Raa­si­ku rah­va­maj­ja ko­gu­nes TOI­VO KUR­ME­TIT mee­nu­ta­ma saa­li­täis rah­vast

Lau­päe­val, 16. veeb­rua­ril saa­nuks omal ajal Ees­ti biit­li­teks ni­me­ta­tud an­samb­li Vir­ma­li­sed asu­ta­ja Toi­vo Kur­met 75. aas­ta­seks. Sel pu­hul Raa­si­ku rah­va­ma­jas toi­mu­nud roh­kem kui ne­li tun­di kest­nud mä­les­tu­sõh­tu­le olid üle Ees­ti tul­nud um­bes 120 ini­mest.

„Mul on vä­ga hea meel nä­ha se­da­võrd pal­ju ini­me­si, kes Toi­vo Kur­me­tist nii pal­ju pea­vad, et on ko­ha­le tul­nud. Mi­na ei ole muu­si­ka­mees, mul tu­li liht­salt idee. Toi­vo Kur­me­ti muu­si­ka on mind lok­su­ta­nud ko­gu elu, te­ma lau­lu­des on suur ja sü­gav si­su,“ üt­les muu­si­ku mä­les­tus­õh­tu al­ga­ta­nud Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selt­si juht Ants Ki­vi­mäe.

Õh­tu ka­va koos­ta­nud Ri­ho Ol­berg kõ­ne­les, et Raa­si­kul on Toi­vo Kur­me­ti juu­red – seal­se­le kal­mis­tu­le on mae­tud te­ma va­na­va­ne­mad ning isa Ar­tur Kur­met. Isa kal­mu juures on ka Toi­vo Kur­me­ti ning ta ven­na, Vir­ma­lis­te löök­pil­li­män­gi­ja Ülo Kur­me­ti haua­tah­vel.

Kui Vir­ma­li­sed oli Ees­ti tun­tuim an­sam­bel, käi­di 1970nda­tel mi­tu kor­da ka Raa­si­ku rah­va­ma­jas esi­ne­mas, sest Raa­si­kul elas Kur­me­ti­te tä­di­pe­re. Tä­di­poeg Eerik Vir­ge­puu asu­tas an­samb­li Rüb­li­kud, mil­le suur ees­ku­ju oli just Vir­ma­li­sed.

Mä­les­tu­sõh­tu peae­si­ne­ja oli Toi­vo Kur­me­ti au­to­riõi­gu­sed pä­ri­nud Root­sis elav Jü­ri Li­na. Ta tut­vus­tas Toi­vo Kur­me­ti elu ja loo­min­gut ning näi­tas muu­si­ku auks 2013. aas­tal teh­tud fil­mi „Me­loo­dia­te lum­mu­ses“. Os­ta sai Toi­vo Kur­me­ti loo­dud muu­si­ka­ga CD-plaa­te.

Vir­ma­lis­te lau­le esi­ta­sid mä­les­tu­sõh­tul Tal­lin­na muu­si­ka- ja bal­le­ti­koo­li õpi­la­sed, Raa­si­kult pä­rit Liis Õun­puu koos kur­su­se­kaas­las­te Loo­re Lai­met­sa ja Sand­ra Ves­se­lu­ha­ga, sa­mu­ti Vir­ma­lis­te­ga sa­madel küm­nen­di­tel te­gut­se­nud Keh­ra an­sam­bel Elu­rõõm koos­sei­sus And­res Kiip­li, Val­ter Jür­na, Ran­do Ni­ko­pen­sius, Tiit Ivar­soo, Ka­lev Mäeorg ja Tu­ve Jaa­nus.

Ees­ti pa­rim tund­ma­tu he­li­loo­ja
„Oli det­sem­ber 1967. Tar­tus käi­sid kõ­la­kad, et Tal­lin­nast tu­leb su­per­bänd. Läk­sin neid Tar­tu pii­ma­kom­bi­naa­di klu­bis­se kuu­la­ma. Kuul­sin muu­si­kat tä­na­va­le, ar­va­sin, et see tu­leb lin­dilt, sest laul­di mit­me­hääl­selt. Suur oli mu ül­la­tus, et ei tul­nud­ki lin­dilt, vaid laul­sid Vir­ma­li­sed,“ mee­nu­tas Jü­ri Li­na.

Kui te­mast sai pool aas­tat hil­jem Vi­ker­raa­dio muu­si­ka­saa­te „Po­bi­fo re­vüü“ juht, ot­sis ta Toi­vo Kur­me­ti üles ning kut­sus Vir­ma­li­sed raa­dio­maj­ja. Seal lau­lis Toi­vo Kur­met koos Jaak Joa­la­ga esi­me­se­na lin­ti lau­lu „Ük­sin­da“.

Järg­mis­tel aas­ta­tel sai Vir­ma­lis­test üks po­pu­laar­se­maid an­samb­leid, Toi­vo Kur­me­ti lau­le „Naer“, „Su­ve­hääl“ ja „Vai­ku­se laul“ tea­tak­se siia­ni. Ku­na Vir­ma­lis­te muu­si­ka ei so­bi­nud nõu­ko­gu­de ideo­loo­gia­ga ning bän­di­liik­med keel­du­sid või­mu­de­ga koos­tööst, lõ­pe­ta­ti lau­lu­de raa­dios-te­les esi­ta­mi­ne.

