Raa­si­ku kan­ga­ring te­gi näi­tu­se „Va­na uueks”

Raa­si­ku rah­va­ma­ja kan­ga­ring Süs­tik hak­kab val­mis­tu­ma 50. sün­ni­päe­va hooa­jaks.

Raa­si­ku rah­va­ma­ja laa­ta­del-pi­du­del on sa­ge­li nä­ha müü­giks, kin­giks, loo­siau­hin­da­de­na ki­re­vaid kalt­su­vai­pu. Vai­bad val­mi­vad rah­va­ma­jas tei­se kor­ru­se pi­si­ke­ses ruu­mis, kus käib koos peaae­gu 50 aas­tat te­gut­se­nud kan­ga­ring Süs­tik.
Kui kä­si­tööd oma­ja­gu ko­gu­ne­nud, pa­ne­vad rin­gi­liik­med oma loo­min­gu näi­tu­se­le. Es­mas­päe­vast, 30. jaa­nua­rist on Er­ne­sak­sa saa­lis ava­tud näi­tus „Va­na uueks”, kus on 13 har­ras­tus­ku­du­ja vai­bad. Mis vai­pa­dest eda­si saab, ot­sus­ta­vad te­gi­jad ise – ena­mik soo­vib jät­ta vai­bad en­da­le või kin­ki­da lä­he­das­te­le, kuid mõ­ned on nõus ka müü­ma ning te­ge­ma soo­vi­ja­te­le tel­li­mus­töid. Näi­tu­se so­bi­tas kok­ku ja pa­ni üles noor­soo­töö­ta­ja An­ge­la Al­lik.
Näi­tu­se ava­mi­sel kõ­ne­les rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja, kan­ga­rin­gi lii­ge Hel­le Va­ga, et kan­ga­ring on te­ma jaoks rah­va­ma­ja rin­gi­dest sü­da­me­lä­he­du­selt tei­sel ko­hal näi­te­rin­gi jä­rel: „Lä­he­me vas­tu ke­va­de­le ja näi­ta­me oma tal­vist too­dan­gut. Näi­tu­se peal­kir­jaks so­biks ka „Taas­sünd”, ku­na vai­ba­ma­ter­jal on ela­nud ku­sa­gil va­rem teist elu.”
Näi­tu­sel on 13 vai­ba­meist­ri tööd, kuid Raa­si­kul on kä­si­töö­meist­reid roh­kem­gi. Hel­le Va­ga lau­sus, et kui tei­sed vai­bad on teh­tud tel­ge­del, siis noo­ri­ma näi­tu­sel osa­le­ja Kris­ti Pra­gi loo­ming on teh­tud hee­gel­da­des – te­malt on näi­tu­sel üm­mar­gu­sed vai­bad, mil­le te­ge­mi­seks ka­su­tab ta in­ter­ne­tist os­te­tud töös­tus­lik­ku kalt­su. Ühe vai­ba hee­gel­da­mi­seks ku­lub tal ta­va­li­selt päev.
Sai­ma Sõ­mer rää­kis, et te­ma on saa­nud pal­ju kalt­se Pi­ka­ve­re kalt­su­kast, tal­le meel­dib ku­du­da kir­ju­sid vai­pu, et must­ri­vead väl­ja ei pais­taks.
Hel­le Va­ga an­dis näi­tu­se­le oma kol­man­da vai­ba: „Ki­pun ot­si­ma must­ris loo­gi­kat, kuid sa­ge­li po­le see või­ma­lik. Olen õp­pi­nud, et vai­ba­ku­du­mi­ne on pä­ris kee­ru­li­ne, on täh­tis, et serv jääks ilus ja pin­gu­ta­tud. Ku­du­mi­ne on na­gu tant­si­mi­ne – pead täp­selt tead­ma, mi­da teed ja kui­das sõt­kud.”
Mil­vi Ei­de­mann end eri­li­seks ku­du­jaks ei pea: „On kü­si­tud, kas võib mu vai­pu müüa. Need on aga teh­tud rii­de­kalt­su­dest, mis olid ku­na­gi mu las­tel voo­dis. Neid ei so­bi ega ta­ha­gi müüa, isik­lik si­de on vä­ga suur.”
El­ve Kli­men­ko lau­sus, et on kan­ga­rin­gis käi­nud 3 aas­tat, ku­du­mi­sel ee­lis­tab vär­vi­rik­kaid ja rõõm­said too­ne: „Riiet olen saa­nud pe­relt, su­gu­las­telt, kalt­su­ka­test. Mee­nub, kui pal­ju kalt­se olen elu jook­sul ära vi­sa­nud, kõik tu­leb sil­me et­te, kui ot­sin vai­ba jaoks ma­ter­ja­li.”
Kan­ga­rin­gi ju­hen­da­ja Vir­ve Te­der on ol­nud Süs­ti­kus esi­me­sest päe­vast pea­le, li­gi 50 aas­tat. Ta kii­tis, et vai­ba­ku­du­mi­ne on ra­hus­tav ja kui mõt­ted keh­vad, ai­tab see ala­ti tu­ju pa­ran­da­da: „Prae­gu käib Raa­si­kul töö­tu­te töö­har­ju­tus. Paar meest ja naist tu­lid vaa­ta­ma ja kan­gas­tel­gi proo­vi­ma, ku­du­sid täies­ti ke­nas­ti. Võib-ol­la õn­nes­tus sü­ti­ta­da ka neis­se ku­du­mis­pi­sik.”
Ta on ku­du­mis­pi­si­ku süs­ti­nud ka Raa­si­ku rah­va­ma­ja en­dis­te­le ju­ha­ta­ja­te­le: „On ol­nud ae­gu, kus meie rin­gi on ta­he­tud lõ­pe­ta­da, kuid nai­sed hak­ka­sid vas­tu. Siin on val­mi­nud ime­li­si as­ju – vai­pu, laud­li­nu, kä­te­rät­te, iga­su­gust teks­tii­li­kuns­ti. Vai­ba te­ge­mi­seks ku­lub kesk­mi­selt nä­dal ning pool­teist ki­lo rii­deid.“
Ruu­mi­puu­du­se üle ta ei kur­da, kuid mõ­ne­le kau­ge­malt tu­li­ja­le on pi­da­nud üt­le­ma, et Raa­si­ku ring on pa­ra­ja suu­ru­se­ga, kan­gas­tel­gi roh­kem ei jät­ku.
Sü­gi­sel lu­ba­sid nai­sed ha­ka­ta ku­du­ma se­ni­sest hoog­sa­malt – järg­mi­sel aas­tal on va­ja üles pan­na juu­be­li­näi­tus.