
Raasiku/Mistra meeskonna esmahooaeg käsipalli Eesti meistriliigas on kujunenud raskeks.
Ülejäänud sarja viie meeskonnaga konkureerimine on käinud Raasiku/Mistral üle jõu, liidrile Põlva Servitile kaotati kolm korda suurelt. Samas osutas uustulnukas südi vastupanu medalitaotlejatele, HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ees juhiti veel kolm minutit enne lõppu. Jaanuaris teenis Raasiku/Mistra üheksa kaotuse kõrvale esimese võidu, alistades võõrsil SK Tapa/N.R. Energy tasavägises heitluses ühe punktiga. Märtsis napsasid Jüri Lepa hoolealused sama meeskonna üle teisegi võidu. Kolm vooru enne turniiri lõppu on neil teoreetiline šanss viiendal kohal asuvast Tapa esindusest mööduda. Ees on kohtumised Kehra, Põlva ja Tallinna meeskonnaga.
Õppida taluma pinget
Võitlusvaimu puudumise üle ei saa väravavaht Kristian Käbi sõnul kindlasti Raasiku/Mistra käsipallurid kurta. Mitme mängu avapoolajal on nad vastastega võrdselt heidelnud ja napi edugi saavutanud, kuid teise poolaja pingeolukorras on koostöös tekkinud mõrad: „Sügisel ühinesid esiliigas osalenud Raasiku/Mistra ja meistriliiga meeskond Aruküla/Audentes, kokkumängu harjutamine võttis aega. Hooaja käigus oli koosseisus palju muutusi, osa mängijaid langes vigastusega välja, asemele tulid teised. Ka see on mõjutanud meie vastupanuvõimet.”
Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp on kaasanud arvukalt noori. Aruküla Spordiklubi kasvandikest olid Martin Kalvet (s 2001), Markus Kask (2001) ja Rauno Kopli (2001) varem meistriliigas karastunud. Põhikoosseisu kuulunud Martin Kalvet vigastas talvel pöialt. 197 cm pikkusele Markus Kasele tekitas vaevusi põlvetrauma.
Jüri Lepp rõhutas: „Vigastused tuleb korralikult välja ravida, et tervena väljakule naasta. Taastusravis aitab füsioterapeut. Martin Kalvet täitis mängujuhi rolli, pärast tema väljalangemist pidime taktikat muutma. Markus Kask on tugev ja töökas, loodan, et temast areneb kasulik joonemängija.”
Pisivigastusi ja haigusi esines teistelgi. Üht kaudset põhjust võib näha asjaolus, et sügisel alustati peatreeneri sõnul suure mahuga treenimist viis korda nädalas, koormusega harjumine töö või õpingute kõrvalt polnud igaühe jaoks vastuvõetav: „Mängijad, kellele koormus käis üle jõu, jäid kõrvale, kogenud mehi tuli juurde.”
Mängujuhi ülesanded võttis jaanuaris enda kanda Eesti koondisse kuulunud 31aastane Sten Toomla. Järelkasv saab õppida ka Taavi Tibarilt ja Marko Slastinovskilt.
Arengu tagab mängimine
Audentese spordigümnaasiumi õpilased Arno Vare (2004) ja Johannes Paju (2004) said Raasiku/Mistra särki selga tõmmates meeste tasemel tuleristsed. Aruküla Spordiklubi treeneri Toivo Järve sõnul on noored teinud arenguhüppe, kuid kanna kinnitamiseks meistriliigas tuleb edasi liikuda pikkade sammudega: „Arno oli eakaaslaste, kuni 16aastaste noormeeste seas Eesti karika võitjaks tulles Aruküla/HC Tallase meeskonna liider ja paremaid väravate viskajaid, Johannes tegi väravavahina head tõrjetööd. Meistriliiga tase on palju tugevam, treenerid ei julge ega saa koolipoistele mänguaega anda. Esiliiga oleks mängupraktika saamiseks parem koht.”
Raasiku/Mistra andis kodusaalis Arukülas kõva lahingu Viljandi HC meeskonnale. Teise poolaja alguses vähendas Kehras käsipalluriks sirgunud Martin Neruti tabamus kaotuse kahele väravale ja väravasse saadetud 16aastane Johannes Paju tõrjus karistusviske.
26aastane Kristian Käbi innustas kümme aastat nooremat ametikaaslast: „Kõige olulisem on treeningutel vaeva näha, Johannes harjutabki ilusasti. Siis, kui kaaslased juhendavad, tuleb kõik kõrva taha panna. Ka liha peaks luudele juurde kasvama. Audentes ei osale üheski liigas, tal napib mängupraktikat. Sul võib olla hea tehnika, aga arenemiseks on vaja mängida. Meil on talle raske mänguaega anda, ees on ka teine väravavaht Karel Hermas. Ise Audenteses õppides sain ikka 60 minutit mängida.”
Juba koolipoisina pälvis Kristian Käbi Jüri Lepa usalduse. Ta oli 17aastane, kui võitis HC Kehra varuväravavahina 2012. aastal nii Eesti kui ka Balti liigas kuldmedali. 19aastasena tegi esmaetteaste Eesti meeste koondises, paraku vajutasid pürgimustele pitseri kolm põlveoperatsiooni. Mehaanikainseneri ameti kõrvalt jätkab ta meeleldi lemmikala teenimist.