Ühiskanalisatsiooniga piirkondades tuleb majapidamistel sellega nelja aasta jooksul liituda.
Raasiku vallavolikogu kiitis heaks valla uue reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Eelmine eeskiri oli kehtestatud ligi viis aastat tagasi. Keskkonnaspetsialist Katrin Vene selgitas, et uue korraga taheti muuta selgemaks reovee käitlemise nõuded alevikes ning saada parem ülevaade reovee käitlemisest kogu valla territooriumil. Ta märkis, et Raasiku vallas on olnud probleeme reostusega ning sageli on reostuse põhjus olnud reovee puudulik käitlemine.
„Inimestel on väga erinev arusaam, kuidas reoveesüsteeme rajada ja vallal on puudunud selle üle järelevalve võimalus. Meile pole tegelikult esitatud kuigi palju taotlusi, et soovitakse maha panna septikut, reovee mahutit või luua muud süsteemi reovee ära andmiseks,“ tõdes ta.
Katrin Vene kinnitas, et hajaasustuses elavatele inimestele uus eeskiri väga palju muudatusi kaasa ei too, küll aga on muutumas reovee käitlemise nõuded alevikes, eeskätt Arukülas, kus on praegu käimas ÜVK ehitamine. Vastavalt eeskirjale ei ole ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal reovee kohtkäitlus ehk oma majapidamise kogumismahutid või septikud lubatud: „Piirkondades, kuhu rajatakse ühiskanalisatsioon, tuleb sellega liituda, kuid oleme selleks ette näinud niiöelda puhveraja – üleminek kogumismahutilt ühiskanalisatsioonile peab toimuma nelja aasta jooksul alates sellest, kui ühiskanalisatsioonile on antud kasutusluba.“
Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, tuleb reovesi koguda lekkekindlasse kogumismahutisse. Alal, kus pole ühiskanalisatsiooni ja reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, on lubatud kasutada biopuhastit ja immutada pinnasesse bioloogiliselt puhastatud reovett. Reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi, on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Keskkonnaspetsialisti sõnul tuleneb see veeseadusest: „Biopuhasteid ei saa alevikes enam lubada, võivad olla ainult kinnised mahutid, et hoida ära reostused ja tagada joogivee kasutuskõlbulikkus.“
Reovee kohtkäitluse projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb kinnistu omanikul taotleda vallavalitsuse nõusolek ning hiljem esitada kasutusteatis ning kohtkäitlusloa taotlus. Loa annab vallavalitsus korraga kuni viieks aastaks, siis võib taotleda selle pikendamist.
Eeskirjas on eraldi ära toodud ka tingimused väiksema reostuskoormusega ehk hajaasutuses lubatud omapuhastitele ja septikutele.
Reovee äraandmine ei ole Raasiku vallas Katrin Vene hinnangul keeruline, kuna on olemas oma purgla. Siiski juhtis ta tähelepanu eeskirjamuudatustele reovee äraandmisel ja purgimisel. Alates 1. juulist 2020 peab purgimisteenust osutav ettevõtja olema äriregistris registreeritud ning ta tegevusala peab olema majandustegevuse registris vastava koodiga. Teenusepakkujal tuleb sõlmida leping vee-ettevõtjaga, kelle piirkonnas purgimine toimub, vajalik on ka vallavalitsuse purgimisluba. Luba peab olema kinnitatud nähtavalt sõiduki esiklaasile. Reovett on lubatud purgida üksnes määratud purgimiskohtadesse. Teenuse osutaja on kohustatud säilitama vähemalt viimase kolme aasta andmeid purgimise teenuse kasutamise kohta.
„Uue eeskirja alusel on võimalik teha ka elanike juures järelevalvet, milliseid mahuteid või reoveekäitlusseadmeid nad omavad, kas ja kuidas neid hooldatakse, kas need on lekkekindlad,“ lausus keskkonnaspetsialist.