Kiire internet on maaelu eeldus

1359

MARGUS PÜÜA, Majandus- ja Kommunikatsiooni­ ministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja
MARGUS PÜÜA, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja

Möödunud aasta aprillis toimus Eesti infotehnoloogia valdkonnas märkimisväärne sündmus: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Eesti telekomiettevõtteid ühendav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit leppisid kokku, et aastaks 2015 saavad projekti EstWin vahendusel kõik Eesti elanikud ja asutused soovi korral ligi kiirele, andmevahetust kuni 100 megabitti sekundis võimaldavale andmeside teenusele. Need infoühiskonda jõuliselt edasi viivad kokkulepped puudutavad esmajärgus maapiirkondi väljaspool linnu, kuna linnades on juba täna küllaltki korralik kiire ja soodsa hinnaga andmeside teenus saadaval.

Eesti on asustusega 30 inimest ruutkilomeetrile Euroopas tagantpoolt teine ja sideettevõtjail ei ole olnud majanduslikult kasulik igasse külla kaableid vedada. Tõsi, traadivaba teenus ulatub kõikjale, kuid selle andmevahetuskiirus ei ole kasvavate andmemahtude edastamiseks piisav. Kõiki täna ja tulevikus kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi võimaldav kiire andmeside baasvõrk ehitatakse arvestusega, et loodavad ühenduspunktid ei oleks majapidamistest või asutustest kaugemal kui maksimaalselt 1,5 km. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu teenuse pakkumiseks. Eesmärk on, et maal saab kvaliteetset teenust osta sama hinnaga, nagu seda täna linnades pakutakse.

Korraliku andmesideühenduse olemasolu on tänapäeval eeldus edukakaks tegutsemiseks, eriti veel maapiirkondades. Tahavad ju inimesed elada seal, kus on olemas korralikud kommunikatsioonivõimalused.

Väga hea kommunikatsioon on ka põhieelduseks ettevõtte rajamisel või laiendamisel. Eriti oluline on see maapiirkondades elavatele ja töötavatele inimestele, kus vahemaad on suured. Võimalus teha paljusid igapäevaseks eluks vajalike toiminguid kodust lahkumata, lubab kindlasti ressursse säästlikumalt kasutada.

Riigi üks prioriteete läbi infoühiskonna arengukava on, et kõik inimesed saaksid kasutada võimalikult paljusid avalikke teenuseid üle interneti. Samuti räägib nimetatud arengukava avaliku, kolmanda ja erasektori ühisest teenuseruumist, kus inimese jaoks teenuseid ühtse tervikuna pakutakse.

Kvaliteetne, kiire ja töökindel andmesidevõrk on niisiis tuleviku arengute oluliseks eelduseks. Tahame me seda või mitte, aga on selgelt näha: mida aeg edasi, seda rohkem on meid ümbritsev, autod, majad, kodutehnika ja muud vidinad võrgus. Kõige selle tõrgeteta töö tagamiseks on vaja piisavat ressurssi.

Võrkude planeerimist on juba alustatud, käesoleva aasta alguses viib võrgu arendamisega tegelev Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus läbi esimesed projekteerimis ja ehitushanked. Siis selgub ka, millises järjekorras hakkab kiire internet maapiirkondadesse jõudma. Labidas lüüakse mulda ja esimesed valguskaablid veetakse siis, kui maa on tahenenud.

Projekti hinnanguliseks maksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA juhataja Olav Harjo kujuneda üle 5 miljardi krooni.

Eelmine artikkelTöötuid seisuga 31. detsember 2009
Järgmine artikkelLoksa laevatehase kõik 525 töötajat said koondamisteated