Raasiku valla rahvaarv on aastatega stabiilselt kasvanud, kuid Tallinna tasuta ühistransport hoiab endiselt paljud kodanikud kodukohajärgsest registrist eemal.
Raasiku vallas on viimastel aastatel kerkinud palju uusi elumaju. Raasiku alevikus on kiiresti müügiks läinud Rohtla kinnisvaraarenduse majad, mille ehitusega alustati 2013. aastal, hästi läheb ka Paju tänava majade müük. Arukülla Tallinna maantee äärde on viimastel aastatel kerkinud mitu korrusmaja, kus korterid müüdi juba ehitusjärgus hoonesse. Lähiajal on plaanis veel mitme uue korrusmaja ehitus olemasolevate kõrvale.
Küladest on olnud väga kiire arenguga Kulli, Järsi, Igavere.
Raasiku niiöelda kinnisvarabuum jääb küll alla Tallinna naabervaldade ehitustegevusele, kuid on suurem ülejäänud Ida-Harjumaast – Kuusalu ja Anija valla alevikes ning Loksal pole nii suuri kinnisvaraarendusi ega kortermajade ehitusi viimastel aastatel olnud. Märkimisväärset rahvaarvu hüpet pole arendused aga Raasiku vallale toonud. Enne haldusreformi tõusis valla rahvaarv küll üle 5000, kuid on nüüdseks langenud taas viie tuhande piiri peale. Vallavanema Andre Sepa sõnul on kodanike arv registris seotud suuresti Tallinna pakutavate hüvedega, igal aastal on mitukümmend inimest, kes liiguvad majanduslikel kaalutlustel ühest registrist teise ja tagasi. Vallavanem tõdes, et on tore, kui koduvald uute arendusprojektidega areneb, kuid sügisel ei pääse vallavalitsus uuest kodanikukampaaniast, kus vallaelanikele tuleb personaalselt lähenedes selgitada, miks on mõistlik olla registris seal, kus tegelik elukoht.
Kõik algas rohtlaga
Vallavanem meenutas, et tänapäevane kinnisvaraarendus sai Raasiku alevikus alguse Rohtla planeeringuga, mis kehtestati 2010. aastal: „Mäletan rahva suurt vastuseisu detailplaneeringu algatamisele. Tänu sellele sai likvideeritud suur lodu ja märgala keset alevikku ning lahenduse ammune küsimus, kuidas kuivendada Raasikut. Appi tuli Olavi Liivandi oma nutikusega ning toona süvendatud magistraalkraav aitas maa ette valmistada. See tegevus, mis ei näe etapi alguses ilus välja, on esmane, mida teha, kui uusi elamurajoone üldse planeerida.”
Rohtla planeering käivitas uuesti Raasiku elamuarenduse, kus praeguseks on üle 30 uue ühepereelamu. Asumi arendaja on GL Kinnisvara OÜ, mis on Raasiku elanike Olavi Liivandi ja Toomas Gorbatševi ettevõte. Enne seda olid viimased arendused Mistra-Autexi ehitatud kortermajad ettevõtte töölistele 1984. aastal.
OÜ Rassa Invest ja OÜ Danville ostsid mõned aastad tagasi krunte Paju, Niidu ja Tiigi tänava ning Tallinna maantee äärde. Müügis on puidust paarismajad, kivi- ja puitmoodulmajad, puidust eramud. Huvi on olnud arendaja sõnul suur.
Raasikul uued suuremad –Estra ja Paju põik 1
Praegu on vallavalitsuse hinnangul Raasikul suurima arenduspotentsiaaliga Paju põik 1 detailplaneering, Mistra ja Raasiku Konsumi vahele tühermaale on kavas rajada ligi poolsada uut elamispinda. „Kui arendus realiseerub, on see päris suur arenguhüpe Raasiku elamuarenduses, valla vaates on see väga hea,” lausus Andre Sepp.
Nafta OÜ koostatud detailplaneeringu järgi hakkaksid seal olema 2 üksikelamut ning 43 ridaelamukorterit. Planeeritava ala suurus on 1,3 hektarit. Detailplaneeringu koostamise tellis OÜ Rassa Ehitus. Vallavalitsus kehtestas detailplaneeringu tänavu märtsis. Järgnevalt on arendajal plaanis hakata elamuid välja ehitama ning siis müüki panema.
