Raasiku val­la­va­nem AND­RE SEPP: „Soo­vin ol­la ko­gu­kon­na­juht.”

AND­RE SEPP, oli­te Raa­si­ku val­la­va­nem ka aas­ta­tel 1999-2011. Nüüd, kuus aas­tat hil­jem, alustate taas sel too­lil. Mis on sel­le aja­ga val­la­va­ne­ma töös muu­tu­nud?
„Mu esi­me­ne pe­riood val­la­vane­ma­na oli suu­res­ti ad­mi­nist­ra­tiiv­töö, pal­ju oli oman­di- ja maa­re­for­mi­kü­si­mu­si. Oli val­la üle­se­hi­ta­mi­se aeg toi­mi­vaks oma­va­lit­su­sük­su­seks. Siis said loo­dud val­la­le tu­ge­vad eel­du­sed, et prae­gu­se­ni ise­seis­va­na jät­ka­ta.

Eel­mis­tes­se pe­rioo­di­des­se jäi vä­ga pal­ju in­ves­tee­rin­guid veet­ras­si, koo­li­des­se, las­teae­da­de­se ja ter­vi­se­kes­kus­tes­se, jäi ka kü­la­ko­gu­kon­da­de aren­da­mi­ne ja Aru­kü­la kul­tuu­ri­selt­si käi­vi­ta­mi­ne koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga, need on and­nud ela­ni­ke­le ko­gu­kond­li­ku oma­va­lit­su­se tun­net. Nüüd­seks on oma­va­lit­sus­te üle­san­ded roh­kem pai­gas ja Eesti rii­gilt oma­va­lit­sus­te­le an­tud üle­san­ne­te­le on lei­tud ka roh­kem ra­ha­list ka­tet.

Oli aeg, kus suu­re­maid in­ves­tee­rin­guid sai te­ha ük­nes rii­gilt ra­ha­list tu­ge saa­des, pan­galt pa­ku­tav oli pii­ra­tud ning kõr­ge int­res­si­ga. Vii­ma­sed ne­li aas­tat on saa­dud in­ves­tee­rin­guid te­ha suu­res­ti pan­ga­lae­nu toel ja oda­va int­res­si­ga ra­ha on mõist­lik ka­su­ta­da.”

Miks soo­vi­si­te pä­rast kuut aas­tat rii­gi­ko­gus kan­di­dee­ri­da taas val­la­va­ne­maks, mit­te min­na ku­hu­gi mu­ja­le töö­le?
„Nä­gin val­da need aas­tad väl­jast­poolt. Vii­ma­ne pool aas­tat vo­li­ko­gu­liik­me­na an­dis kin­ni­tu­se, et va­ja­me roh­kem kaa­sa­tud ko­gu­kond­lik­ku val­la­juh­ti­mist. Mi­nu­le oli täh­tis ka ko­gu­kon­nast saa­dud man­daat, and­sin va­li­ja­te­le sel­lest tea­da ja vas­ta­valt sel­le­le sain ka hääl­te­tu­le­mu­se, mis või­mal­das vo­li­ko­gu ees vallavanemaks kan­di­dee­ri­da. Nii ei ole ma oma­de­le võõ­ras ja oma ko­ge­mus­te­ga on mul ko­du­val­la­le veel pal­ju pak­ku­da.”

Mi­da ee­malo­le­ku aeg Tei­le õpe­tas, kas on mi­da­gi, mi­da nüüd val­la­va­ne­ma­na tei­si­ti tee­te?
„Rii­gi­ko­gus ol­dud aeg õpe­tas mul­le osa­pool­te kuu­la­mist. Val­la­va­ne­ma tööd saab te­ha ad­mi­nist­ra­tiiv­selt või ko­gu­kond­li­kult. Ad­mi­nist­ra­tiiv­ne on koo­lis õpi­tav, sea­du­ses täp­selt kir­jas, kus vo­li­ko­gult üle­san­deid saa­des on või­ma­lik ame­tit pi­da­da. Ju­hi­na tu­leb su­hel­da kõi­gi osa­pool­te­ga ja la­hen­da­da ka kü­si­mu­si, mis po­le sea­dus­tes või vo­li­ko­gu ak­ti­des kir­jel­da­tud.

