Raa­si­ku val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list: „Koos saa­me ai­da­ta kaa­sa ale­vi­kes väär­tus­li­ke puu­de säi­li­mi­se­le.“

40
Raasiku valla keskkonnaspetsialist JOHANNA SEPMANN: „Enne raietöödega alustamist tuleb hoolikalt tutvuda raieloa tingimustega – raieluba annab õiguse eemaldada üksnes sellel märgitud puid.“ Foto Mirko Miilits

Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se kesk­kon­nas­pet­sia­list JO­HAN­NA SEP­MANN, toi­me­tu­se poo­le pöör­dus Aru­kü­la ela­nik, kes oli nör­di­nud, et Su­vi­la tä­na­va uu­tel ela­muk­run­ti­del on ma­ha võe­tud pal­ju väär­tus­lik­ke puid. Kui­das nii sai juh­tu­da?
„Ka val­la­va­lit­su­se­le lae­kus 21. ok­toob­ril pöör­du­mi­ne Aru­kü­las ma­ha võe­tud puu­de koh­ta. Käi­si­me ko­ha­peal olu­kor­da kont­rol­li­mas ning sel­gus, et Su­vi­la tä­nav 25 ja 27 kin­nis­tu­tel on raiet teh­tud lu­ba­tust ula­tus­li­ku­mal alal. Raie­lu­ba oli an­tud ehi­tu­sa­lu­se pin­na et­te­val­mis­ta­mi­seks. Ka­he kin­nis­tu pea­le oli lu­ba­tud kok­ku raiu­da 91 puud, kuid raiu­tud on suu­re­mas ma­hus.

Ole­me koh­tu­nud kin­nis­tu­­oma­ni­ku­ga ning kü­si­nud sel­gi­tu­si. Raiu­tud puu­de täp­ne arv ja te­ki­ta­tud kah­ju ula­tus sel­gi­ta­tak­se väl­ja käe­so­le­val nä­da­lal toi­mu­va kont­rol­li käi­gus. Puu­de loa­ta raiu­mi­se kor­ral on te­gu väär­teo­ga. Loo­dus­kait­se­sea­du­se jär­gi võib ti­hea­sus­tu­sa­lal ühe puu eba­sea­dus­li­ku raie eest füü­si­li­se­le isi­ku­le mää­ra­ta ra­hat­rah­vi ku­ni 300 trah­viü­hi­kut ehk ku­ni 2400 eu­rot või ares­ti ning ju­rii­di­li­se­le isi­ku­le ra­ha­trah­vi ku­ni 3200 eu­rot. Li­saks on või­ma­lik nõu­da ka hal­jas­tu­se taas­ta­mist ehk raiu­tud puu­de ase­me­le uu­te is­tu­ta­mist.“

Mil­lis­tel juh­tu­del saab Aru­kü­la män­ni­kus­se raie­loa?
„Puud on olu­li­ne osa meie elu­­kesk­kon­nast, kuid mõ­ni­kord tu­leb neid ohu­tu­se, ehi­tus­töö­de või muu­del põh­jus­tel ee­mal­da­da. Raa­si­ku val­las keh­tib ala­tes 2023. aas­tast ti­hea­sus­tu­sa­la­del puu­de raieks ja hool­dus­lõi­ku­seks loa and­mi­se kord. Sel­le pea­mi­ne ees­märk on ta­ga­da, et puu­de raiu­mi­ne toi­muks põh­jen­da­tult ning säi­liks asu­la­te elu­kesk­kon­na kva­li­teet ja väär­tus­lik kõrg­hal­jas­tus. Ka era­kin­nis­tul kas­va­val puul võib ol­la laiem kesk­kon­naa­la­ne ja ava­lik väär­tus. Puud ai­ta­vad säi­li­ta­da loo­dus­kesk­kon­da ja elu­rik­kust, pa­ku­vad elu­pai­ku lin­du­de­le ja teis­te­le lii­ki­de­le ning ku­jun­da­vad asu­la­te ro­he­list il­met ja mil­jööd.

Aru­kü­la män­ni­kul on val­las eri­li­ne koht. See on pal­ju enam kui liht­salt mets, see on osa Raa­si­ku val­la ning Aru­kü­la ale­vi­ku iden­ti­tee­dist ja ko­du­tun­dest. Pal­jud ini­me­sed on va­li­nud sel­le oma ko­du­pai­gaks just siin­se­te män­di­de, met­sa­ra­da­de, ro­he­lu­se ja loo­du­se lä­he­du­se pä­rast. Soo­vi­me män­ni­ku ra­hu­lik­ku ja mõ­nu­sat elu­kesk­kon­da hoi­da ka tu­le­vas­te­le põl­ve­de­le.

