Kuusalu valla koolinoorte ettevõtluslaagris külastati ettevõtteid ning õpiti äriideed looma ja esitlema.
Kuusalu keskkooli majanduskursuse juhendaja Kadri Idavain alustas koos partneritega ettevõtlusprojekti „Noorte ettevõtlikkuse arendamine Kuusalu piirkonnas” kirjutamist 2020. aasta alguses, soovides mullu ka laagrit läbi viia. Koroonapandeemia tõttu lükkus esimese ettevõtluslaagri korraldamine möödunud nädala algusesse, kui Uuri küla Raudsilla puhkekeskus koolinoori ja ürituse eestvedajaid kolmel päeval võõrustas.
19 laagris osalenust olid enamik Kuusalu keskkooli 7.-9. klassi õpilased, lisandusid eakaaslased Kolga koolist. Nad külastasid viit kodukandi ettevõtet, mille juhid jutustasid oma loo, tutvustasid põhimõtteid ja kirjeldasid argipäeva.
Kuusalu keskkooli 8. klassi õpilane Mirjam Välk võttis muljed kokku: „Põnev oli kuulda ja näha, kuidas ettevõtjad teevad just seda, mida väga armastavad. Avaldas muljet, kui erineva ettevõtlusega võib tegeleda, alates puitelementmajade ehitamisest kuni riiete kudumiseni.”
Kolga kooli 9. klassi õpilasele Sofia Rutikule jättis suurema mulje Maasimaa OÜ perenaise Triinu Rebase pealehakkamine ja suhtumine: „Maasimaa töökojas on palju eri masinaid ja kodune õhkkond. Tundus, et ta naudib oma tööd ja teeb hingega kõike, mida ette võtab.”
Ettevõtja peab usinalt õppima
Maasimaa teeb samuti laagri külastuskavasse kuulunud osaühingule Nordic Houses KT allhanketöid. Triinu Rebane töötas 16 aastat hotellinduses, sellest viimase poole Tallink Hotelsi hotelliketis vastuvõtuosakonna juhina. Tema jaoks oli kontoritöö end ammendanud, soovis teha midagi muud.
„Unistused realiseeruvad tihti viisil, mida ei oska ette kujutada. Pärast isa lahkumist pidin kiirelt otsustama, kas võtta üle Maasimaa OÜ puidutöökoda, mille isa ja ema olid rajanud,” rääkis naine, kes on kolmest peretütrest vanim.
Ametialane kannapööre esitas Triinu Rebasele suure väljakutse: „Puidutööga kokkupuudet mul varem polnud, ees ootav hirmutas. Alguses aitas ema, praegu tuleb mahukamate tellimuste täitmiseks appi abikaasa, kuid suurema osa ajast toimetan töökojas siiski üksinda. Käisin kursustel Tallinna Ehituskoolis, omandasin tisleritöö põhioskused ning õppisin tundma puidutööks vajalikke tööpinke. Samuti olen läbinud puidutreimise algkoolituse ja SketchUp 3D joonestamise kursuse. Muide, kursustel osales ka arvukalt naisi.”
Ettevõtjaks hakates peab tema sõnul rohkesti õppima ja alguses on tööd palju, eelise annab võimalus oma aega kavandada, enam ei ole kohustust töötada kella üheksast viieni: „Tean, kui olen midagi otsustanud teha, siis viin selle lõpule. Omandan väga kiiresti uusi oskusi.”
Peale põhitegevuse Kosul asuvas töökojas täidab Triinu Rebane ka üksiktellimusi, valmistab seinakelli, lõikelaudu ja muid tammepuidust sisustusdetaile, mida müüb e-poe kaudu.
„Esialgu tegin tooteid koju või sõpradele ja tuttavatele kingituseks, siis tekkis mõte neid ka müügiks valmistada. Woodfox on minu loominguline pool puidumaailmast,” lausus ettevõtja ja lisas, et iga enda kätega valmis tehtud asi rõõmustab.