Kuu­lak­sin roh­kem eri­ne­vaid ar­va­mu­si, kaa­sak­sin roh­kem eria­las­pet­sia­lis­te oma val­la ela­ni­ke hul­gast.”

Mil­li­se­na soo­vite nä­ha vo­li­ko­gu, ko­mis­jo­ni­de, val­la­amet­ni­ke ja val­la­va­lit­su­se tööd?
„Kõr­valt­vaa­ta­ja­na on jää­nud sil­ma, et le­he­veer­gu­del on ol­nud vä­hem amet­ni­kest spet­sia­lis­ti­de ar­va­mu­si, roh­kem val­la­va­ne­ma sei­su­koh­ti. See tun­dus ole­vat eel­mi­se ju­hi stiil. Mi­na nii ei ar­va ja mi­nu mees­kon­nas saa­vad sõ­na ka oma eria­la spet­sia­lis­tid.

As­ju ei peaks te­ge­ma ka kii­rus­ta­des. Vo­li­ko­gu­liik­me­na nä­gin, kui­das ko­mis­jo­ni­de koosolekud olid va­he­tult en­ne vo­li­ko­gu is­tun­git, väi­ke­sear­vu­lis­tes ko­mis­jo­ni­des olid ot­su­sed teh­tud päev en­ne vo­li­ko­gu. See va­jab pa­re­mat pla­nee­ri­mist.

Val­la­juh­ti­de iga nel­ja aas­ta ta­gu­ne kon­ku­rents on hea, see näi­tab, et need ame­ti­ko­had po­le per­so­naal­selt iga­ve­sed. Kon­ku­rents peab kan­du­ma ka val­la te­ge­va­pa­raa­ti.

Rii­gia­me­ti­tes on ju­ba kor­ra­li­kud töö­tin­gi­mu­sed ja kon­ku­rent­si­või­ma­li­ne palk. Raa­si­ku val­las on ka vas­tu­ta­va amet­kon­na juh­ti­del al­la Ees­ti kesk­mi­se pal­gad, nii po­le õi­ge.”

Mis on suu­re­mad väl­ja­kut­sed, mil­le­ga tu­leb ha­ka­ta ko­he te­ge­le­ma?
„Kind­las­ti uue üldp­la­nee­rin­gu ja aren­gu­ka­va koos­ta­mi­ne, prot­sess on ju­ba käi­ma lü­ka­tud. Val­la­va­lit­su­se st­ruk­tuu­ri üle vaa­ta­mi­ne. Tu­leb mo­de­ri­ni­see­ri­da, kuid häs­ti­toi­mi­vaid as­ju po­le mõ­tet muu­ta. Meie va­li­mis­lii­du soov on tuua kul­tuu­ri- ja ha­ri­dus­vald­kon­na juh­ti­mis­se värs­kust ja uu­si mõt­teid.

Kui soo­vi­me jät­ka­ta ühe väi­ke­se­ma val­la­na, saab se­da te­ha üks­nes koos­töö­mee­les. Tu­leb kok­ku lep­pi­da, mis on või­ma­lik, mis mit­te.

Kind­las­ti tu­leb jät­ka­ta in­ves­tee­rin­guob­jek­ti­de­ga – Aru­kü­la ühisveevärk ja -kanalisatsioon, Raa­si­ku võim­la ja kerg­liik­lus­tee, Aru­kü­la staa­dion ja põ­hi­koo­li juur­dee­hi­tus.

Kas lä­hek­si­te ta­ga­si rii­gi­ko­gus­se, kui see või­ma­lus ava­neb, või kan­di­dee­rik­si­te 2019. aas­ta va­li­mis­tel uues­ti?
„Kui või­ma­lus ava­neb val­la­va­ne­maks ole­ku ajal, siis ma loo­bun sel­lest ning val­la­va­ne­ma­na rii­gi­ko­gus­se ei kan­di­dee­ri.”