Raasiku valla 3. ajalookonverents toimus esimest korda kahes osas, ettekandeid sai kuulata nii Raasikul kui Arukülas.
Raasiku vald on viimasel kolmel aastal pidanud oma sünnipäeva koos ajalookonverentsiga. Seekord otsustas korraldusmeeskond ehk ajaloohuvilised Marianne Loik ja Henri Reeder ning Raasiku abivallavanem Ardo Niinre korraldada konverentsi kahel päeval, et meenutustest saaksid osa võimalikult paljud.
Avalöök tehti valla sünnipäeval, 12. märtsil Raasiku rahvamajas. Ernesaksa saal oli ajaloohuvilisi täis ning küsimuste-vastuste ja suupistepausiga kestis konverents rohkem kui tund kauem planeeritust. Kaks päeva hiljem Aruküla rahvamaja peeglisaalis oli nii ettekandjaid kui publikut vähem ning jutud said räägitud kiiremini.
Ettekannete lühikokkuvõtetest valmis kogumik, mille koostamine oli samuti Ardo Niinre idee. Henri Reeder sõnas, et tema ja Marianne Loik eelmisel aastal kogumikku ei teinud, sest ei tahtnud ettekandjaid survestada: „Kogusime ettekanded kokku ja trükkisime pärast konverentsi ajalehte Kogukonna Hääl. Sel aastal võttis Ardo Niinre ettekannete kogumise taas enda peale.” Saatesõna kirjutas kogumikule vallavanem Raivo Uukkivi. Sarnaselt möödunud aastaga oli konverentsil ka üle Eesti tuntud külalisesineja. Kui möödunud aastal täitis seda rolli ekspeaminister Andres Tarand, kelle ema on pärit Raasiku vallast, siis sel aastal kõneles ajaloohuvilistele filoloog ja folklorist Marju Kõivupuu, kes rääkis Harju-Jaani kultuuripärandist.
Pikema ettekande Aruküla muusikaajaloost tegi Juhan Trump, Kiviloo piiskopilinnusest kõneles Vaino Napp, Pikavere mõisast rääkisid Pikavere lasteaia-algkooli 6. klassi õpilased Andre Loikmann, Kelli-Mai Maasik ja Ignar Fjodorov. Olev Sinijärv andis ülevaate Raasiku tehase algusaastatest. Lühemate ajalooepisoodide plokis rääkis Marianne Loik Peningi mõisast ja Ferdinand Petersenist, Jaak Kalle kõneles Aruküla mõisa Baranoffi kabelist, Karin Reiska oma tööaastatest Peningi lastepäevakodus ning Andre Sepp tegi ülevaate Raasiku valla korrakaitse ajaloost.
Harju-Jaani rikas kultuuripärand
Juhan Trump jutustas, kuidas enne esimest üldlaulupidu 1869. aastal loodi Jüris lauluselts, kuhu kuulusid ka Aruküla mehed. Iseseisva meeskoorina astuti üles 4. üldlaulupeol ning üle-eestilisel võistulaulmisel saavutati 2. koht.
Ajaloolane Vaino Napp esines ajalookonverentsil kolmandat aastat järjest. Ta tõdes, et ei saa koju jääda, sest Kiviloo piiskopilinnus on tema arvates üks põnevamaid paiku vallas.
Ta kirjeldas, et keskajal asus Kiviloos Tallinna piiskopi kindlusmõis. 1322. aastal esimest korda mainitud mõis oli üks esimesi Harjumaal, selle kõrvalt läks mööda tähtis magistraal. Kui Nõukogude ajal olid varemed tuntud turismiobjekt, siis nüüd asuvad varemed lukustatud alal, lagunevad ja vajuvad järjest madalamaks.
Varemete kõrval seisab 1906. aastal ehitatud mõisa uus peahoone, mis on praegu eraomanduses ja korrastatud.
Marju Kõivupuu tunnustas, et Harju-Jaani kihelkonna kultuuripärand on väga avar – palju on säilinud mõisnike tehtud fotosid, mida võib näha Eesti Rahva Muuseumis. Arvukalt on alles ka tekste, mida kohalikud sõnaseadjad saatsid rahvaluulekogujale Jakob Hurdale. Ühe sellise laulu leidis Marju Kõivupuu Jakob Hurda kogust üles ning seda esitasid konverentsil Raasiku lasteaia lapsed.
Marju Kõivupuu märkis, et 2009. aastal alustati kihelkonnapiiride tähistamist ning pruunid sildid tekitavad siiani paljudes segadust, sest omaaegsed alad on jagatud valdade ja maakondade vahel. Kultuuripärandile on tema sõnul kihelkondadel eriline väärtus, sest seal on ühised kombed, rahvarõivad, pärimused, mis hoiavad kogukonna identiteeti.
Kabel Proku mäel
Pikavere kooli õpilased tegid ülevaate Pikavere mõisast, mida on mainitud esimest korda 1446. aastal, kuid arvatavasti on mõis palju vanem. Praegu tegutsevad mõisas algkool ja lasteaed. 1999. aastal võitis mõis Kauni Kodu konkursil esikoha.
