Raasiku Elektri juht REIN VAHENURM plaanib jääda pensionile

2709
Raasiku Elektri juht REIN VAHENURM pani tehaseväravasse stendi, et tutvustada uusi aadressinumbreid.

Viimased viis aastat ettevõtet üksi juhtinud REIN VAHENURM rõõmustab uute tootmispinkide üle, kuid muretseb maksuvõlglaste pärast.

Raasiku Elektris nii konstruktori-, juhatuse liikme kui juhiametit pidanud Rein Vahenurm sõnas, et on valmis jääma pensionile – ta on rahul, et ettevõtte praegune seis on hea, majandusnumbrid on plussis ning loodab, et nõukogu leiab ettevõttele uue ja väärika juhi.
Käesoleval aastal tähistas Raasiku Elekter 56. sünnipäeva. Alates asutamisest on ettevõttel olnud mitmeid nimetusi – Raasiku Tootmisbaas, seejärel Raasiku Elektromehaanika Remonditehas, alates 1994. aastast eraettevõte.
Raasikul sündinud Rein Vahenurm on olnud ettevõttega seotud lapsepõlvest peale, ta vanemad töötasid masinatraktorijaamas, mis oli Raasiku Elektri eelkäija. Pere kodu oli tehase kõrval teisel pool tiiki asuvas mõisa valitsejamajas, mis on nüüd erakätes.
Ettevõtte juhatusse valiti ta 1994. aastal. 1996. aastal registreeriti aktsiaselts äriregistris. Juhatuse teine liige Ants Altjõe suri 1998. aastal, pärast teda tuli Olev Sinijärv, kellega kahekesi oli Rein Vahenurm juhatuses 2009. aastani, seejärel jätkas üksi.
Ettevõtte juht meenutas, kuidas nõukogude ajal oli tehase juures alevirahva kogunemiskoht: „Siin oli jaanilõkke plats, keset tiiki oli purskkaev ning saar, kuhu viisid sillad. Tiigil ujusid pardid ja õitsesid vesiroosid, tiigi kallas oli valgustatud. Talveks võtsime sillad ära ning saime suure liuvälja. Igal õhtul oli tohutu melu. Tehasel oli aednik, müüsime kohalikele odava hinnaga marju ja õunu.“
Ta lausus, et kõige rohkem töötajaid, üle 200 oli ettevõttes 1980. aastatel, kui elektrikilpe tehti aasta jooksul 18 000: „Nüüd on töötajaid veidi üle 30, kindlasti oleks juurde vaja. Paljud head on ära läinud ning uusi on keeruline leida. Tööjuht peab olema painutuspingil, kuigi võiks olla kontoris ja suhelda klientidega.“
Uued tööpingid
Ta sõnas, et kõige keerulisem aeg oli ettevõtte jaoks pärast taasiseseisvumist: „Saime firma erastada alles kolmandas erastamisvoorus. Tegime hinnapakkumisi, öeldi, et need on liiga madalad ja ostjaid on jalaga segada. Selgus, et see polnud tõsi ja sooviti vaid hinda kõrgeks ajada. Õnneks oli meil tubli raamatupidaja, kes keeldus maksmast kahekordset hinda ning ostsime firma kahe miljoni krooni eest.“
Järgmine keeruline aeg saabus ettevõttele 2009. aastal, kui Rein Vahenurm jäi juhatusse üksi: „Olev Sinijärv jäi pensionile, minul oli isiklikus elus raske aasta ning otsustasime, et kumbki ei jätka. Nõukogu korraldas konkursi juhataja leidmiseks, alguses oli 20 kandidaati, kuid nende hulgast ei leitud sobivat. Oli õnnekütte, kellel polnud äriplaani. Üks tahtis kohe autot ja utoopiliselt kõrget palka. Nõukogu tegi mulle ettepaneku jätkata ning olin nõus, kuigi aimasin, et ees ootab topeltkoormus.“
Rein Vahenurm: „Tuli teha raskeid otsuseid ja koondada 9 töötajat. Kord olime krediidiinfos pool päeva punases kirjas, sest tekkis väike maksuvõlg. Järgmiseks päevaks sai võlg likvideeritud, kuid langetas me reitingut. Nüüd on see jälle taastunud, oleme AA ehk väga hea.“