Teine suurem elamuarendus Raasikul on plaanitud Estra kinnistule. See jääb Raasiku alevikust tehase poole minnes vasakut kätt. Detailplaneeringu on koostanud Raivo Tabri arhitektuuribüroo OÜ, tellis Tallinna arendaja Pallamer OÜ.
Ettevõtte esindaja sõnul on ehitus kavandatud kolmes etapis, suuremad elamuühikud on plaanis välja ehitada esimeses etapis. Vallavalitsus on detailplaneeringu algatanud, see on praegu avalikustamisel. Arendaja soovib projekteerida Estra kinnistule uue ja moodsa elukeskkonna ruumi, mis saab nimeks Postitõlla elamukvartal, nimi tuleb kinnistu piirinaabri, ajaloolise Vana-Postimaja tänava järgi. Kolmes etapis on elamukrunte plaanis üle 200.
Kui praegu on Raasiku keskasula ja tehase asum üksteisest eraldatud, siis Estra kinnistu arendus kasvataks neid rohkem kokku.
Raasikul on krunditud ka Harju-Jaani koguduse maa kirikust üle tee, selle vastu pole arendajad siiani veel huvi tundnud. Maad on ka vallal ja OÜl Raven, mis võiks vallavanema sõnul samuti olla arenguperspektiiviga. Ta lisas, et mõistlik oleks asulat tihendada valla maal näiteks korrusmajadega, mis jääksid Paju tänava majadega ühte ritta.
Arukülas uued kortermajad
Arukülas on vallavanema Andre Sepa sõnul elamuarendusest räägitud pikalt, kuid areng olnud võrreldes Raasiku alevikuga aeglasem. Raudteest Aruküla poole Tamme tänava piirkonnas on 2013. aastal algatatud Tuti kraavi planeering paarikümne elamuga. Teisel pool maanteed ehk Järsi küla pool kortermajade juures on valmimas Vanakubja planeering, arendaja on Tarvo Ree. Plaanis on 25 uut maja.
Kui eramajade arendused on praegu veel paberile jäänud, siis edu on saatnud uusi kortermaju Tallinna maantee ääres. Pereettevõte OÜ Alleks Ehitus on rajanud sinna 2 kortermaja, elupinnad on müüdud. Nüüd plaanib ettevõte veel kahe uue, samasuguse maja ehitamist olemasolevate kõrvale. Vald on väljastanud projekteerimistingimused, tööd algavad tõenäoliselt käesoleval aastal.
Aruküla männikualal vallavanem uute kinnisvaraarenduste perspektiivi ei näe, asukohti välja ei joonistu. Männikus on jätkuvalt müügis riigimaal asuv endise sõjaväebaasi ala, valla maal on ka park-mets terviserajaga, mis ette nähtud puhkealaks.
Arendusi on planeeritud ka Aruküla külje alla Igavere külasse, uued elamud võivad kerkida Hiirekõrva kinnistule, 2 aastat tagasi on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus paarikümne uue krundi loomiseks ning nende vahele uue tänava rajamiseks.
Küsimusele, kas mõni viimase aja kinnisvaraarendus Raasiku vallas on jäänudki paberile, meenutas vallavanem Raasiku niiöelda õunaaia arendust. 10 aastat tagasi oli plaanis teha Raasikule 100 kinnistuga arendus, plaan sumbus majanduslangusesse.
Raasiku vald on allavanema sõnul kinnisvaraarenduse piiri peal. Kaugemale jäävates omavalitsustes pole arendajal sageli võimalik kruntidel enne hoonestamist kõiki kommunikatsioone välja ehitada, hind ei võimalda. Tallinna naabruses saab aga enne vallale planeeringu üle andmist ja ehitusloa saamist ka kommunikatsioonid rajada.
Raasiku vallas vaadatakse igat planeeringut eraldi, arendaja ja vald lepivad kokku, mis ulatuses ja tingimustel kommunikatsioonid enne hoonestamist välja ehitatakse.
Raasiku vallas on käimas uue üldplaneeringu koostamine. Praegu on hajaasustuses krundi minimaalne suurus üks hektar. Planeeringu koostamisel tuleb mõelda, kas lubada väiksemat, kuna nii suuri krunte sageli enam ei soovita, märkis vallavanem Andre Sepp.
Vallavanem lisas, et pikemalt ette vaadates tuleb arutada ka seda, kuidas arendada ja tihendada valla keskasulaid, teha selleks vajadusel koostööd nii riigi kui naaberomavalitsuse Anijaga.
Otsustada tuleb ka, kuhu rajada tulevikus hooldekodu ning võimalik uus lasteaed.