SULEV VALDMAA: „Kuusalu valda tuleks juhtida teisiti.“

2812

„Opositsiooni ülesanne on tekitada diskussiooni ja näidata teistsuguseid ettepanekuid,“ ütleb Kuusalu vallavolikogu liige SULEV VALDMAA.

SULEV VALDMAA ja Laurentsiuse Seltsi eestvedamisel on valminud mitu DVD-d, kus tutvustatakse Kuusalu kihelkonna pärimuskultuuri. Värskeim DVD on rannakeelest. DVD-de müügitulu läheb Ahrensi kuju fondi.
SULEV VALDMAA ja Laurentsiuse Seltsi eestvedamisel on valminud mitu DVD-d, kus tutvustatakse Kuusalu kihelkonna pärimuskultuuri. Värskeim DVD on rannakeelest. DVD-de müügitulu läheb Ahrensi kuju fondi.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpikute autor, Kuusalu muinsuskaitseseltsi ja Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa on olnud Kuusalu vallavolikogu liige alates 1996. aastast. Viimastel kohalikel valimistel kandideeris ta IRLi nimekirjas, kogus valijatelt 72 häält. IRL sai volikogusse neli kohta ja on opositsioonis. Sulev Valdmaa juhib revisjonikomisjoni ning temast on kujunenud opositsiooni eestkõneleja – esitab arupärimisi, avaldab Facebookis hinnanguid ja kriitikat vallavõimu kohta.
Koalitsiooni kuuluvate vallapoliitikute suust on mitmel korral kõlanud küsimus, miks volikogu viimaste koosseisude ajal valimisliidus Ühiselt Edasi võimuliitu kuulunud kolleeg, kes siis hääletas ühiste otsuste poolt, on asunud vastupidistele seisukohtadele.
Sulev Valdmaa selgitab: „Eelmisest võimuliidust on nüüd opositsioonis ka Kunnar Vahtras ja Mait Kröönström. Nägime juba möödunud valimisperioodil, et valla juhtimine hakkas minema kergekäelisuse teed ja tundus, et osasid otsuseid tehti võimulpüsimise nimel. Hakkasid sündima otsused, mis polnud meile kõige vastuvõetavamad ning tundsime, et sellisesse koalitsiooni ei taha kuuluda. Me ei tahtnud olla allavoolu sõitvas paadis, et läheb vallas, nagu läheb. Soovime näidata, et ei pea rahul olema.“
Ta lisab, et lõplik otsus Ühiselt Edasi nimekirjast lahkulöömiseks tuli siis, kui 2013. aasta suvel jõudis nendeni info, et seni koalitsiooni kuulunud Ühiselt Edasi ja opositsioonis olnud valimisliit Oma Vald plaanisid ühinemist: „Tuli välja, et nimekirjade juhtide tasandil oli juba ligi aasta peetud selleks läbirääkimisi. Sai selgeks, mida olime tajunud – osa koalitsiooni ja opositsiooni niiöelda mängisid selja taga kokku. See meile ei meeldinud. Kuna IRL eesotsas Andres Kaarmanniga kandideeris Kuusalu volikogusse oma nimekirjaga, ühinesime nendega.“
Sulev Valdmaa oli IRLi liige ligi kümme aastat, välja astus erakonnast 2012. aastal. Samas märgib ta, et väljaastumise põhjus oli Isamaliidu ja Res Publica ühinemine ning just see, kuidas liitumine toimus. „Aga kui mõelda, millise erakonnaga mõtlen ühtmoodi, siis ikkagi IRLiga,“ kinnitab ta.
HERKO SUNTSI aeg oli Kuusalu vallale parim
Sulev Valdmaa meenutab, et on olnud opositsioonis ka varem: „Vallas oli võimul Enn Kirsmani juhitud valimisliit, meie Matti Krönströmiga olime opositsioonis. Andsime oma nimekirja inimestele, kes ei saanud volikogusse, võimaluse kodanikualgatuse korras kaasa rääkida vallaasjades. Meie koosolekutel kerkis üles Kuusalu kooli juurdeehituse teema, sotsiaaltoetuste maksmise probleem tuli siis päevavalgele.“
Sellele perioodile järgnenud kohalikel valimistel kandideeris Sulev Valdmaa uue vallavanema Herko Suntsi moodustatud valimisliidus ja kiidab, et see oli Kuusalu vallale parim aeg.