En­ne raiu­mist ta­sub ala­ti lä­bi mõel­da, kas puu ma­ha­võt­mi­ne on ik­ka va­ja­lik. Mõ­ni­kord pii­sab hool­dus­lõi­ku­sest või on mõ­ni muu la­hen­dus puu al­les jät­mi­seks.

Raie­lu­ba on va­ja ti­hea­sus­tu­s­a­lal kas­va­va puu raiu­mi­seks, kui sel­le tü­ve lä­bi­mõõt 1,3 meet­ri kõr­gu­selt on vä­he­malt 10 sen­ti­meet­rit. Sa­mu­ti on raie­lu­ba va­ja kui­va­nud või oht­li­kuks muu­tu­nud puu ee­mal­da­mi­seks ning tea­tud juh­tu­del puu hool­dus­lõi­ku­seks. Kä­sit­le­me raie­na ka puu võ­ra vä­hen­da­mist roh­kem kui 25 prot­sen­ti. Era­kin­nis­tul kas­va­va­te vil­ja- ja ilu­puu­de ee­mal­da­mi­seks lu­ba va­ja ei ole. Sa­mu­ti ei ole va­ja raie­lu­ba taot­le­da, kui puu on mur­du­nud või muu­tu­nud nii oht­li­kuks, et sel­le ee­mal­da­mi­se­ga ei saa vii­vi­ta­da. Nii­su­gu­sest raiest tu­leb val­la­va­lit­sust vaid tea­vi­ta­da.

Kui puu raiu­mi­seks on lu­ba nõu­tav, tu­leb see taot­le­da en­ne töö­de alus­ta­mist, soo­vi­ta­ta­valt aeg­sas­ti. Taot­lu­se saab esi­ta­da Raa­si­ku val­la ise­tee­nin­dus­kesk­kon­nas. Kui raie­töö­de käi­gus te­kib soov ee­mal­da­da veel mõ­ni puu, tu­leb sel­leks taot­le­da täien­dav raie­lu­ba.

En­ne iga loa väl­jas­ta­mist sel­gi­tab val­la­va­lit­sus väl­ja, miks soo­vi­tak­se puud raiu­da – kas on puu ter­vis­lik sei­sund halb, ta on oht­lik ini­mes­te­le või ehi­tis­te­le või jääb et­te ehi­tus­töö­de­le. Pel­galt soov väl­ti­da sü­gi­sest leh­te­de rii­su­mist ei ole puu ma­ha­võt­mi­seks pii­sav põh­jus.

Raie­loa me­net­le­mi­sel käi­me ko­ha­peal hin­da­mas puu sei­su­kor­da, kas­vu­koh­ta, väär­tust ja raie põh­jen­da­tust ning ka se­da, kui pal­ju on kin­nis­tul muud kõrg­hal­jas­tust. Kui te­gu on va­na ja väär­tus­li­ku puu­ga, mil­le oht­lik­kus ei ole sil­ma­ga näh­tav, või­me pa­lu­da esi­ta­da ar­bo­ris­ti hin­nang, et veen­du­da raie va­ja­lik­ku­ses ja väl­ti­da väär­tus­li­ke puu­de ma­ha­võt­mist il­ma mõ­ju­va põh­ju­se­ta. Ter­ve ja elu­jõu­li­se puu pu­hul kaa­lu­me, kas se­da on või­ma­lik säi­li­ta­da näi­teks hool­dus­lõi­ku­se­ga või ehi­tus­la­hen­du­se muut­mi­se abil. Kui puu soo­vi­tak­se ma­ha võt­ta üks­nes isik­li­ku ee­lis­tu­se tõt­tu, hin­da­me raie lu­ba­ta­vust ning üld­ju­hul tu­leb puu asen­da­da. Iga juh­tum on eri­nev, kuid ees­märk on lei­da ta­sa­kaal kin­nis­tuo­ma­ni­ku soo­vi­de ja va­ja­dus­te ning ro­he­li­se ja meel­di­va elu­kesk­kon­na säi­li­ta­mi­se va­hel.“

Mil­lis­tel juh­tu­del tu­leb ma­ha võe­tud puud asen­da­da?
„Kolm aas­tat ta­ga­si keh­tes­ta­tud raie­kor­ras täp­sus­ta­si­me ka ti­hea­sus­tu­sa­la­del asen­du­sis­tu­tu­se mää­ra­mi­se tin­gi­mu­si. Pä­rast se­da ole­me ha­ka­nud asen­du­sis­tu­tu­se ko­hus­tust raie­lu­ba­de väl­jas­ta­mi­sel va­ra­se­mast olu­li­selt sa­ge­da­mi­ni mää­ra­ma.

