MTÜ Spordiklubi nWo sai tunnustuse Harju tervisetegija konkursil.
Igal aastal 22. juunil muutuvad Raasiku aleviku tänavad jooksuradadeks, mida jäävad meenutama numbrid-nooled asfaldil. Spordiklubi nWo algatatud rahvajooksust on saanud Raasikul traditsioon, mis toob iga kord kohale sadakond jooksjat igas vanuses.
Kui küsida kohalikelt, kes Raasikul rahvajooksu korraldab, teatakse öelda, et Risto Ilves. Spordiklubi nWo on pigem tundmatu. Raasiku lasteaed esitas nWo Harjumaa aasta tervisetegija konkursile, kus klubi märgiti ära kui kohaliku spordielu aktiivne edendaja.
Jooksutraditsiooni algatas Raasikul kohalik elanik Risto Ilves, kelle isa noppis Raasikul spordimedaleid ning vennad on jalgpallurid. Spordihuvilisena otsis ta appi teisi kohalikke ning hakkas koos abikaasa Aive Ilvesega korraldama erinevaid spordivõistlusi, millest püsima on jäänud rahvajooks ning viimased viis aastat rannavolle. Katsetanud on ta ka kepikõnni- ja jalgpallivõistlusi, plaanis on elavdada ka korvpalli- ja kergejõustikualasid.
Risto Ilves: „Ma ei tee üritust sooviga, et Raasiku vallas viis tuhat inimest jookseksid. Teen, et ka naabrimees saaks tulla. Võib-olla on see tema jaoks aasta spordi suursündmus. Mulle meeldib korraldada ning parim töötasu on osalejate naeratus ja ilus ilm, kui seda muidugi on. Kui viimasel lastejooksul mu pisike poeg palus, et temaga koos jookseksin, sain täpselt aru, miks rahvajooksu korraldan.”
Kooliõpilasena sai Risto Ilves diplomeid ja medaleid Raasiku valla meistrivõistlustelt kergejõustikus ja mujaltki, ta mängis jalgpalli ning katsetas erinevaid alasid: „Mul oli hea klassivend Taivo Püi, kes hakkas tegelema jooksuga ning on Eesti meister 10 000 meetri jooksus. Hakkasin mõtlema, et meil on tubli ja kuulus sportlane nii kõrgel tasemel, kuid tema kodukohas Raasikul ei toimu ühtegi suuremat spordiüritust. Ka jalgpalliklubi Joker siis meesteliigas ei mänginud.”
Jooksude korraldamisel ulatas talle abikäe orienteerujate ühing, mida juhib Guido Trees Peningilt. Hiljem sai loodud MTÜ. Alguses kirjutas projekte Guido Trees, hiljem Risto Ilves, et saada jooksule raha: „Ei ole tahtnud ajada jooksu väga suureks. Osalejatele kulukat suurt rahvajooksu saab ka Tallinnas. Kohalik jooks, mis niiöelda põlve otsas korraldatud, on palju põnevam. Ei karda ka kriitikat, kui saan millegi eest nahutada, aitab see korraldada paremat jooksu.”
Jooks sponsorite toel
Ta sõnas, et on pakutud – jooks võiks toimuda staadionil, mitte tänavatel, kus on ohtlik: „Kui õnnetusi karta, võib igal pool midagi juhtuda. Tahtsingi just nii, et kuus kilomeetrit kodukootud rada läheks läbi aleviku, teeks asulale ringi peale. Minu teada pole sarnast jooksu mitte kusagil mujal.”
Jooksu on toetanud Raasiku vallavalitsus. Käesoleval aastal Risto Ilves vallaeelarvest enam raha ei küsinud: „Olen näinud, et saame sponsorite toel ise hakkama. Peab saama, muidu pole mõtet teha. Kuigi pärast igat jooksu ütlen, et see jääb viimaseks, hakkan ikkagi uut organiseerima. Vallast on hea toetus ja tunnustus juba see, et abivallavanem Ardo Niinre on meie jooksudel osalenud.”
Korraldamine on Risto Ilvesele alati meeldinud. 1990ndatel aastatel tegi ta Raasikul kohviku-klubiõhtuid, kus esinesid tuntud bändid. 2007. aastal aitas ta kaasa Raasiku staadioni rekonstrueerimise ideele, kandideeris mitu korda Raasiku vallavolikogusse ning on saanud 2013. aasta parima vangivalvuri tiitli. Möödunud sügisel astus ta ülikooli, kus valiti rühmajuhiks ning ürituste organiseerijaks.
Ta rääkis, et Raasikul on kõvasti potentsiaali, puudu on vaid korralik spordihoone: „Meil on Erik Tammsoo, kes korraldab kolmikvõistlust. Tänu Jokerile on Raasikul jalgpallikuulsus. Austan jalgpalli, aga Raasikul on võimalik ka palju teisi alasid harrastada. Meil on uhke staadion, kooli juures korralikud korvpalliplats ning rannavolleplats, kus paraku meie üritus on ainuke, mis aasta jooksul toimub. Kohalikud on valmis appi tulema, meid on sponsoreerinud OÜ Loodusvägi, mille arendusjuht Ahto Vegmann elab Raasikul. Palju on aidanud ka Helle Vaga rahvamajast ja Kadri Viira koolist.”
Risto Ilves sõnas, et sporditegemine on läinud materiaalseks, kuid jooks on üks vähestest, mis kallist varustust ei nõua: „Dress selga ja minek. Mul on hea meel, et ka Arukülas on alanud jooksutraditsioon, pühapäevajooksud terviserajal.”
Praegu käib spordiklubil kõva töö, et järgmise suve üritused paika saada: „Tahan, et kevadel oleks kõik paigas ning kui ürituse kuupäev kätte jõuab, oleks kõik riiulist võtta. Järgmisel suvel tahaks lisaks rahvajooksule ja rannavollele pakkuda staadionil veel midagi. Mida täpsemalt, veel välja öelda ei soovi.”