Vir­ma­li­sed läks laia­li 1977. aas­tal. Kaks aas­tat hil­jem emig­ree­rus Toi­vo Kur­met Root­si, hil­jem ko­lis Sak­sa­maa­le. Võõr­sil jät­kas ta muu­si­ka loo­mist, pea­mi­selt kir­ju­tas inst­ru­men­taal­muu­si­kat, mis on Jü­ri Li­na hin­nan­gul vaiel­da­ma­tult kõi­ge väär­tus­li­kum osa te­ma loo­min­gust. Ees­tis peaae­gu tund­ma­tut pa­la „An­gue­li­que“ on Jü­ri Li­na sõ­nul hin­na­tud kõi­ge ilu­sa­maks me­loo­diaks lä­bi ae­ga­de. Jaak Joa­la ni­me­ta­nud pä­rast „An­gue­li­que“ kuu­la­mist Toi­vo Kur­me­tit Ees­ti pa­ri­maks he­li­loo­jaks: „Ta üt­les se­da he­li­loo­ja Val­ter Oja­kää­ru­le, kes tun­nis­tas, et pol­nud siis Toi­vo Kur­me­tist mi­da­gi kuul­nud. Kah­juks on tä­na­päe­val üles kas­va­nud põlv­kond, kes ei ole Toi­vo Kur­me­tist ega te­ma muu­si­kast kuul­nud. Tea­tak­se lau­lu „Naer“, aga et sel­le au­tor on Toi­vo Kur­met, ei tea­ta.“

Toi­vo Kur­me­ti noo­ru­ses pea­ae­gu ühe õh­tu­ga kir­ju­ta­tud 12 osast koos­nev 40mi­nu­ti­li­se „Fr­ga­men­taal­se süm­foo­nia“ koh­ta ole­vat di­ri­gent Eri Klas öel­nud, et see on ge­niaal­ne muu­si­ka, ja plaa­ni­nud võt­ta Bri­git­ta fes­ti­va­li kav­va, kuid te­ma lah­ku­mi­se tõt­tu jäi see te­ge­ma­ta.

Peaae­gu ko­gu loo­ming aval­da­tud
Jü­ri Li­na rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et lu­bas 2003. aas­tal Rap­las Toi­vo Kur­me­ti su­ri­voo­dil, et aval­dab te­ma loo­min­gu. Nüüd­seks on Root­sis il­mu­nud CD-plaa­did nii Vir­ma­lis­te kui Toi­vo Kur­me­ti üle­jää­nud lau­lu­loo­min­gu ning ka inst­ru­men­taal­muu­si­ka­ga.

„Mul­le on öel­dud, kui ma po­leks se­da tei­nud, po­leks kee­gi suu­rest osast te­ma muu­si­kast tea­da saa­nud. Tea­tak­se kol­me lau­lu, kuid kok­ku on tal üle 90 teo­se,“ lau­sus Jü­ri Li­na.

Ta li­sas, et sü­gi­seks on plaan saa­da val­mis vii­ma­ne plaat, siis on ko­gu Toi­vo Kur­me­ti säi­li­nud loo­ming aval­da­tud. Eel­mi­sed plaa­did on sal­ves­ta­tud pea­mi­selt Root­si muu­si­ku­te abi­ga, vii­ma­se te­ge­mis­se soo­vib Jü­ri Li­na kaa­sa­ta ka Ees­ti laul­jaid.

Toi­vo Kur­me­ti pä­ran­di tut­vus­ta­ja rää­kis veel, et on pi­da­nud Ees­tis omal al­ga­tu­sel pal­ju kul­tuu­ri- ja muu­si­kaa­la­seid loen­gud, aga Raa­si­ku on esi­me­ne koht, ku­hu te­da kut­su­ti spet­siaal­selt Toi­vo Kur­me­tist rää­ki­ma. Ta mär­kis, et se­da oli nii roh­kear­vu­li­se ja soo­ja pub­li­ku, Vir­ma­lis­te tõe­lis­te fän­ni­de ees vä­ga ker­ge te­ha.

Jü­ri Li­na kin­ni­tas, et on val­mis kõik­jal Toi­vo Kur­me­ti pä­ran­dit tut­vus­ta­ma: „Sest ta on se­da väärt. Te­ma inst­ru­men­taal­muu­si­kat raa­dios ei män­gi­ta, kuid usun, et pal­jud saak­sid sel­lest sü­ga­va ela­mu­se, ena­mi­ku­le ju meel­dib kau­nis me­loo­di­li­ne muu­si­ka. Bri­ti di­ri­gent Geor­ge Ste­ven, kes on Lon­do­nis oma or­kest­ri­ga Toi­vo Kur­me­ti muu­si­kat esi­ta­nud, üt­les ühes in­terv­juus, et kui Ees­ti rah­vas hak­kab mõist­ma sel­le muu­si­ka väär­tust, hak­kab ta tund­ma uh­kust sel­li­se ta­se­me­ga he­li­loo­ja üle.“