Ettevõttel oli Raasiku aleviku servas asuvas endises mõisakompleksis kümmekond hoonet –  Raasiku Elektri kasutada on jäänud neist vaid mõned. Ülejäänud on antud rendile või müüdud. Kolmes hoones on end sisse seadnud OÜ Byggnor Tehased, mis toodab puitmaju.
Rein Vahenurm jutustas, kuidas on muutunud ettevõtte toodang: „Praegu toodame elektrikilpe, pakume metallitöid ja pulbervärvimist. Kunagi tootsime kontrollkatseseadmeid, mis läksid mööda Nõukogude Liitu laiali. Meie tehasest tulid ka veesoojendid, tibude võõrasemad, konserveerimise agregaadid. Toodang läks müügile nii liidus kui kaugemal Bulgaarias, Ida-Saksamaal, Kuubas. Pärast taasiseseisvumist need turud kadusid. Viimase kontrollkatseseadme müüsin 1996. aastal kasahhidele. Oli jube monstrum, sama töö tehakse nüüd ära diplomaadikohvri suuruse masinaga.“
Praegu toodab Raasiku Elekter välisturgudele väga vähe: „Oleme teinud katsenäidiseid Peterburi ja Rootsi, kuid see ei tasunud ära. Nad saatsid meile materjali, aga arvutused ja tegelikkus ei klappinud. Soome turg oleks ahvatlev, kuid nemad on läbirääkimistes pika vinnaga.“
Viimasel ajal on ettevõte toodangumahtu suurendanud: „Kõik on üksiktellimused ehk töötame kliendile. Juurde on tulnud allhankijaid, tänu nendele suurenes metallitööde maht.“
Viimastel aastatel sai Raasiku Elekter endale uued tööpingid, ilma nendeta firmajuhi sõnul enam hakkama ei saanud: „Uued on painutuspink, lehetöötluspink ja giljotiinkäärid. Veneaegseid pinke ei saanud enam kasutada, sest hakkasime tegema tooteid, kus peab alumiiniumist detaile välja lõikama, ja vanad pingid muljusid materjali ära. Tänapäeval on vaja poolemillimeetrist täpsust, et osad läheksid omavahel kokku. Paraku peaksid uued tööpingid olema poole rohkem kasutuses, et investeering end ära tasuks.“
30 000 eurot saamata raha
Kuigi ettevõtte juht on Raasiku Elektri tulemustega rahul, teevad talle muret võlglased: „Meile ollakse võlgu üle 30 000 euro. Teatasin ühest võlglasest inkassofirmasse. Tuli vastus, et neil on lisaks veel kolm inkassofirmat kallal. Kohtusse pole mõtet anda, kulud on liiga suured. Paraku on minu põhitöö võlglaste tagaajamine. Vaatan krediidiinfost järele, helistan neile, ajan oma raha taga nagu vaene sugulane.“
Rein Vahenurm sõnas, et firmale tegi suurt segadust hiljutine aadressimuudatus: „Maa-amet otsustas ajada asja keerulisemaks. Enne oli me kontorihoone Tehase tee 1 ja kompleksi ülejäänud hooned olid nummerdatud. Nüüd peavad numbrid seaduse järgi algama asula keskelt, Tehase tee algus on sidekontori juures ning seega oleme täiesti tee lõpus ja numbriga 33. Kõik dokumendid ja reklaamid tuleb ümber teha, panime värava juurde stendi hoonete plaaniga, muidu ei leia meid keegi üles.“
Ta lausus, et ootab juba pensionipõlve: „Tervis pole enam nii hea kui oli varem. Praegu pean olema igal päeval majas, vahel viima ja tooma kaupa, kui keegi teine seda teha ei saa. Tuleb kõigega tegeleda. Nõukogu otsustab, kas uus juht valitakse konkursiga või tehakse kellelegi ettepanek. Arvan, et asendamatuid inimesi pole.“