Eelarve 2. lugemine jätkus muudatusettepanekute hääletamisega.
Raasiku volikogu võttis möödunud nädalal vastu 2017. aasta eelarve. Läbi aegade suurim eelarve tekitas kolme kuu istungitel diskussioone –erimeelsusi oli raha jaotamise ja eelarve menetlemise osas
Volikogu istungil tutvustas Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi lugemiste vahel saabunud muudatusettepanekuid. Ta rääkis, et Aruküla põhikooli juhtkonnaga on arutanud ruumipuuduse leevendamist ning jõutud seisukohale, et 250 000 euro paigutamine mooduljuurdeehitusse oleks mõistlik, kuid söökla laiendamisega lisanduv teine sama palju on raiskamine, kui renditakse moodulid. 2018. aastal peaks valmima juurdeehituse lahendus – kooli 3. korruse väljaehitamine või lisakorpuse rajamine. Käesoleval aastal on plaanis statsionaarse laienduse tööprojekt ja hanke ettevalmistus.
Arutlusel oli ka Raasiku kooli spordihoone rajamisega seonduv. Tänavu oli plaanis koostada tööprojekt ja ekspertiis. Olavi Liivandi ja Raasiku kooli hoolekogu tegid parandusettepaneku, et 2017. aastal võiks alustada ehitusega, selleks tuleks eelarvesse lisada 200 000 eurot. Vallavalitsus viis ettepaneku eelarvesse, kuid vallavanem rõhutas – muudatusega pole eelarves reservi juhuks, kui mõni teine projekt vajab lisa.
Jaanuari istungil oli kõne all lasteaiaõpetajate abide tasu. Andre Sepp tegi ettepaneku tõsta palka planeeritust rohkem, vallavalitsus pidi arvutama, kas palgatõus võiks olla suurem. Vallavanem ütles veebruari istungil, et 20 eurot kuus on veel võimalik tõsta, see on eelarvesse arvestatud. Ta lisas, et teemaga tuleb edasi tegeleda ning oodata, mis samme astub riik õpetajate palkade osas.
Sotsiaalvaldkonna realt on kokkuhoid 15 000 eurot, kuna komisjon ei toetanud vallavalitsuse ettepanekut tõsta toetuste arvestamise alust, toimetulekupiiri kordajat, 2,5kordseks.
Talvi Aruaas tegi ettepaneku vähendada sotsiaalse kaitse kulusid 40 000 euro võrra, kuna möödunud aastal oli tegelik kulu väiksem eelarvesse planeeritud summast. Annely Liiv tegi ettepaneku vähendada sotsiaalse kaitse, sotsiaaltoetuste ja rahvamajade ülalpidamiskulude, täpsemalt Aruküla kultuuriseltsi toetust, suunata raha valla teede ning Aruküla põhikooli ehituseks. Sotsiaalkulude vähendamist põhjendas ta, et kui teha igapäevaselt inimestega tööd, peaksid sotsiaalkulud vähenema, mitte suurenema. Vallavanem lausus, et sotsiaalkaitsekulusid on kõige raskem planeerida, ka pole otsuste tegemisel võimalik lähtuda võrdlusest eelmise aastaga.
Ta sõnas, et kindlasti pole võimalik minna kultuuritegevuse ridade kallale: „Erinevalt sotsiaalkaitsest on neid võimalik väga täpselt planeerida.”
Andre Sepp tegi ettepaneku lisada 9000 eurot Aruküla kastaniallee valgustamiseks. Ta põhjendas, et see on ohtlik kõnniteeta lõik, esmane turvalisus tuleks tagada valgustuspostidega.
Vallavanema sõnul on teelõik sama ohtlik, nagu 10 aastat tagasi, kui valmis kergliiklustee projekt: „Praegune poolik lahendus tooks ohutuse asemel pigem ohutunde kahanemise ja võib muuta olukorra ohtlikumaks, sest ei järgitaks enam vasakul teeäärel kõndimise nõuet.”
Andre Sepp soovis oma muudatusettepanekuid läbi hääletada, Jako Reinaste tegi seejärel ettepaneku teha kompromiss, vähendada sotsiaalvaldkonnast veel 10 000 eurot ja lisada kergliiklusteedele. Seejärel soovis ta eelarvet koos oma ja teiste muudatusettepanekutega kompleksselt hääletada, et säästa aega.
Andre Sepp vastas, et see on konkureeriv ettepanek ning teised volikoguliikmed esitasid ettepanekud tähtajaks ja kui nad soovivad, tuleb iga ettepanek läbi arutada ja hääletada, kuna nii sätestab eelarvete vastuvõtmise ja täitmise kord ja ühe ettepanekuga kogu eelarvet vastu võtta ei saa.
Jako Reinaste ettepanek raha ümberpaigutamiseks sai kõikide volikoguliikmete toetuse. Ettepanek vähendada Aruküla kultuuriseltsi realt 40 000 eurot ei läinud läbi – poolt olid 3, vastu 11, erapooletu 1 volikoguliige.
Talvi Aruaas jäi rahule, et sotsiaalse kaitse eelarvet on vähendatud 25 000 eurot ning oma ettepanekut hääletada ei soovinud.
Ka Andre Sepp oli nõus Aruküla allee tänavavalgustusele kuluva 9000 euro ettepaneku tagasi võtma, kuid rõhutas, kui ka 2018. aastal pole võimalik kergliiklustee rajamisega alustada, tuleb leida alternatiivne lahendus.
Kui kogu eelarve oli vastu võetud, ütles Andre Sepp, et tegu on ühe suurima eelarvega ning on lootus, et elu läheb paremaks: „Eelarve menetlemisel on aga puudu strateegilisest planeerimisest komisjoni, võib-olla ka volikogu tasemel. Meil on strateegia dokumendid, neist tuleb kinni pidada.”
Volikogu esimees Ants Kivimäe vastas, et ajal, mil Andre Sepp oli riigikogus, oodati Raasiku vallas eurofondide avanemist: „Ei jõudnudki ära oodata, et põhikoolid midagi saaksid, riik võttis suuna riigigümnaasiumitele. Etteheide peaks minema hoopis Toompeale. Raasiku vallas on olnud kogu aeg põhimõte, et projektide omaosaluse raha leiame me alati.”
Vallavanem lisas, et eelarve menetluses olid aluseks just kehtivad strateegiadokumendid: „Kiiret tegemist vajavaid asju on palju, samas pole nad tekkinud äkki. Neid tegevusi on aastaid edasi lükatud ja on jõudnud faasi – kohe vaja. Eelarve on protsess, mis kestab poolteist kalendriaastat, seaduseandja on jätnud võimaluse eelarvet protsessi käigus muuta ehk täpsustada.”