„Vallavanem Herko Suntsi ajal said Kuusalu vallas alguse paljud olulised asjad. Vallamajas oli kord majas, inimesed olid oma töökohtadel olemas, nüüd kahjuks enam mitte. Ei saa öelda, et inimesed ei teeks vallamajas oma tööd hästi, aga nad ei ole alati kohal. Herko Suntsi ajal Kuusalu valda juhiti, mis ette võeti, see tehti ära. Praegune olukord on teine, toimub lihtne olemasolevate võimaluste kasutamine, aga valda juhtides peaks uusi võimalusi ka ise looma – näiteks turismi valdkonnas, ettevõtluses. Nüüdse vallajuhtimise puhul on lepitud mudeliga, et otsustab väike seltskond ja pärast öeldakse, et nii ongi, see on koalitsiooni seisukoht. Teistel pole võimalik kaasa  rääkida mujal kui volikogu laua taga,“ ütleb Sulev Valdmaa.
„Tahame opositsiooniga tekitada dialoogi. Arupärimisi esitame selleks, et saada täpsemaid vastuseid. Arupärimised arutame IRLi nimekirjaga koos läbi, muudki ettepanekud on me ühise töö tulemus. Kindlasti esitame ettepanekuid ka valla sporditegevuse rahastamise korda ja kultuurivaldkonna arengukavasse. Me pole rahul näiteks sellega, et uues vallaeelarves on summa Kiiu mõisa vallamajaks rekonstrueerimise ettevalmistustöödeks, kuidagi vaikselt on ära otsustatud vallamaja asukoht. Ometi on varem kõne all olnud erinevaid variante. Oleks võinud nüüdki olla avalik diskussioon, selgitada välja parim variant. Seetõttu pole veendumust, et see, millele kavatsetakse raha kulutada, on parim. Tulevast liitumist Loksa linnaga ja haridusmaastikul toimuvaid muutusi arvestades oleks üks võimalik vallamaja asukoht võibolla hoopis Kolgas.“
Revisjonikomisjoni töö
Revisjonikomisjon on Sulev Valdmaa juhtimisel uurinud vallavalitsuse sõlmitud lepinguid. Ta kommenteerib, et märgata on niiöelda umbmäärasusse libisevat suhtumist spordiringide rahastamises ja ka kultuuriseltsidele eraldatavate summade jagamisel: „Kui selleks on olemas vastavad korrad, siis tuleb neist kinni pidada, aga tekkinud on piltlikult öeldes libisev suhtumine, muututud on võimalikult liberaalseks. Näiteks on rahastatud klubisid Wadokan ja Kuusalu Karate Kool väljaspool rahastuse korda, otse vallavalitsuse otsusega. Pole nõutud sporditegevuse rahastamise korra kohast aruandlust ega osalejate nimekirja, rääkimata treenerite litsentsi olemasolust. Leidsime, et MTÜ Salmistu Paadimees on võtnud 2009. aastal sõlmitud lepinguga kohustuse panustada Salmistu sadamasse 15 miljonit krooni, tähtaegu on põhjendamatult edasi lükatud. Millegipärast on Salmistu Paadimees vabastatud hoonestusõiguse maksust ja ka maamaksust. Samas on asjatundjad öelnud, et Salmistu sadama väljaehitamine on looduslike tingimuste tõttu perspektiivitu. Kõige sellega peaks vallavalitsus tegelema, kujundama selge seisukoha ja korrastama lepingud.“
Novembris kontrollis revisjonikomisjon väljasõidul Kiius valminud jalgteid. Üle on vaadatud ka valla digitaalsesse dokumendiregistrisse pandud materjale, kus Sulev Valdmaa sõnul on märgata hooletust, näiteks on mõni sisestatud leping jäänud kuupäevata ja muude oluliste ametlike dokumentide puhul nõutavate rekvisiitideta.
„Hooletus, mis on paberil, viitab sellele, et madalat kvaliteeti kohtab ka mujal,“ lausub ta. „Revisjonikomisjon ei ole uurimisorgan, aga peame vaatama, kas vald pole kahju saanud. Vallas kasutatavate rahade puhul on ju tegu maksumaksja rahaga, kontrollime, kuidas seda on kasutatud.“
EDUARD AHRENSI kuju
Sulev Valdmaa juhitud Kuusalu muinsuskaitseselts on tegutsenud 27 aastat. Neli aastat tagasi asutati Kuusalus MTÜ Laurentsiuse Selts, mille esimeheks valiti Sulev Valdmaa. Seltsil on 17 liiget ja üks noorliige. On Kuusalu valla elanikke ja ka Tallinna inimesi. Sulev Valdmaa märgib, et 6 liiget on ajaloolased ning huvitaval kombel on kuus liiget ka praegused või endised koolijuhid.
