
Anija ja Raasiku valla elanikud on viimasel ajal üha sagedamini kurtnud sotsiaalmeedias ning pöördunud vallamajja murega, et prügivedaja on jätnud konteineri tühjendamata.
Mõlemas vallas korraldab prügivedu MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus (HÜK). Raasiku valla prügi veab ära AS Eesti Keskkonnateenused, Anija vallas nende tütarettevõtte Radix Hoolduse OÜ. Raasiku valla registris on 1467 jäätmevaldajat, Anija vallas 1700.
Raasiku vald
AS Keskkonnateenused võitis ühishanke Raasiku, Jõelähtme ja Kiili valdades prügi vedamiseks. Nelja-aastane leping kehtib 2017. aastast.
Detsembris hakkasid Raasiku valla elanikud Facebooki-grupis Raasiku Valla Kuulutaja teada andma, et prügiauto pole saabunud, kuigi konteiner on nõuetekohaselt ja õigel ajal valmis pandud. Lisati mitukümmend kommentaari, kõigil postitajatel oli sama mure – prügi on jäänud viimata.
Kuna kaebusi laekus palju, soovis vallavanem Andre Sepp kohtuda ASi Eesti Keskkonnateenused ning HÜKi esindajatega. Kokku saadi 8. jaanuaril.
Vallavanem märkis pärast koosolekut, et prügivedaja tunnistab probleemi ning põhjus on autojuhi puudumine: „Raasiku valda teenindab peamiselt üks meeskond, kelle autojuht sattus septembris õnnetusse ja tagasi ei tulnud. Uus määratud juht loobus, asendajaid on raske leida. Sellest ajast tekkisid ka probleemid.”
Ta lisas, et lepingu järgi tuleb järelvedu teha 7 päeva jooksul, pärast seda pole arve esitamine põhjendatud.
Ka Eesti Keskkonnateenuste olmejäätmete valdkonna juht Bruno Tammaru kinnitas, et prügiveo probleemide põhjus on peamiselt tööjõupuudus, mitte ainult Raasiku valla teeninduspiirkonnas.
„Jäätmemajanduses on suur puudus headest autojuhtidest. Eesti Keskkonnateenuste autojuhid on teinud seda tööd kaua, tunnevad valdkonda. Raasiku valda teenindas pikaajaliselt üks tubli autojuht, kes mõistis hästi jäätmeveo eripärasid, tundis piirkonda peast. Paraku pole tema asemele õnnestunud leida püsivat juhti, kes Raasiku valla jäätmeveo eest vastutaks ja õpiks selgeks valla teed,” rääkis Bruno Tammaru.
Ta lisas, et viimase kolme kuu jooksul on Raasiku vallas käinud ametit õppimas mitu autojuhti: „Loodetud kvaliteeti pole seni suutnud saavutada. Meile kandideeritakse, sest palk on hea, kuid tööl antakse kiiresti alla ja lahkutakse, kuna töö pole lihtne. Seetõttu on Raasiku valda teenindanud mitmed inimesed – oleme kasutanud uusi töötajaid, aidanud on teised meie piirkondade ekipaažid. Olude sunnil on teenindanud valda pidevalt uus töötaja, teenuse kvaliteet kõigub, on olnud olukordi, kus jäätmevedu kokkulepitud kuupäeval ei toimu.”
Bruno Tammaru lubas, et lahendus leitakse ning järelvedu korraldatakse üldjuhul kuni kolme tööpäeva jooksul: „Kui konteiner on jäänud kokkulepitud ajal tühjendamata, tuleks sellest meile teada anda ka siis, kui järelveo perioodist möödas mitu päeva.”
Eramajade vahelised ja metsateed on tema sõnul sageli läbimatud: „Sooja talvega on pinnas tihti liiga pehme ja raske autoga teele sõita ei saa. Liikumine on takistatud ka siis, kui on liiga palju lund ja oksad on vajunud teele.”
Vahel on tulnud ette, et töötaja on tühjendanud kogemata vale konteineri ja süsteemi on märgitud, et konteiner on tühjendatud.
Ka palub prügivedaja, et tühjendamist vajavad konteinerid markeeritaks aadressidega, selleks on kõigil AS Eesti Keskkonnateenused rendi- või neilt ostetud konteineritel spetsiaalsed kleepsud, kus aadressi märkimise koht. Konteiner peaks olema väljaveo päeval sõidutee äärde toodud.
Anija vald
Anija vallas algas korraldatud jäätmevedu 2 aastat tagasi, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus sõlmis Anija vallavalitsuse nimel korraldatud jäätmeveo 5aastase lepingu Anija ja Kose valla ühishanke tulemusel Radix Hoolduse OÜga, mis on Eesti Keskkonnateenuste tütarettevõte. Möödunud sügisest on elanikel prügiveo kohta üha rohkem pretensioone. Peamiselt kurdetakse, et prügiauto jättis tulemata või tuli graafikujärgsest päeva-paar hiljem.