Õpilased külastasid veel nelja ettevõtet. Üks võõrustaja, Nordic Houses KT omanik Argo Saul on ühtlasi ettevõtluslaagri korraldamist toetanud Kuusalu Ettevõtjate Liidu juht. Samuti väisati elustiiliettevõtet Lahemaa Pärimuskoda, mida tutvustas Roland Burk. Kolga Mõisa Galerii loost rääkis Kadri Metstak.
Laagris osalenud said aimu ka MTÜ Estlander lõkketoitude tegemise tehnikatest. Pikemat suitsutamis-küpsetamisaega nõudvad söögid oli Erki Vaikre aegsasti valmistanud. Rukkileib, mille tegemisel kasutas peale jahu vett ja soola, pandi lõkketulele soojenema. Krõbeda koorikuga leib oli kõigi lemmik. Noored aitasid suitsukastis kana küpsetada, sibulaid koorida ja hakkida, lasid lõkkes valminud vutimunadel hea maitsta ja laotasid lõhe pakule küpsema.
Tuhas küpsetatud peeti soovitas Erki Vaikre süüa nii, nagu oli 90ndatel õpetatud tarvitama troopilist puuvilja kiivit: „Nagu kiivi, nii tuleb ka peet lõigata neljaks tükiks ja hammustada koore seest söödav osa. Tuhas küpsetatud peet on mahlane ja maitsev, erinevalt keetmisest on kõik suhkrud alles.”
MTÜ Estlander pakub loodusest ajendatud koolitusi alates üleelamisest kuni pärandikoolitusteni. Sofia Rutiku kinnitas, et söök oli väga maitsev ja ettevõtja jutt inspireeriv: „Ta rääkis, et saab tegeleda ainult sellega, mis talle meeldib. Väga vahva kogemus!”
Erki Vaikre meelest oli koolinoorte grupp asjalik ja toimekas, töötati kaasa. Ta lisas, et muinasaja viisil valmistatud söögid ja koolitus oli Estlanderi kingitus kogukonnale.
Äriidee kujundati ärimudeliks
Üks laagri võtmetegevusi oli ajurünnaku käigus äriidee väljamõtlemine. Disainmõtlemise koolitaja Timo Treiti käe all õppisid noored äriidee kujundamist ärimudeliks. Osalejad moodustasid viis tiimi, konkurss päädis äriidee esitamisega žüriile.
Mirjam Välk tutvustas enda tiimi ideed: „Tegime telefoniäpi, mis on mõeldud stressi vähendamiseks ja aitab planeerida aega. Äpis on ka toitumis- ja treeningukavad. Tundsime esinedes end ühtse ägeda meeskonnana, kes on loonud midagi, mis aitaks inimesi.”
Žürii liige Madli Zobel kiitis õpilasi: „Kõik olid viisakad, tundsid kella ja pidasid kokkulepetest kinni, need on vajalikud omadused, milleta pikaajalisi suhteid ei sõlmi.”
Kadri Idavainu sõnul täitis Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud ettevõtluslaager eesmärgi: „Ettevõtjad rääkisid elutarkusi, mida on vaja, et saada valitud alal edukaks. Ettevõtja elustiil nõuab algatusvõimet, julgust, valmidust teha meeskonnatööd ja eneseväljendamise oskust. Tänu laagrile on koolinoored loodetavasti teadlikumad ettevõtlusest kui eluvalikust ja mõistavad, et ettevõtlikkust läheb vaja ka igal pool mujal.”
Laagrit aitasid läbi viia Kuusalu Ettevõtjate Liit eesotsas ühenduse asejuhi Janne Kerdoga, Kuusalu noortekeskus eesotsas Krista Allikuga ning Kuusalu ja Kolga kooli õpilas-omavalitsused.
„Noorte tagasiside oli positiivne, küsimusele, kas tuleksite ka järgmisel korral, vastati jaatavalt,” kinnitas Kadri Idavain.