Raasiku käsitöömaja projekt on valmis

1363

Käsitöömaja ja staadioni ehitamine Raasiku põhikooli juurde läheb maksma ligi 15 miljonit krooni.
OÜ Visioonprojekt arhitekti Katrin Vahteri koostatud eskiis Raasiku käsitöömajast.
Käsitöömaja projekti koostas OÜ Visioonprojekt ning see maksab 70 000 krooni. Projekt ei ole veel lõplikult ametkondades kinnitatud, parandusettepanekuid saab teha 1. veebruarini.

Uude hoonesse on kavas rajada ruumid tööõpetuse tundide läbiviimiseks ning plaanitava staadioni teenindamiseks. Esimese korruse vasakusse tiiba jääksid poistele mõeldud tööõpetuse klassid. Sinna tulevad keevitusruum, elektrituba ning üks suur ruum metallitöö ja puidutöö tegemiseks. Paremasse tiiba on kavandatud tüdrukute kodunduseklass ning üks klassiruum, kus saab läbi viia käsitöötunde. Lisaks on planeeritud hoone esimesele korrusele pikapäevarühma tegevus, mis praegu toimub rahvamaja ruumides. Maja juurde tuleb katusealune rattaparkla jaoks, talvel saab seda kasutada suusahoidlana.

Hoone teisele korrusele tehakse garderoobid, duširuumid ja treenerite tuba staadioni kasutajatele. Raasiku vallavanema Andre Sepa sõnul on ülemine korrus eraldiseisev, mistõttu ei ole talveperioodil ruumide kütmine vajalik.

Rahaline seis on raske
Seda, millal käsitöömaja ehitamisega alustada saab, veel ei teata. Vallavanema hinnangul saaks maja käes­oleval aastal valmis, kui poleks pidanud eelarves kärpeid tegema. Praeguse seisuga kujuneks ehitamise kogumaksumuseks ligikaudu 5 miljonit krooni. Vajadus käsitöömaja järele on  tema sõnul suur, kuna Raasiku koolis puudub korralik poiste tööõpetuse ruum. Tüdrukutele on kasutamiseks üks värskelt renoveeritud klass.

Valmimist ootab ka kooli juurde rajatav kunstmuruga jalgpallistaadion. Staadioni ehitustöödega on juba alustatud, siiani on kulunud 770 000 krooni. Selleks, et palliga saaks murule minna, on vaja 3 miljonit krooni, kogu staadioni väljaehitamiseks läheb aga ligikaudu 10 miljonit krooni.

„Võiksime küsida võrdluspakkumisi, kuid arvatavasti staadioni ehitust palju odavamaks ei saaks,“ tõdes vallavanem.

Raske rahalise seisu lahendamisena näeb ta võimalust taotleda raha teistest projektidest, näiteks Ida-Harju Koostöökoja kaudu Leader-programmist. See aga eeldaks vähemalt kümne protsendilist omaosalust, mida on valla eel­arvest keeruline leida.

Vastus ühispöördumisele
Uute projektidega seoses esitati Raasiku vallavolikogule ja vallavalitsusele eelmise aasta novembris ühispöördumine. MTÜ Raasiku Kodukandiselts, Raasiku lasteaed Oravake, Raasiku põhikool ning Raasikult valitud vallavolikogu liikmed juhtisid oma pöördumises tähelepanu vajadusele algatada kooli ja lasteaia kinnistute ühine detail­planeering. Ühispöördumises on välja toodud, et uue hoone paiknemine kooli territooriumil peab tagama parkla ja juurdepääsuteed ka siis, kui  realiseerub lasteaia laienemine ja kooli uue võimla ehitus.

Möödunud teisipäeval toimunud vallavolikogu istungil selgitas Andre Sepp parklate laiendamise võimalusi ning näitas kohti, kuhu saaks vajadusel parkimist korraldada. Tema sõnul on võimalik vajadusel laiendada käsitöömaja juurde planeeritavat 20-kohalist parklat.

Vallavanem rääkis, et praegu ei ole mõttekas tellida piirkonnale ühtset detailplaneeringut, kuna see tähendaks lisaväljaminekuid.

Pöördumise üks autoreid, volikogu liige Olavi Liivandi, selgitas, ühtset detail­planeeringut oleks vaja eelkõige selleks, et lasteaeda laiendada. Tema sõnul on oluline luua juurde lasteaiakohti, et oleks lapsi, kes kooliteed alustaksid. Lasteaiajärjekorras on praegu 30 last.

Otsustati, et projektidega tegelemiseks tuleks luua eraldi komisjon. Muuhulgas oleks selle ülesanne otsustada, kumb projektidest on tähtsam. Seejärel peaks ka selguma, kas sel aastal alustatakse käsitöömaja ehitamist või jätkatakse ehitustöödega staadionil.