
Valla sünnipäeval Aruküla rahvamajas oli üllatuskülaline ANDRUS VAARIKU kehastatud IVAN ORAV.
Raasiku vallal on kolm sünnipäeva – esimene 1898. aastast, kui Raasiku vald ilmus esimest korda omavalitsuskaardile. Teine on taasnimetamine 1992. aasta 12. märtsil, mida tähistatakse ka Raasiku valla ametliku sünnipäevana. Kolmanda sünnipäeva pakkus välja vallavanem Raivo Uukkivi: „Viis tuhat kodanikku täitus meie registris möödunud aasta 20. detsembril ja nii võib sellegi päeva mõttes rääkida Raasiku valla taassünnist.”
Möödunud aastal oli Raasiku valla sünnipäev tõsisemas meeleolus, polnud teada, kas vald saab jätkata pärast 2017. aasta valimisi iseseisvalt. Möödunud aasta pidustuste fookuses oli valla tuleviku üle arutamine. Tänavu oli selge, et haldusreformi kriteeriumid on täidetud ja sünnipäevapidu kestis 9 päeva järjest. Juubeliüritused lõppesid pühapäeval, 12. märtsil Aruküla rahvamajas kontsertaktuse ja vallajuhtide vastuvõtuga.
Raasiku vallavolikogu esimees Ants Kivimäe kõneles aktusel, et tähtis on iga inimene, küla ja kodupaik, mis moodustab valla. Ta lisas, et sünnipäevaüritused on kantud armastusest oma valla ja riigi vastu.
Vallavanem Raivo Uukkivi rääkis, et 25 aasta jooksul on Raasiku vald näinud paremaid ja halvemaid aegu, elanud läbi kasvuraskusi: „Tänu oma asukohale võib siiski öelda, et meil on läinud paremini paljudest teistest omavalitsustest ja oleme saavutanud läbi nende aastate jätkusuutlikkuse.”
Loomevõistlusel 260 tööd
Vallavalitsus andis aktusel üle meened neile, kes on töötanud Raasiku vallas vähemalt 25 aastat ehk sama kaua, kui vana on taasnimetatud Raasiku vald. Tänu said Ljubov Aljasmäe, Kaja Arusalu, Anu Heinloo, Ene Hert, Malle Jaako, Mare Jutta, Helju Kadakas, Marju Kondratjev, Liia Kotkas, Avo Möls, Leena Möls, Monika Nuka, Laili Pallon, Eha Podgornova, Karin Reiska, Eve Saare, Terje Saarem, Maimu Sarapuu, Ilme Suurkuusk, Alli Teder, Helve Teino, Ludmilla Teino, Ulvi Tensing, Heli Tenslind, Tiina Tomingas, Mae Trump, Anžella Veelmaa, Kadri Viira, Linda Wróbel. Nad said kingiks Raasiku valla kuldse äärisega vapimärgi ning raamitud tänukirja loomevõistlusel esikoha saanud Marko Heinloo luuletusega.
Hõbemärgid annab vallavalitsus neile, kes on töötanud Raasiku vallas 10 aastat ja kauem. Vallavalitsuse töötajad said märgid kätte aktusel, allasutuste töötajatele kingitakse märgid hiljem igas majas eraldi.
Teine tänude plokk oli Raasiku valla 25. aastapäevale pühendatud loomevõistluse osalejate autasustamine. Võistluse kuulutas Raasiku abivallavanem Ardo Niinre välja jaanuaris.
Töid oli kokku 260, neist 161 joonistused, 76 luuletused ja 23 esseed. 5-7aastased lapsed osalesid joonistusvõistlusel „Minu kodu”. Esikoha sai Adeele Alvela Aruküla lasteaiast, teise Mattias Laas Raasiku lasteaiast, 3. koha Piia Liidia Teder Aruküla lasteaiast, eripreemia Izabella Tantsjura Aruküla lasteaiast.
Samas kategoorias võistlesid ka 1.-3. klasside õpilased. Esikoha sai Martin Leiter Raasiku põhikooli 2. klassist, teine oli Kenn Kais Pikavere kooli 3. klassist ning kolmas Eliisa Parik Aruküla kooli 3. klassist. Eripreemia pälvis Jandro Pärna Raasiku põhikooli 3. klassist.
