Suvelavastus „Armastus on ajaviide” räägib Kose vallas Ravila mõisas elanud krahv PETER AUGUST FRIEDRICH von MANTEUFFELIST.
Tänavu juulis on Kose vallas Ravila mõisa pargis suvelavastuse „Armastus on ajaviide” 9 etendust. Tegu on Raasikul tegutseva MTÜ Tuulekell 4. teatriprojektiga. MTÜ eestvedajad, Raasiku elanikud Mait ja Margit Eerik rääkisid, et see on sama hullumeelne projekt, kui lavastuse peategelase, krahv Manteuffeli teod ja mõtted.
See on neljas suvelavastus, mida Tuulekell korraldab, eelmine oli „Birkenruh episood. Kurb armulugu” 2012. aastal Anija vallas Kaunissaare külas vana mõisa asukohas. Lavastus sünnib Eerikute sõnul siis, kui kokku saavad sõnum, koht ja sellega seotud lugu, mis vääriks laiemalt teadvustamist.
Nad jutustasid, et krahv Manteuffeli lugu jõudis nendeni näitekirjaniku Loone Otsa kaudu. Ta oli uurinud mõisa ajalugu, krahvi biograafiat ja muid materjale. Loone Ots on ka „Birkenruh episoodi” autor.
Lavastuse loomiseks sai MTÜ Tuulekell toetust Kultuurkapitalist ja Leader-programmist.
Eerikud ütlesid, et mõte hakkas neile väga meeldima ning Manteuffeli loo lavastamiseks oli sobiv koht Ravila mõisa taga pargis. Seni pole seal suuremaid kontserte-lavastusi korraldatud. Lavastuse tarbeks ehitas Tuulekell puidust lava, põhitöö tegid ära Teeme Ära talgupäeval osalejad. Lavastus on pühendatud Eesti 100. ja krahvi 250. sünniaastapäevale.
Margit Eerik lausus, et Manteuffel, hüüdnimega hull krahv, oli üks esimesi aadlikke, kes kirjutas talurahvale eesti keeles novellikogumiku „Ajaviide peeruvalgel”: „Loone Ots töötas raamatu läbi, talle meeldis keeleline ülesehitus ning eriti viimane lause, kus krahv pühendab raamatu eestlastele põhjendusega, et need on talle väga armsad. Oli erakordne, et ajal, kui talunik maksis vähem kui püksinööp, üks krahv neist nii ilusasti kirjutab.”
Hullu krahvi nime sai Manteuffel seetõttu, et kaasaegsed ei mõistnud tema käitumist. Krahv olla katsetanud enda peal, mitut piitsahoopi talupoeg talub. Üle selle ta reeglina hoope ei andnud, pigem püüdis talupoegi jamadest ära päästa.
Eerikud märkisid, et krahvi teine kiiks oli leiutamine: „Teda võib pidada Eesti lennunduse pioneeriks. Ta püüdis ehitada lennumasinat ja katsetas seda talupoegade peal. Ka meil etenduses näeb lennumasinat, mille inseneritaibuga inimeste abil kokku paneme.”
Kohalik rahvas on Eerikute sõnul krahvi looga üldiselt tuttav, teatakse, et ta oli „hull krahv”, kes tahtis lennata: „Ta sündis ja kasvas Ravila mõisas, teda kasvatasid vanaema-vanaisa, kes olid tolleaegse aadelkonna koorekihis.”
Kindlasti räägib lugu Eerikute sõnul ka armastusest: „See on aga väga mitmekihiline – armastus mehe-naise vahel, aga ka leiutamise, luule ja kirjanduse, eestlaste ning ka iseenda vastu.”
Näitlejad valis rollidesse lavastaja Erki Aule, kes küsis nõu ka Margit ja Mait Eerikult. Krahvi mängib Aarne Soro Ugala Teatrist, peaosades on veel Tarvo Krall, Maarius Pärn, Kati Ong, Ragne Veensalu, Erki Aule. Kaasa teeb projektinaiskoor Krõõdake Tiina Steinbergi juhtimisel. Margit Eerik juhtis tähelepanu, et kaasa löövad ka Pikavere näiteringi lavastaja, koduloolane Vaino Napp, kes mängib Viini lamburit, ning Raasiku põhikooli õpilane Kadri-Ann Eerik, kes on krahvi tütre rollis. Kunstnik on Jaak Vaus, muusika teinud Peeter Rebane.
Esimene lavaproov on tehtud, siiani lugesid näitlejad lavastajaga teksti, analüüsisid seda, parandasid ja muutsid.
Eerikud märkisid, et korraga mahub mõisahoovi 250-300 inimest. Piletimüük läheb nende sõnul hästi, mitmel pool pannakse kokku busside kaupa gruppe. Etendused on 12.-29. juulini.
„Võtame seda kui omanäolist projekti Tuulekella tegemistes ja ajaloos. Iga etendus toob uusi kogemusi, millele toetuda,” kõnelesid Eerikud.