Eelmisel neljapäeval olid Kehras mitme kortermajade prügikonteinerid nii täis, et kaaned enam kinni ei läinud. Ametlik veopäev on teisipäeval, prügi viidi ära reedel. Kuigi nii pikka viivitust on harva, on prügiveo hilinemine paar päeva tavaline, kinnitas Kehras ja valla külades kortermajade haldamisega tegeleva OÜ KV Kvaliteet tegevjuht Angelika Varis.
„Probleemid prügiveoga algasid septembris. Siis võtsin elanike rohkete kõnede peale esimest korda HÜKi klienditeenindusega ühendust. Põhjendati, et vedajal on uus autojuht,“ ütles ta.
Järgmistel kordadel ta vastuseid ei saanud, kuna ei jõudnud oodata, millal klienditeeninduse pikk kõneootejärjekord temani jõudis: „Siis hakkasid tulema meilid. Kui vedu pidi olema teisipäeval, saadeti teisipäeva õhtul või kolmapäeva hommikul kiri järelteeninduse kohta. Ja nii on see nüüd kordunud kuude kaupa. Põhjendusi, miks vedu õigel päeval ei toimu, ei esitata.“
Nüüd on kirjadele lisatud palve tagada konteinerile ligipääs. See pole Angelika Varise kinnitusel iga kord võimalik – kui haldur on saanud teate teisipäeva õhtul ja prügiauto tuleb kolmapäeva hommikul, ei jõua ta sellest majaelanikke teavitada. Siis võib juhtuda, et lukustatud konteinerid või prügimajad pole muul ajal tühjendamiseks avatud või ei pääse veok autode vahelt konteinerini.
Haldur rääkis, et mitme korteriühistu liikmed on küsinud, kas saaks prügivedajat vahetada: „Praegu maksavad nad prügiveo eest täishinda, kuigi korrektset teenust ei saa. See pole elanike meelest õiglane – poest me ju ei osta mitu päeva vana saia värske hinnaga.“
Ka Anija vallaametnikud saavad pea iga päev elanikelt kaebusi. Abivallavanem Riivo Noor: „Külades prügi vedamata jätmist põhjendab vedaja, et teed on läbimatud või pole ringikeeramise võimalust. Kui on lumekirme ja öeldakse, et tee on läbimatu, siis kuidas me saame siin kliimavöötmes üldse prügi vedada?“
HÜKi juhatuse liige Tõnu Tuppits vastas Sõnumitoojale, et möödunud teisipäeval jäi Kehras prügiveoring pooleli prügiveoauto avarii tõttu. Ta selgitas, et läbimatud teeolud, mida prügivedaja on nimetanud tühjendamata jätmise põhjenduseks, ei tähenda lumiseid teid, vaid pehme tee ei kanna rasket prügimasinat. Siiski ei õigusta ta prügi vedamata jätmist ning märkis, et eelkõige taunib seda, kui jäätmevedu hilineb tiheasustuses.
Tõnu Tuppits sõnas, et Jäätmevedaja pole suutnud suure töömahuga kohaneda, on probleeme prügiautojuhtide leidmisega. Sohvrite töökoormus on liiga suur – neil tuleb päevas tühjendada üle 200 konteineri. Nii võib juhtuda, et käänulisel teel tagurdamise asemel jätab autojuht konteineri tühjendamata, kuna puudus ringipööramise koht.
Et ise veenduda, kas mõne konteineri tühjendamata jätmise põhjus võis olla sarnane või põhjendatud, ning mida saaks teha prügiveo parandamiseks, sõidab HÜKi juht aeg-ajalt mõne prügiautoga kogu veoringi kaasa.
„Kui vedaja süül on kliendil prügi vedamata kauem kui seitse päeva ettenähtud veopäevast, keelame tal kliendile arvet esitada. Teine, mida jäätmevaldaja ei tunneta, on rahatrahvid vedajale,“ jutustas ta.
Tekkinud probleemi lahendamiseks on kaalutud ka seniste jäätmevedajatega lepingute lõpetamist: „Oleme arutanud, kas see aitaks taastada jäätmeveo stabiilsust või muudaks ebastabiilsemaks. Lepingute lõpetamine võib kaasa tuua pika kohtuvaidluse.
Keerulisem on küsimus, kuidas tagada pärast seda jäätmeveoteenuse jätkumine omavalitsustes.”
„Paraku konkurentsi ikka ei tule. Kui ütleme Eesti Keskkonnateenustele ühes piirkonnas lepingu üles, ei maksa eeldada, et vabaturul tuleb sinna lisaks kaks või kolm ettevõtet jäätmevaldajaid teenindama. Pigem võib jätkata sama vedaja, kuid juba tunduvalt kõrgema hinna eest,“ nentis Tõnu Tuppits.