Raa­si­ku ja Ani­ja val­la rah­vas on prü­gi­veo­ga ra­hu­lo­le­ma­tu

Ani­ja ja Raa­si­ku val­la ela­ni­kud on vii­ma­sel ajal üha sa­ge­da­mi­ni kurt­nud sot­siaal­mee­dias ning pöör­du­nud val­la­maj­ja mu­re­ga, et prü­gi­ve­da­ja on jät­nud kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­ma­ta.

Mõ­le­mas val­las kor­ral­dab prü­gi­ve­du MTÜ Har­ju­maa Ühis­tee­nus­te Kes­kus (HÜK). Raa­si­ku val­la prü­gi veab ära AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed, Ani­ja val­las nen­de tü­ta­ret­te­võt­te Ra­dix Hool­du­se OÜ. Raa­si­ku val­la re­gist­ris on 1467 jäät­me­val­da­jat, Ani­ja val­las 1700.

Raa­si­ku vald
AS Kesk­kon­na­tee­nu­sed või­tis ühis­han­ke Raa­si­ku, Jõe­läht­me ja Kii­li val­da­des prü­gi ve­da­mi­seks. Nel­ja-aas­ta­ne le­ping keh­tib 2017. aas­tast.
Det­semb­ris hak­ka­sid Raa­si­ku val­la ela­ni­kud Fa­ce­boo­ki-gru­pis Raa­si­ku Val­la Kuu­lu­ta­ja tea­da and­ma, et prü­giau­to po­le saa­bu­nud, kui­gi kon­tei­ner on nõue­te­ko­ha­selt ja õi­gel ajal val­mis pan­dud. Li­sa­ti mi­tu­küm­mend kom­men­taa­ri, kõi­gil pos­ti­ta­ja­tel oli sa­ma mu­re – prü­gi on jää­nud vii­ma­ta.

Ku­na kae­bu­si lae­kus pal­ju, soo­vis val­la­va­nem And­re Sepp koh­tu­da ASi Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed ning HÜ­Ki esin­da­ja­te­ga. Kok­ku saa­di 8. jaa­nua­ril.
Val­la­va­nem mär­kis pä­rast koo­so­le­kut, et prü­gi­ve­da­ja tun­nis­tab prob­lee­mi ning põh­jus on au­to­ju­hi puu­du­mi­ne: „Raa­si­ku val­da tee­nin­dab pea­mi­selt üks mees­kond, kel­le au­to­juht sat­tus sep­temb­ris õn­ne­tus­se ja ta­ga­si ei tul­nud. Uus mää­ra­tud juht loo­bus, asen­da­jaid on ras­ke lei­da. Sel­lest ajast tek­ki­sid ka prob­lee­mid.”

Ta li­sas, et le­pin­gu jär­gi tu­leb jä­rel­ve­du te­ha 7 päe­va jook­sul, pä­rast se­da po­le ar­ve esi­ta­mi­ne põh­jen­da­tud.

Ka Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te ol­me­jäät­me­te vald­kon­na juht Bru­no Tam­ma­ru kin­ni­tas, et prü­gi­veo­ prob­lee­mi­de põh­jus on pea­mi­selt töö­jõu­puu­dus, mit­te ai­nult Raa­si­ku valla teeninduspiirkonnas.

„Jäät­me­ma­jan­du­ses on suur puu­dus hea­dest au­to­juh­ti­dest. Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te au­to­ju­hid on tei­nud se­da tööd kaua, tun­ne­vad vald­kon­da. Raa­si­ku val­da tee­nin­das pi­kaa­ja­li­selt üks tub­li au­to­juht, kes mõis­tis häs­ti jäät­me­veo eri­pä­ra­sid, tun­dis piir­kon­da peast. Pa­ra­ku po­le te­ma ase­me­le õn­nes­tu­nud lei­da pü­si­vat juh­ti, kes Raa­si­ku val­la jäät­me­veo eest vas­tu­taks ja õpiks sel­geks val­la teed,” rää­kis Bru­no Tam­ma­ru.

Ta li­sas, et vii­ma­se kol­me kuu jook­sul on Raa­si­ku val­las käi­nud ame­tit õp­pi­mas mi­tu au­to­juh­ti: „Loo­de­tud kva­li­tee­ti po­le se­ni suut­nud saa­vu­ta­da. Mei­le kan­di­dee­ri­tak­se, sest palk on hea, kuid töö­l an­tak­se kii­res­ti al­la ja lah­ku­tak­se, ku­na töö po­le liht­ne. See­tõt­tu on Raa­si­ku val­da tee­nin­da­nud mit­med ini­me­sed – ole­me ka­su­ta­nud uu­si töö­ta­jaid, ai­da­nud on tei­sed meie piir­kon­da­de eki­paa­žid. Olu­de sun­nil on tee­nin­da­nud val­da pi­de­valt uus töö­ta­ja, tee­nu­se kva­li­teet kõi­gub, on ol­nud olu­kor­di, kus jäät­me­ve­du kok­ku­le­pi­tud kuu­päe­val ei toi­mu.”

