Raa­si­ku val­la näi­tet­rupp Äpu­näpp tõi la­va­le JAAN TÄT­TE „La­ter­na”

1715
Merelt kasti sees randa uhutud noormees RAIN ILMETS näitab peretütrele KRISTEL TAMMELE ja tema vanavanematele ALARI KRUUSVALLILE ja AGE IMALALE oma kuldseid saapaid.

Kui har­ras­tust­ru­pi Äpu­näpp la­vas­ta­ja An­ge­la Al­lik kuu­lu­tas väl­ja, et la­va­le jõuab Jaan Tät­te kir­ju­ta­tud näi­dend „La­tern” ning eten­du­se pla­ka­tid le­vi­ma hak­ka­sid, oli neid, kes uu­ri­sid – kas tu­leb nu­kus­tuu­dio la­va­le nii tõ­si­se tü­ki­ga ning kas la­val näeb ik­ka ini­me­si või ai­nult nuk­ke.
Te­ge­li­kult oli see 13 aas­tat te­gut­se­nud näi­tet­ru­pi esi­tu­ses ju­ba mit­mes tõ­si­ne tükk. Aru­kü­la noor­te­koo­rist väl­ja kas­va­nud Äpu­näpp on tei­nud küll ar­vu­kalt las­tee­ten­du­si kä­pik­nuk­ku­de­ga ning var­ju­teat­rit, kuid Jaan Tät­te oli nen­de ka­vas ka paar aas­tat ta­ga­si, kui la­va­le jõu­dis näi­dend „Len­da­jad”.
La­vas­ta­ja ja tru­pi ju­hen­da­ja, Raa­si­ku noor­soo­töö­ta­ja An­ge­la Al­lik üt­les, et ni­mi Äpu­näpp on tru­pi­le ar­mas ning se­da nad ka tõ­si­se­ma re­per­tuaa­ri tar­beks väl­ja va­he­ta­da ei ta­ha – ka NU­KU teeb sü­ga­va­ma si­su­ga eten­du­si.
„La­ter­nas” oli la­val viis näit­le­jat: pe­re­tü­tar Kris­tel Tam­me, te­ma va­na­va­ne­mad Ala­ri Kruus­vall ning Age Ima­la ning kas­tis me­relt ran­da uhu­tud peig­me­he­kan­di­daa­did Rain Il­mets ja And­rus Räh­ni.
La­vas­ta­ja üt­les pä­rast esi­eten­dust, et jäi näit­le­ja­te­ga vä­ga ra­hu­le ning on saa­nud po­si­tiiv­set ta­ga­si­si­det: „Tät­te teks­tid so­bi­vad mei­le, sest see po­le ai­nult pa­la­gan, vaid sü­gav ja mõt­te­ga si­su, mil­le­ga käib kaa­sas pa­ras an­nus huu­mo­rit.”
Tü­ki õp­pi­mi­seks Äpu­nä­pul vä­ga kaua ae­ga ei jää­nud. Jõu­lu­de ajal tu­lid nad la­va­le las­tee­ten­du­se­ga, uue näi­den­di õp­pi­mi­ne al­gas pä­rast se­da jaa­nua­ris: „Oli vä­ga in­ten­siiv­ne proo­vi­pe­rioo­d, en­ne esi­eten­dust har­ju­ta­si­me igal õh­tul.”
„La­tern” oli la­vas­ta­jal väl­ja va­li­tud am­mu: „Kui lu­ge­sin Tät­te teks­te ning va­li­sin väl­ja „Len­da­jad”, hak­kas ko­he sil­ma ka „La­tern”. Ar­va­sin, et see võiks mei­le so­bi­da. Ühe­gi tei­se tru­pi esi­tu­ses po­le mul õn­nes­tu­nud se­da nä­ha, kuid tean, et su­vel jõuab la­va­le Prang­li saa­rel.”
Vei­di tu­li tal ori­gi­naal­teks­ti üm­ber te­ha, ka rol­li­jao­tus muu­tus töö käi­gus, sel­gus, et And­rus Räh­nil tu­leb pa­re­mi­ni väl­ja tar­ku­ri kui iluee­di roll, mil­le sai en­da­le Rain Il­mets.
Pub­li­ku hul­gas te­ki­ta­sid ele­vust suu­red pui­dust kas­tid, kust tu­lid väl­ja kaks meest, üks ilus, tei­ne tark. An­ge­la Al­lik sõ­nas, et ori­gi­naal­teks­tis jõud­sid me­hed me­relt ran­na­le tün­ni­des, kuid elu­suu­ru­ses me­hi ta tün­ni­des­se top­pi­da ei tah­tu­nud: „Tün­nis vee­re­ta­des võib sü­da pa­haks ja jalg kram­pi min­na. Klop­si­si­me ise kok­ku suu­red kas­tid, mis on ka edas­pi­di ka­su­li­kud, saab de­ko­rat­sioo­ne ja pu­di-pa­di sis­se pan­na.”
Kes lau­päe­val Aru­kül­la või pü­ha­päe­val Raa­si­ku­le eten­dust vaa­ta­ma ei jõud­nud, peab oo­ta­ma. An­ge­la Al­lik lau­sus, et nüüd kes­ken­dub trupp Aru­kü­la noor­te­koo­ri ke­vad­kont­ser­di et­te­val­mis­tus­te­le ning see­jä­rel lä­heb su­ve­puh­ku­se­le. „Len­da­ja­te­ga” käis Äpu­näpp kol­me rah­va­ma­ja tuu­ril. Kas ka „La­ter­na­ga” rin­gi­rei­si­le min­nak­se, la­vas­ta­ja veel ei tea: „Kui jul­gus tu­leb sis­se, siis läh­me.”
Raa­si­ku rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga, kes on Lus­ti­rin­gi ju­hen­da­ja ja la­vas­ta­ja, lau­sus pä­rast esie­ten­dust, et tal­le meel­dis tükk vä­ga: „Sai­me Lus­ti­rin­gi­le pal­ju mõt­teid ja ins­pi­rat­sioo­ni. Tü­kis oli nii pal­ju õpet­lik­ku ja rõõ­mu. Raa­si­ku val­las on näi­te­mäng lus­ti­mi­ne, aga nii kõr­gel ta­se­mel ja ak­tiiv­ne, et peaae­gu igal kuul on kel­le­gi esie­ten­dus.”
La­vas­tust vaa­ta­mas käi­nud Aru­kü­la põ­hi­koo­li noo­red kiit­sid, et „La­tern” oli mu­he ja ehe: „Tükk pa­ni mõt­le­ma, sa­mas pol­nud nii sü­gav, et pub­lik oleks sü­žees­se ära up­pu­nud. And­rus Räh­ni vää­riks oma osa eest kind­las­ti näit­le­jap­ree­miat.”