Asen­du­sis­tu­tus, mil­le kor­ral is­tu­ta­tak­se raiu­tud puu ase­me­le uued puud või põõ­sad, et säi­li­ta­da hal­jas­tust ja lee­ven­da­da raie­ga kaas­ne­vat kesk­kon­na­mõ­ju, ei mää­ra­ta iga raie­loa pu­hul. Sel­le va­ja­dus sõl­tub raiu­ta­va puu väär­tu­sest, raie põh­ju­sest ja asu­ko­hast. Asen­du­sis­tu­tus on ko­hus­tus­lik pea­mi­selt siis, kui soo­vi­tak­se raiu­da ter­vet ja elu­jõu­list puud, kuid val­la­va­lit­sus ei pea raie kee­la­mist ots­tar­be­kaks, ning ju­hul, kui on te­gu ehi­tus­te­ge­vu­se­ga seo­tud raie­ga. Män­ni­ku piir­kon­na­s keh­tib asen­du­sis­tu­tu­se ko­hus­tus ka kui­va­nud, kui­va­va­te ja oht­li­ke puu­de pu­hul. Ees­märk on säi­li­ta­da män­ni­ku met­sa­ne il­me, elu­rik­kus ja puh­ke­väär­tus ning ai­da­ta kaa­sa piir­kon­na­le omas­te puu­de uue­ne­mi­se­le. Noor is­tik ei asen­da ko­he aas­ta­küm­neid kas­va­nud puud, aga asen­du­sis­tu­tus on üks või­ma­lus raie mõ­ju lee­ven­da­da.

Üld­põ­hi­mõ­te on, et ühe raiu­ta­va puu ase­me­le tu­leb is­tu­ta­da üks uus puu või muu pü­si­hal­jas­tus. Väär­tus­li­ku­ma­te puu­de pu­hul või­vad nõu­ded ol­la suu­re­mad. Näi­teks esi­mes­se väär­tusk­las­si kuu­lu­va puu raiu­mi­sel nä­hak­se et­te kolm uut puud ning tei­se väär­tusk­las­si puu pu­hul kaks uut puud. Ter­ve ja elu­jõu­li­se puu raiu­mi­sel võib asen­du­sis­tu­tu­se maht ol­la suu­rem.“

Ku­hu tu­leb uued puud is­tu­ta­da?
„Või­ma­lu­se kor­ral tu­leb need is­tu­ta­da sa­ma­le kin­nis­tu­le või raiu­tud puu kas­vu­ko­ha lä­he­dus­se. Kui kin­nis­tul ei ole pii­sa­valt ruu­mi, saab kok­ku­lep­pel val­la­va­lit­su­se­ga is­tu­ta­da asen­dus­­puud val­la maa­le. Is­tu­ta­mi­se tin­gi­mu­sed, seal­hul­gas puu­de liik, suu­rus, asu­koht ja täh­taeg, mää­ra­tak­se raie­loas ja asen­du­sis­tu­tu­se ga­ran­tii­kir­jas. Asen­du­sis­tu­tu­se­ga seo­tud ku­lud kan­nab raie­loa saa­ja, kes peab ta­ga­ma ka so­bi­vad kas­vu­tin­gi­mu­sed ja hool­du­se. Ees­märk ei ole liht­salt uued is­ti­kud mul­da pan­na, vaid hoo­lit­se­da sel­le eest, et neist kas­vak­sid elu­jõu­li­sed puud. Raiu­tud puu­de ase­mel tu­leb uued is­tu­ta­da üld­ju­hul 18 kuu jook­sul, is­ti­ku­te ga­ran­tiiaeg on reeg­li­na kaks aas­tat.“

Kui pal­ju ole­te se­ni asen­du­sis­tu­tu­si mää­ra­nud?
„Asen­du­sis­tu­tu­se ko­hus­tus on kaas­ne­nud 41 raie­loa­ga. Ena­mas­ti on raie­loa taot­le­jad ol­nud ale­vi­ke ela­ni­kud, kes on soo­vi­nud oma ko­duaiast mõ­ne puu ee­mal­da­da. Nen­de ase­mel is­tu­ta­vad nad uued puud sa­mu­ti oma ae­da.