Bru­no Tam­ma­ru lu­bas, et la­hen­dus lei­tak­se ning jä­rel­ve­du kor­ral­da­tak­se üld­ju­hul ku­ni kol­me töö­päe­va jook­sul: „Kui kon­tei­ner on jää­nud kok­ku­le­pi­tud ajal tüh­jen­da­ma­ta, tu­leks sel­lest mei­le tea­da an­da ka siis, kui jä­rel­veo pe­rioo­dist möö­das mi­tu päe­va.”

Era­ma­ja­de­ va­he­li­sed ja met­sa­teed on te­ma sõ­nul sa­ge­li lä­bi­ma­tud: „Soo­ja tal­ve­ga on pin­nas tih­ti lii­ga peh­me ja ras­ke au­to­ga tee­le sõi­ta ei saa. Lii­ku­mi­ne on ta­kis­ta­tud ka siis, kui on lii­ga pal­ju lund ja ok­sad on va­ju­nud tee­le.”

Va­hel on tul­nud et­te, et töö­ta­ja on tüh­jen­da­nud ko­ge­ma­ta va­le kon­tei­ne­ri ja süs­tee­mi on mär­gi­tud, et kon­tei­ner on tüh­jen­da­tud.

Ka pa­lub prü­gi­ve­da­ja, et tüh­jen­da­mist va­ja­vad kon­tei­ne­rid mar­kee­ri­taks aad­res­si­de­ga, sel­leks on kõi­gil AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed ren­di- või neilt os­te­tud kon­tei­ne­ri­tel spet­siaal­sed kleep­sud, kus aad­res­si mär­ki­mi­se koht. Kon­tei­ner peaks ole­ma väl­ja­veo päe­val sõi­du­tee äär­de too­dud.

Ani­ja vald
Ani­ja val­las al­gas kor­ral­da­tud jäät­me­ve­du 2 aas­tat ta­ga­si, MTÜ Har­ju­maa Ühis­tee­nus­te Kes­kus sõl­mis Ani­ja val­la­va­lit­su­se ni­mel kor­ral­da­tud jäät­me­veo 5aas­ta­se le­pin­gu Ani­ja ja Ko­se val­la ühis­han­ke­ tu­le­mu­sel Ra­dix Hool­du­se OÜ­ga, mis on Eesti Keskkonnateenuste tütarettevõte. Möö­du­nud sü­gi­sest on ela­ni­kel prü­gi­veo koh­ta üha roh­kem pre­ten­sioo­ne. Pea­mi­selt kur­de­tak­se, et prü­giau­to jät­tis tu­le­ma­ta või tu­li graa­fi­ku­järg­sest päe­va-paar hil­jem.

Eelmisel nel­ja­päe­val olid Keh­ras mit­me kor­ter­ma­ja­de prü­gi­kon­tei­ne­rid nii täis, et kaa­ned enam kin­ni ei läi­nud. Amet­lik veo­päev on tei­si­päe­val, prü­gi vii­di ära ree­del. Kui­gi nii pik­ka vii­vi­tust on har­va, on prü­gi­veo hi­li­ne­mi­ne paar päe­va ta­va­li­ne, kin­ni­tas Keh­ras ja val­la kü­la­des kor­ter­ma­ja­de hal­da­mi­se­ga te­ge­le­va OÜ KV Kva­li­teet te­gev­juht An­ge­li­ka Va­ris.

„Prob­lee­mid prü­gi­veo­ga al­ga­sid sep­temb­ris. Siis võt­sin ela­ni­ke roh­ke­te kõ­ne­de pea­le esi­mest kor­da HÜ­Ki klien­di­tee­nin­du­se­ga ühen­dust. Põh­jen­da­ti, et ve­da­jal on uus au­to­juht,“ üt­les ta.

Järg­mis­tel kor­da­del ta vas­tu­seid ei saa­nud, ku­na ei jõud­nud oo­da­ta, mil­lal klien­di­tee­nin­du­se pikk kõ­neoo­te­jär­je­kord te­ma­ni jõu­dis: „Siis hak­ka­sid tu­le­ma mei­lid. Kui ve­du pi­di ole­ma tei­si­päe­val, saa­de­ti tei­si­päe­va õh­tul või kol­ma­päe­va hom­mi­kul ki­ri jä­rel­tee­nin­du­se koh­ta. Ja nii on see nüüd kor­du­nud kuu­de kau­pa. Põh­jen­du­si, miks ve­du õi­gel päe­val ei toi­mu, ei esi­ta­ta.“

Nüüd on kir­ja­de­le li­sa­tud pal­ve ta­ga­da kon­tei­ne­ri­le li­gi­pääs. Se­e po­le An­ge­li­ka Va­ri­se kin­ni­tu­sel iga kord või­ma­lik – kui hal­dur on saa­nud tea­te tei­si­päe­va õh­tul ja prü­giau­to tu­leb kol­ma­päe­va hom­mi­kul, ei jõua ta sel­lest ma­jae­la­ni­kke­ teavi­ta­da. Siis võib juh­tu­da, et lu­kus­ta­tud kon­tei­ne­rid või prü­gi­ma­jad po­le muul ajal tüh­jen­da­mi­seks ava­tud või ei pää­se veok au­to­de va­helt kon­tei­ne­ri­ni.

