
SA Archimedes ja Erasmus+ toetusel Arukülas toimunud konverentsil osalesid Aruküla ja Raasiku põhikooli ning Anija valla Alavere kooli õpilased.
Aruküla põhikooli vilistlane, ettevõtja ja noortekonverentsi juht Kaspar Aren palus tõsta noortel käsi – kes arvab, et tema kodukohas on igav? 100liikmelise publiku hulgas tõusid paljud käed. Kelle arvates võiks olla noorte elu põnevam? Tõusid kõik käed. Kes oleks nõus ise midagi ära tegema, et oleks huvitavam? Käe tõstis mõni õpilane.
Teemal, kuidas noored saaksid ise oma elu põnevamaks muuta, arutasid kooliõpilased koos noortejuhtide, kohalike ettevõtjate, õpilasfirmade liikmete ning ettevõtlike vilistlastega reedel, 5. mail Aruküla põhikooli saalis noortekonverentsil „Ettevõtlik noor”. Konverentsi korraldas Euroopa noortenädalal Aruküla noorsootöötaja Maarja-Ly Teino, kelle kirjutatud projekt sai rahalise toetuse SA Archimedese noorteagentuurist ja Erasmus+ programmist. Projekti aitasid kirjutada ja ellu viia Aruküla kultuuriselts, Aruküla põhikooli pere huvijuhi Mari Mölsi eestvedamisel ning Alavere noortejuht Kätlin Takk.
Kes oleks uus MEN?
Osalejaid oli ligi sada, lisaks Aruküla noortele tulid külla Alavere noortejuht Kätlin Takk ning Raasiku noorsootöötaja Angela Allik oma noortega. Konverentsi esimeses osas rääkisid enda kogemustest Aruküla põhikooli vilistlased Kaspar Aren ja Hendrik Ovir, kes arendavad praegu äripartneritena elustiilibrändi Sharplife, Mistra-Autexi juht ja omanik Priit Tamm, Aruküla kooli vilistlane, õpilasfirma Huppys finantsjuht Aleksander Kesküla, Eesti Töötukassa karjääriinfo spetsialist Anni Raie ning tuntud tõukerattur ja treener Mikael Parman Anija vallast. Seejärel oli noorte ideede turg, kus neljas rühmas – muusika, spordi, kultuuri ja tantsu teemal – sai arutada, mis võiks olla paremini, kuidas seda muuta ning mida saaks teha, et elu oleks huvitavam.
Raasiku valla endise noorteorganisatsiooni Minu Eesti Noored juht, 24aastane Kaspar Aren rääkis, et soovib jagada mõtteid, juhiseid ja tööriistu, kuidas ise elu paremaks muuta: „Kui õppisime Aruküla koolis, mõtlesime välja, mis meile meeldib, mida tahame teha, ajasime pundi kokku ja hakkasime tegutsema. Sündis Minu Eesti Noored, kuna tahtsime elavdada mitte ainult enda, vaid valla kõikide noorte elu. Noored tulid kokku mõttetalgutele, aastate jooksul sündis suuri asju: algatasime skatepargi idee, korraldasime suveüritusi, aastalõpuballi, Aruküla filmifestivali, talendijahi. Kui ütlete, et Arukülas on praegu igav, siis on midagi mäda. Aruküla on väga lahe koht, võimalused on olemas, olge ainult aktiivsed.”
Ta sõnas, et millegi ära tegemiseks peab olema eesmärk: „Mõtle välja, mida sa tahad, mis sulle väga meeldib. Kui peas on udu, on noor nagu lennuk, mis aina tiirutab ega saa udu tõttu maanduda. Otsige mõttekaaslasi, kuid mitte internetist. Vähem virtuaalsust, rohkem reaalsust.”
ASi Mistra-Autex juht Priit Tamm, kes õpetab neljandat hooaega Raasiku põhikoolis majandust, rääkis konverentsil, et keegi teine ei saa noorte elu põnevamaks muuta, kui noored ise ei taha: „Mõelge, kas soovite kooliaja maha vedeleda või tahate teha midagi lahedat. Püüdke veenda õpetajaid, et nad ei pakuks ainult raamatutarkust, vaid räägiks, mis toimub maailmas nüüd ja praegu. Uurige, kuidas teha füüsika ja keemia põnevamaks, kuidas kutsuda kooli teaduskatsete tegijaid.”
Ta lisas, et oma ideedest tuleks rääkida vanemate, vallavalitsuse, ettevõtjatega, kuna iga ettevõtmine nõuab raha, noortel pole aga sageli aimugi, kust seda saada.
Priit Tamm tõstis õhku oma nutitelefoni ning lisas, selles on kogu maailma tarkus, mida tuleb õppida kasutama: „Nutiseadmed ei lubata koolis kasutada, kuna need ei arenda meelespidamist ja mõtlemist. Paluge, et õpetajad laseksid teha ühe kontrolltöö nii, et võite kasutada kõiki vahendeid ja materjale. Tulevikus on palju asju meelest läinud ning peab oskama infot otsida. Arendage end ise õppima.”