Möö­du­nud aas­tal tu­li ka Aru­kü­la män­ni­ku piir­kon­na ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ke ra­ja­mi­sel ee­mal­da­da mõ­ned puud, mi­da ei ol­nud või­ma­lik säi­li­ta­da. Raiu­tud puu­de kom­pen­see­ri­mi­seks te­gi ÜVK ehi­ta­ja, AS Viim­si Kee­vi­tus tä­na­vu asen­du­sis­tu­tu­se Aru­kül­la Tal­lin­na maan­tee äär­de, et taas­ta­da ku­na­gi­ne maan­teeäär­ne puu­deal­lee. Sin­na is­tu­ta­ti 11 pär­na.

Kui asen­du­sis­tu­tust ei ole või­ma­lik te­ha oma kin­nis­tul ega ava­li­kel ala­del, võib sel­le asen­da­da ka ra­ha­li­se kom­pen­sat­sioo­ni­ga. Saa­dud ra­ha ka­su­ta­tame ava­li­ke­le ala­de­le asen­dus­is­tu­tus­te te­ge­mi­seks või kesk­kon­na­vald­kon­na aren­da­mi­seks. Kom­pen­sat­sioon ar­vu­ta­tak­se val­la­va­lit­su­se keh­tes­ta­tud hin­na alu­sel, prae­gu on ühe puu kesk­mi­ne mak­su­mus 60 eu­rot. Asen­du­sis­tu­tu­se asen­da­mist kom­pen­sat­sioo­ni­ga on se­ni ka­su­ta­tud ühel kor­ral.

Rõ­hu­tan, et ra­ha­li­ne kom­pen­sat­sioon on üks­nes asen­du­sis­tu­tu­se ko­hus­tu­se täit­mi­seks ega an­na kel­le­le­gi õi­gust puid oma­vo­li­li­selt raiu­da.“

Kas Aru­kü­la Su­vi­la tä­na­va juh­tum, kus osa puid on raiu­tud il­ma loa­ta, on pi­gem erand või on puid ale­vi­kes eba­sea­dus­li­kult ma­ha võe­tud ka va­rem?  
„Lä­hi­mi­ne­vi­kust po­le sar­na­seid juh­tu­meid tea­da. Et nii­su­gu­seid as­ju väl­ti­da, soo­vib val­la­va­lit­sus edas­pi­di pöö­ra­ta se­ni­sest roh­kem tä­he­le­pa­nu nii en­ne­tus­töö­le kui ka jä­re­le­val­ve­le. Olu­li­ne on, et kin­nis­tuo­ma­ni­kud ja raie­töö­de teos­ta­jad tut­vuk­sid en­ne töö­de alus­ta­mist hoo­li­kalt raie­loa tin­gi­mus­te­ga. Raie­lu­ba an­nab õi­gu­se raiu­da üks­nes sel­les mär­gi­tud puid.

Ilm­selt ta­suks val­la­va­lit­su­sel kaa­lu­da li­sa­da suu­re­ma­hu­lis­te raie­te või väär­tus­li­ke puu­de raiu­mi­se kor­ral raie­loa­le täien­dav tin­gi­mus, et kin­nis­tuo­ma­nik peab val­la­va­lit­sust tea­vi­ta­ma raie­töö­de alus­ta­mi­sest. Siis saa­me va­ja­du­sel käia ko­ha­peal kont­rol­li­mas, et raiu­taks ai­nult lu­ba­tud puid.

Kut­su­me ela­nik­ke üles ka edas­pi­di oma ko­du­ko­has toi­mu­vaid raie­töid mär­ka­ma. Kui te­kib kaht­lus, et se­da te­hak­se il­ma loa­ta või lii­ga suu­res ula­tu­ses, and­ke val­la­va­lit­su­se­le tea­da. Ühes­koos saa­me ai­da­ta kaa­sa väär­tus­li­ku kõrg­hal­jas­tu­se säi­li­mi­se­le.“

Eelmine artikkelPolitseiuudised
Järgmine artikkelKiiu Ko­da ehk en­di­ne Ma­ka­ro­vi ma­ja on müü­gis