast mõne puu eemaldada. Nende asemel istutavad nad uued puud samuti oma aeda.
Möödunud aastal tuli ka Aruküla männiku piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike rajamisel eemaldada mõned puud, mida ei olnud võimalik säilitada. Raiutud puude kompenseerimiseks tegi ÜVK ehitaja, AS Viimsi Keevitus tänavu asendusistutuse Arukülla Tallinna maantee äärde, et taastada kunagine maanteeäärne puudeallee. Sinna istutati 11 pärna.
Kui asendusistutust ei ole võimalik teha oma kinnistul ega avalikel aladel, võib selle asendada ka rahalise kompensatsiooniga. Saadud raha kasutatame avalikele aladele asendusistutuste tegemiseks või keskkonnavaldkonna arendamiseks. Kompensatsioon arvutatakse vallavalitsuse kehtestatud hinna alusel, praegu on ühe puu keskmine maksumus 60 eurot. Asendusistutuse asendamist kompensatsiooniga on seni kasutatud ühel korral.
Rõhutan, et rahaline kompensatsioon on üksnes asendusistutuse kohustuse täitmiseks ega anna kellelegi õigust puid omavoliliselt raiuda.“
Kas Aruküla Suvila tänava juhtum, kus osa puid on raiutud ilma loata, on pigem erand või on puid alevikes ebaseaduslikult maha võetud ka varem?
„Lähiminevikust pole sarnaseid juhtumeid teada. Et niisuguseid asju vältida, soovib vallavalitsus edaspidi pöörata senisest rohkem tähelepanu nii ennetustööle kui ka järelevalvele. Oluline on, et kinnistuomanikud ja raietööde teostajad tutvuksid enne tööde alustamist hoolikalt raieloa tingimustega. Raieluba annab õiguse raiuda üksnes selles märgitud puid.
Ilmselt tasuks vallavalitsusel kaaluda lisada suuremahuliste raiete või väärtuslike puude raiumise korral raieloale täiendav tingimus, et kinnistuomanik peab vallavalitsust teavitama raietööde alustamisest. Siis saame vajadusel käia kohapeal kontrollimas, et raiutaks ainult lubatud puid.
Kutsume elanikke üles ka edaspidi oma kodukohas toimuvaid raietöid märkama. Kui tekib kahtlus, et seda tehakse ilma loata või liiga suures ulatuses, andke vallavalitsusele teada. Üheskoos saame aidata kaasa väärtusliku kõrghaljastuse säilimisele.“







