Raasiku valla soojamajanduse arengukavas on soovitus viia Aruküla katlamaja üle hakkpuidule, Raasikul pelletiküttele või soojuspumpadele.
Raasiku vallas on valmis saanud soojamajanduse arengukava aastateks 2015-2025, mille koostaja AS AF-Consulting toob välja järelduse – Aruküla kaugküttevõrk on heas tehnilises korras, Raasiku oma aga halvas tehnilises korras ja soojuskadu on 53 protsenti.
Volikogu algatas valla soojamajanduse arengukava koostamise aasta alguses. Arengukava oli avalikustatud valla kodulehel ning neljapäeval, 17. detsembril oli vallamajas kava avalik arutelu, kus osalesid vallavalitsuse ja -volikogu liikmed, korteriühistute esindajad ning valla ettevõtjad.
Tuleval aastal avaneb KIKis rahastusmeede, mis võimaldab arengukava tegemisele kulunud summa tagasi saada ning Raasiku vallavalitsusel on plaanis esitada sinna taotlus.
Vallavanem Raivo Uukkivi tutvustas arutelul, et soojamajanduse arengukava eesmärk on koostada arenguperspektiiv Raasiku valla alevikele, sest mujal ühist kütmist ei ole. Arukülas on volikogu otsusega määratud kaugküttepiirkond, Raasikul mitte, seal on ühiskondlikud hooned ja Paju tänava majad, mida köetakse Mistra-Autexi katlamajast. Vallavanem sõnas, et ilmselt võtab volikogu arengukava vastu jaanuaris.
Aruküla kaugküttevõrk asub aleviku keskosas korterelamute ja valla asutuste piirkonnas. Kaugkütte katlamaja ja soojusvõrku haldab vallale kuuluv OÜ Raven. Sügise tänaval on kaks põlevkiviõlil töötavat katelt.
Kaugküttevõrk on 1,45 kilomeetrit pikk ning arengukava konsultandi sõnul heas korras: üle poole on eelisoleeritud torustik, mis on rajatud või renoveeritud viimase 15 aasta jooksul, soojuskadu on 15 protsenti ning kaugküttevõrgus on Arukülas 25 hoonet.
Konsultant märkis, et Arukülas on hea ja kompaktne soojusvõrk: „Kaugkütte piirkonnas pole otstarbekas üle minna lokaalküttele või soojuspumpade kasutamisele. Tuleks jätkata kaugküttevõrguga ja leida võimalusi soojuse hinna vähendamiseks.”
Arukülale antud soovituse järgi on kõige otstarbekam viia olemasolev katlamaja üle hakkpuidu kütusele ning paigutada sinna hakkpuidul töötav katel, tippkoormuse katmiseks kasutatakse olemasolevat põlevkiviõlil töötavat katelt.
Konsultandi sõnul võimaldab hakkepuidule üleminek stabiliseerida soojuse hinna ja põlevkiviõli hinna tõustes ei mõjuta see soojuse hinda.
Katlamaja üleviimiseks hakkpuidu kütusele on võimalik taotleda toetust kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest.
Hakkpuidu kasuks räägib konsultandi hinnangul, et hinnatundlikkus on väiksem kui põlevkiviõli kasutades. On lisatud, et hakkpuidu katla juhtimine peab olema täisautomaatne ja uue katla juhtimine tuleb siduda olemasoleva katlamaja juhtimissüsteemidega.
Lisaks kaugküttepiirkonnale on Arukülas keskküte vallale kuuluvates hoonetes – mõisas waldorfkoolis ning tervisekeskuses, kus on kergel kütteõlil töötavad katlad. Waldorfkool viidi käesoleval aastal üle Lindwoodi katlamaja küttele, tervisekeskusesse soovitab arengukava pelletikatelt või soojuspumpa.
Võrreldes Arukülaga on Raasiku kaugküttevõrk oluliselt kehvemas seisukorras. Kaugküttevõrku on ühendatud 7 hoonet: kool, lasteaed, rahvamaja, tervisekeskus koos Konsumi kauplusega ning 3 elumaja. Soojust toodab ASi Mistra-Autex katlamaja Paju tänaval, kus on 2 põlevkiviõlil töötavat aurukatelt.
1,3kilomeetrine kaugküttevõrk on arengukava põhjal halvas tehnilises korras, torustik on praeguste soojuskoormuste jaoks üledimensioneeritud, soojuskadu on 53 protsenti.
Konsultant soovitas, et edasi tuleks minna lokaalse soojusvarustusega ning jaotada soojusvõrk kaheks: Paju tänava kortermajade piirkond ja Tallinna maantee ning Meierei tänava ala, kuhu jäävad koolimaja, lasteaed, rahvamaja, tervisekeskus, kauplus.
Arvestades praegust soojustarbimist on konsultandi sõnul otstarbekas minna mõlemas piirkonnas üle pelletikütusel töötavatele katlamajadele või kasutada soojuspumpasid. Erinevalt Arukülast on Raasikul ka rohkem vaba maapinda maakütte tarbeks.
Uute kütteviisidega on võimalik hoida Arukülas soojuse hinda 10 aasta jooksul piirides 53-68 eurot megavatt-tunni eest ning Raasikul 62-76 eurot.
Vallavanem lisas, et analüüs võimaldab kõikide edasiste otsuste tegemiselt juhinduda faktidest, mitte emotsioonidest: „Arengukava võimaldab kaugküttevõrgus olijatel veenduda, et see on teatud tingimustel parim lahendus.”
Kui arengukava on kehtestatud, on vaja teha otsus, kas kaasata partner. Raasikul on plaanis kooli renoveerimine ja spordikeskuse rajamine, mis eeldavad jätkusuutliku küttesüsteemi, seega tuleb otsus langetada kiiresti.
Vallavanem märkis, et vallal napib vahendeid ja partneri kaasamine on üks võimalus: „Raasiku aleviku ühiskondlike hoonete kütmise maht pole piisav, et panna partnereid huvituma ja saada samas soodne hind. Seega oleks mõistlik partneri otsimisel ühendada nii Aruküla kui Raasiku kaugkütte temaatika. Kui see otsus on tehtud, tuleb keskenduda finantseerimisprojektidele.”