4.-6. klassile oli luulevõistlus „Mulle meeldib minu kodukoht”. Neljandate klasside arvestuses tuli esimeseks Marta Marie Roosimägi Raasiku koolist, 2. koha sai Karmen Oll Pikavere koolist ning 3. koha Timo Piper Aruküla koolist. Viiendate klasside õpilaste hulgas oli parim Aveli Aavik Aruküla koolist, talle järgnesid Kertu Ivask Raasiku põhikoolist ja Renette-Ly Greim Aruküla koolist. 6. klasside hulgas oli parim Liis Kraubner Raasiku põhikoolist, teine oli Merly Oja, kolmas Karmel Saaremägi Aruküla koolist.
7.-9. klasside kirjandivõistluse „Mulle meeldib elada Raasiku vallas” võitis Ignar Fjodorov 8. klassist, teine oli Andreas Sepp 7. klassist, kolmas Sten Parv 7. klassist. Eripreemiad said Ingely Penu 9. klassist ja 8. klassi õpilane Kris Robin Karu. Kõik selle kategooria preemiad läksid Aruküla põhikooli.
Keskkooliõpilased ning kuni 26aastased noored said osaleda joonistuse, luuletuse või essee tegemisel. Võitja oli Rasmus Prik, kelle joonistus, Raasiku valla iseseisvuse nimel tehtud püüdlusi kujutav logo, hakkab raamituna kaunistama volikogu istungite saali ning on trükitud valla ajalookonverentsi kogumikku.
Üle 26aastaste joonistuse kategooria võitis Maarika Lekarkin. Samas vanuserühmas parima luuletuse kirjutas Marko Heinloo, teise koha sai Kadri Pohlak. Eripreemia sai 82aastane Virve Teder, kes kirjutas kõige pikema luuletuse.
Töid hindas žürii, kuhu kuulusid Liis Tagel, Sirli Leok, Ülo Udumäe, Priit Nargla, Helle Vaga ning loomevõistluse peakorraldaja, Aruküla kultuurijuht Garina Toomingas.
25 aastat tunni ajaga
Aktust juhtisid Aruküla kultuurijuht Garina Toomingas ja Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga, kes kandsid enda valmistatud tantsukleite aastast 2008, kui toimus suurüritus „Tantsud Raasiku vallavolikogu tähtedega”.
Kontserdi osas esinesid Aruküla noortekoor, Lüü-Türr, tantsurühmad Marike ja Lapulised. Üllatusesinejana tuli lavale Andrus Vaarik Ivan Oravana, kes tervitas Raasiku valla rahvast sünnipäeva ja iseseisvaks jäämise puhul.
Piduliku osa lõpetas Aruküla endise elaniku Henri Reederi tehtud tunniajane film, kus olid viimase 25 aasta tähtsamad sündmused maailmas ja Raasiku vallas, illustreeritud piltide, videolõikude ning vallavanemate Raivo Uukkivi, Aare Etsi, Andre Sepa ja Olev Rähni kommentaaride-meenutustega.
Henri Reeder, kes elab praegu perega Hiiumaal, kommenteeris, et alguses oli plaanis teha pooletunnine film: „Üsna pea selgus, et selle ajaga jõuan vaevu aastasse 2000. Raske oli sündmuste juurde pilte leida, sest üheksakümnendatest pole palju digiteeritud. Ka Sõnumitooja fotod on netis aastast 2008, õnneks olin omal ajal neid ka arvutisse salvestanud. Kuna tegin filmi oma koduvallast, tahtsin sisse panna kõik, mida tean, ja anda edasi lisaks faktidele emotsiooni. See nõudis palju lisatööd ning loomingulist lähenemist, sest paljudest olulistest sündmustest polnud mingit jäädvustust. Nii tuli mul ise taasluua valla asutamise tunnistuse dokument ja mängida selle allkirjastamist, luua fotokollaaže, lugeda sisse tekste Toivo Veenre või noore Olev Rähni häälega, et saada filmilindile oluline hetk meie valla ajaloost. Samas oli see põnev väljakutse, sest narratiiv oli mul peas juba olemas.”
Ta lisas, et töö käigus aitasid teda piltidega Ülo Udumäe, Helle Vaga, Alice Suurkuusk, Ingrid Teino, Eha Pukk, Malle Jaako, Juhan Trump. Sündmused võttis ta Ardo Niinre koostatud kronoloogiast.
„Kokku sain üle kahesaja foto, millest paljusid polnud kunagi varem ise näinud. Nüüd on need aastaarvude kaupa mu arvutis. Lisaks sai tehtud pooletunnised intervjuud nelja vallavanemaga, kelle juttudest sain filmis kommentaaridena kasutada vaid poole,” rääkis filmi autor.