Raasiku tehase algusaastatest rääkides ütles Olev Sinijärv, et pärast Raasiku Tootmisbaasi asutamist 1958. aastal olid rasked ajad – puudusid tootmiseks ettenähtud hooned ja seadmed. Esialgu kulus palju aega lagunenud hoonete ja endise mõisapargi taastamisele. Juurde ehitati elamuid tehase töötajatele.
Ta sõnas, et tehase juurde viiva tee äärde olid planeeritud kõnniteed, kavas olid veel rajada staadion ja lasteaed, mida siiski lõpuks ei tulnud. 1962. aastal rekonstrueeriti mõisa endine valitsejamaja, kuhu tehti uued kontoriruumid, söökla, klubi ja võimla ning töötajate hulgas kasvas spordihuvi.
Olev Sinijärv lausus, et tehase ajaloo arhiiv on märkimisväärselt mahukas. Ajalugu talletatakse tehases ka praegu – personalispetsialist Margit Sinik annab välja tehase infolehte.
Tehase algusaastatest on säilinud ka tööõnnetuste kaust. Olev Sinijärv sõnas, et esimestel aastatel juhtus ikka, et kellegi sõrm jäi mõne seadme vahele, sest masinad polnud veel töökindlad.
Raasiku valla mõisate ajaloo tutvustamist jätkas Marianne Loik, kes rääkis kuulajatele Peningi mõisast, mis oli Baranoffide valduses 200 aastat. Alates taasiseseisvumisest on hoone tühi, praeguseks peaaegu varemeis. 2011. aasta talvel kukkus sisse valitsejamaja katus. Eraomanduses oleva mõisa park on euroraha eest korda tehtud.
Marianne Loik valis ettekannete hulka ka ülevaate Ferdinand Petersenist, kes on teinud Haljava kooli ehitusprojekti, oli Eesti iseseisvuse manifesti kaasautor, Eesti esimese valitsuse minister, asutava kogu liige, maareformi organiseerija, kõrgemale tehnilisele haridusele alusepanija, 1922. aastal asutas ta Raasikul jahuveski.
Jaak Kalle kõneles Aruküla mõisa Baranoffide kabelist, mille täpset asukohta ei tea ka paljud kohalikud. Ta selgitas, et koos mõisa arendamisega 18. sajandil hakati korrastama ka ümbruskonda. Paarsada meetrit enne Tuti kraavi on väike küngas – Proku mägi, kuhu ehitati väike kabel. Künkal kasvasid sarapuupõõsad, saared ning tammed. Kolhoosiajal saeti puud maha ning praeguseks on Proku mäel säilinud vaid mõned iidsete põlispuude tüükad.
Julgestuseks lihahaamer
Oma tööaastatest tegi lühiülevaate Aruküla lasteaia juhataja Karin Reiska. Noore lasteaiakasvatajana sai ta tööle Aruküla kolhoosi Peningi lastepäevakodusse.
Ta meenutas, et lapsed olid lastepäevakodus esmaspäevast reedeni, siis tuli kolhoosi buss neile järele ja viis nädalavahetuseks koju. Ühekordses madalas hoones ruumi väga polnud, lisaks rühmaruumile magamistuba, kuhu mahtusid reformvoodid ning raudahi.
Viimase lühiepisoodi ajaloost esitas Raasikul Andre Sepp, kes jutustas, kuidas tegutses alates 1993. aastast Arukülas noore politseinikuna.
Ta rääkis, et ajad olid sellised, et turvatunnet väga polnud ning kui tulevane abikaasa tuli teda õhtul vallamajja otsima, võttis julgestuseks kaasa lihahaamri.
Ta meenutas, kuidas suur abi oli Kaitseliidu Aruküla rühmast ning 1997. aastal asutasid Raasiku valla 21 meest MTÜ Raasiku Korrakaitse. Korteri- ja bensiinivaraste jälgimiseks seadsid nad varitsusi Aruküla lasteaia katusele, kust öövaatlusbinokliga vaadati üle aleviku keskuse. Side pidamiseks püstitasid nad vallamaja katusele kõrge antenni.
Andre Sepp sõnas, eesmärk oli luua vallale maine, et sinna ei maksa vargile minna ning see ka saavutati.
Aruküla konverentsil olid ettekandjad ja teemad peamiselt samad nagu Raasikul, mõned esinejad ei saanud tulla ning neid asendas Henri Reederi sketš Kaarel Eenpalust. Mõlema konverentsi ajal oli saalides Mai Erbe loodud näitus Aruküla ajaloost.
Konverentsi korraldaja Henri Reeder sõnas, et kaheks osaks jaotamine oli parim idee, mis sel aastal ettevalmistusel tuli: „Suurim eesmärk on anda kohalikele koduloolastele võimalus rääkida ära oma jutud. Kuna see venib tihti pikale, siis võimaldab vaheaeg väsinumatel kuulajatel puhata, aga ei sea ettekandjaid pingelisse olukorda, kui oleks veel palju rääkida.”