Hal­dur rää­kis, et mit­me kor­te­riü­his­tu liik­med on kü­si­nud, kas saak­s prü­gi­ve­da­jat va­he­ta­da: „Prae­gu mak­sa­vad nad prü­gi­veo eest täis­hin­da, kui­gi kor­rekt­set tee­nust ei saa. See po­le ela­ni­ke mee­lest õig­la­ne – poest me ju ei os­ta mi­tu päe­va va­na saia värs­ke hin­na­ga.“

Ka Ani­ja val­laa­met­ni­kud saa­vad pea iga päev ela­ni­kelt kae­bu­si. Abi­val­la­va­nem Rii­vo Noor: „Kü­la­des prü­gi ve­da­ma­ta jät­mist põh­jen­dab ve­da­ja, et teed on lä­bi­ma­tud või po­le rin­gi­kee­ra­mi­se või­ma­lust. Kui on lu­me­kir­me ja öel­dak­se, et tee on lä­bi­ma­tu, siis kui­das me saa­me siin klii­ma­vööt­mes üld­se prü­gi ve­da­da?“

HÜ­Ki ju­ha­tu­se lii­ge Tõ­nu Tup­pits vas­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et möö­du­nud tei­si­päe­val jäi Keh­ras prü­gi­veo­ring poo­le­li prü­gi­veoau­to ava­rii tõt­tu. Ta sel­gi­tas, et lä­bi­ma­tud teeo­lud, mi­da prü­gi­ve­da­ja on ni­me­ta­nud tüh­jen­da­ma­ta jät­mi­se põh­jen­du­seks, ei tä­hen­da lu­mi­seid teid, vaid peh­me tee ei kan­na ras­ket prü­gi­ma­si­nat. Siis­ki ei õi­gus­ta ta prü­gi ve­da­ma­ta jät­mist ning mär­kis, et eel­kõi­ge tau­nib se­da, kui jäät­me­ve­du hi­li­neb ti­hea­sus­tu­ses.

Tõ­nu Tup­pit­s sõnas, et Jäät­me­ve­da­ja po­le suut­nud suu­re töö­ma­hu­ga ko­ha­ne­da, on prob­lee­me prü­giau­to­juh­ti­de leid­mi­se­ga. Sohv­ri­te töö­koor­mus on lii­ga suur – neil tu­leb päe­vas tüh­jen­da­da üle 200 kon­tei­ne­ri. Nii võib juh­tu­da, et kää­nu­li­sel teel ta­gur­da­mi­se ase­mel jä­tab au­to­juht kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­ma­ta, ku­na puu­dus rin­gi­pöö­ra­mi­se koht.

Et ise veen­du­da, kas mõ­ne kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­ma­ta jät­mi­se põh­jus võis ol­la sar­na­ne või põh­jen­da­tud, ning mi­da saaks te­ha prü­gi­veo pa­ran­da­mi­seks, sõi­dab HÜ­Ki juht aeg-ajalt mõ­ne prü­giau­to­ga ko­gu veo­rin­gi kaa­sa.

„Kui ve­da­ja süül on klien­dil prü­gi ve­da­ma­ta kauem kui seit­se päe­va et­te­näh­tud veo­päe­vast, kee­la­me tal klien­di­le ar­vet esi­ta­da. Tei­ne, mi­da jäät­me­val­da­ja ei tun­ne­ta, on ra­ha­trah­vid ve­da­ja­le,“ ju­tus­tas ta.

Tek­ki­nud prob­lee­mi la­hen­da­mi­seks on kaa­lu­tud ka se­nis­te jäät­me­ve­da­ja­te­ga le­pin­gu­te lõ­pe­ta­mi­st: „Ole­me aru­ta­nud, kas see ai­taks taas­ta­da jäät­me­veo sta­biil­sust või muu­daks ebas­ta­biil­se­maks. Le­pin­gu­te lõ­pe­ta­mi­ne võib kaa­sa tuua pi­ka koh­tu­vaid­lu­se.

Kee­ru­li­sem on kü­si­mus, kui­das ta­ga­da pä­rast se­da jäät­me­veo­tee­nu­se jät­ku­mi­ne oma­va­lit­sus­tes.”

„Pa­ra­ku kon­ku­rent­si ik­ka ei tu­le. Kui üt­le­me Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te­le ühes piir­kon­nas le­pin­gu üles, ei mak­sa eel­da­da, et va­ba­tu­rul tu­leb sin­na li­saks kaks või kolm et­te­võ­tet jäät­me­val­da­jaid tee­nin­da­ma. Pi­gem võib jät­ka­ta sa­ma ve­da­ja, kuid ju­ba tun­du­valt kõr­ge­ma hin­na eest,“ nen­tis Tõnu Tuppits.