Aruküla kooli vilistlane, 18aastane Aleksander Kesküla rääkis oma kogemusest Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilasfirmas Huppys, mis oli isesoojendavate ja -segavate termoste maaletooja ja edasimüüja. Praeguseks on firma tegevuse lõpetanud, kuna kõik tooted said müüdud.
Aleksander Kesküla: „Õpilasfirma on väga lahe võimalus. Junior Achievement Eesti annab tegevusloa, õpetab, koolitab, korraldab laatasid. Saime kogemuse, kuidas müüki planeerida ja laadal kolmesaja õpilasfirma hulgas silma paista. Leti taga passida ei saanud, tuleb olla julge.”
Anni Raie töötukassast märkis, et ettevõtliku noore omadused on saavutusvajadus, algatusvõime, riskijulgus, kirg oma tegevusala vastu, enesekindlus ning tahe teha palju tööd: „Sageli jäävad ettevõtmised toppama, sest noored pole valmis minema lõpuni. Alustatakse suure hasardiga, aga kui tuleb esimene raskus, antakse alla. Ettevõtluses aga ongi raskused ja tagasilöögid, harva läheb kõik kohe ülesmäge.”
Kõige tulisema aplausi teenis tõukerattur, treener ja kohtunik Mikael Parman, kes tegutseb koos sõpradega pundis Keerdtrepp. Videod, kus poisid teevad trikke ja räpivad, on Youtube’is populaarsed.
Ta jutustas, et alustas tõukerattaspordiga 9 aastat tagasi, kui ala polnud nii levinud: „Sõitsin tõuksiga kogemata äärekivist alla, see oli enneolematu tunne. Mõtlesin, et äärekivist võiks ka üles saada. Hakkasin katsetama, trikke õppima, jõudsin võistlustele, kus läks väga hästi. Aasta hiljem oli Kehras juba 30 tõukeratturit, läks lahti tõeline buum.”
Tõukerattur lisas, et kõik ei läinud plaanitult: „Ühe õnnetu trikiga murdsin mitmest kohast oma hüppeliigese. Kaks operatsiooni ja aasta hiljem pidin kõik trikid uuesti õppima.”
Ujula, tantsuhoone, kirjandusklubi
Konverentsi lõpus said noored ise pakkuda, mida nad oma kodukohas muuta sooviksid. Muusikahuviliste grupi noored pakkusid välja, et vallas võiks toimuda laulupäev, laulukirjutamise konkurss, stiiliõhtu, talendivõistlus, Raasiku valla Weekend festival, suvise noorte laulupeo ettevalmistuspäev, noorte enda tehtud muusikal, tulla külla üllatusesinejad.
Noored lisasid, et appi saaks kutsuda noorsootöötajad ja huvijuhid ning kui idee võtab jumet, küsida abi kohalikelt ettevõtjatelt.
Kultuurirühm leidis, et igas kuus võiks olla kultuuripäev, teha luuleõhtuid, luua kirjandusklubi, rohkem väljasõite, asutada noorte näiterühm. Kui kambas ideid genereerida, võib kirjutada ka projekti.
Tantsuhuvilised soovisid rohkem liikumisvõimalusi ja tantsuringe kogenud juhendajatega. Unistatakse ka suurest tantsuhoonest, kus on suured kõlarid ja ruumi iga stiili harrastamiseks. Soovitakse, et Aruküla staadion saaks korda.
Spordigrupp pakkus, et lisaks käsipallile oleks Arukülas rohkem võimalusi teiste aladega tegeleda. Noored kurtsid, et suure saali ajad on sageli käsipalli tõttu kinni ning lahendus oleks teha uus saal lisaks. Sooviti ka suuremat jõusaali, rohkem spordivarustust, ujulat ning individuaalalade spordivõistlusi. Lisati, et ise aidatakse kaasa valla töö- ja puhkelaagrites ümbruse korrastamise ja koristamisega ning leiti, ühistegevust võiks alustada sellest, et suvel tullakse õues kokku kõik koos ja organiseeritult, mitte igaüks oma grupiga.
Korraldaja Maarja-Ly Teino lausus, et konverentsi mõte tuli tal koos Alavere noortejuhiga: „Arutasime, mida noortele pakkuda. Leidsin projekti taotlusvooru, kaks nädalat tagasi tuli positiivne otsus.”
Ta sõnas, et tulemus sai asjalik: „Oli oluline jätta konverents kogukonnakeskseks, et noored näeksid positiivseid näiteid lähedalt. Eesmärk oli süstida neisse motivatsiooni ja teotahet, julgust ja teadmisi. Konverents oli uus ja huvitav ning loodan ka järgmisel aastal midagi taolist teha.”
Konverentsil osalenud noored rääkisid, kõige huvitavam oli kuulata mõned aastad vanemaid õpilasi, kuna on sarnase tausta ja huvidega. Kiideti, et konverents oli huvitav ning pani mõtlema, et ka rahata on võimalik korraldada oma kodukohas suuri asju.