„Tahame seltsi hoida lahus poliitikast. Meil on oma koduleht, mis kajastab Kuusalu kihelkonna ja tema inimeste toimetamisi. Selts algatas 2011. aastal annetuste kogumise aktsiooni, et paigaldada Kuusalu pastoraadi ette seal elanud keelemehe, eesti kirjakeele autori pastor Eduard Ahrensi kuju. Tänaseks on nimelisi annetajaid 327, lisaks kümned anonüümsed korjanduskastidesse raha pannud inimesed. Enamik annetas 2013. aastal, kui kuju teema oli suurelt päevakorral. Eelmisel aastal annetati vähem. Lootsime toetust saada Leader-programmist, aga meede suleti enne, kui taotluse kirjutamine võimalikuks osutus. Uus taotlusvoor avaneb loodetavasti 2016. aastal.“
Mälestusmärgi konkursi võitis skulptorite Aivar Simsoni ja Paul Männi kavandatud pronkskuju, selle valmistamiseks oleks vaja kokku saada 50 000 eurot. Praeguseks on kogunenud annetajatelt 4910 eurot, riigilt 5000 eurot ja ka Kuusalu vallalt on lubatud 5000 eurot. Osa annetustena saadud raha  eest  on  valmis  tehtud  marmor­alus ja pandud kohale, kus kuju hakkab seisma.
„Tasapisi tegutseme edasi, küsime ka riigilt toetust juurde. Kolmel korral olen suhelnud kultuuriministriga, sellest üks arupidamine oli tema enda algatusel. Laurentsiuse selts on võtnud Ahrensi kuju oma südameasjaks, 2015. aastal muudame oma taktikat. Hiljemalt 2018. aastaks võiks kuju olemas olla, Eesti Vabariik saab siis 100aastaseks ja Ahrensi sünnist möödub 215 aastat. Mees, kes pani eesti keele grammatikale niisuguse aluse, et sellest sai meie riigi keel, väärib vastavat tunnustust,“ räägib Sulev Valdmaa.
„Seoses pastoraadi põlenguga on olnud juttu, kas anda annetuste raha hoopis maja taastamiseks, aga oleme annetajate ees ausad, see raha on antud sihtotstarbeliselt. Meil oli Jaanus Jalakaga plaan korraldada Ahrensi kuju heaks tuluõhtu kirikuaias koos piirivalveorkestri ja kutsetega külalistega, aga siis toimus tulekahju. Korraldame koos emakeele seltsiga 30. märtsil Tallinnas, arvatavasti Teaduste Akadeemia saalis, Ahrensile pühendatud ürituse, et teadvustada tema tähtsust eesti kirjakeele loojana.“
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Sulev Valdmaa on 1980ndate aastate teisel poolel juhtinud Kuusalu keskkooli, siis töötas Eesti Hariduse Arenduskeskuses (EHA), alates 1993. aastast on Jaan Tõnissoni Instituudis kodanikuhariduse keskuse juht. Pärast tööleminekut EHAsse 1989. aastal, oli Kuusalu koolis üle kümne aasta ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Ta ise nimetab, et on olnud tunniandja, mitte täiskoormusega pedagoog. 2004. aastast kuni mullu kevadeni andis ta ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunde Kolga keskkoolis, mis nüüd on muudetud põhikooliks.
„2012. aastal kutsuti mind Loksa gümnaasiumisse tunde andma, seda kahjuks seoses väga hea kolleegi haigusega. Seal olen saanud kõrvuti tavapärase koolitööga uudse kogemuse vene õpilaste õpetamises. Esimene tund oli vene 11. klassis eesti ajalugu. 12. klassis õpetasin 2013.-2014. õppeaastal maailma ajalugu koos nii eesti kui vene õpilastele. Käesoleval õppeaastal annan ühiskonnaõpetust ka vene 9. klassi üheksale noormehele. See on mind palju õpetanud, riidu me ei ole õpilastega läinud, aga otsekui kaks tsivilisatsiooni saavad tunnis tihtipeale kokku küll. Venemaasse ja Ukraina sündmustesse suhtuvad nad enamasti vene meediast saadud hinnangute põhjal. Mind hämmastas, et vene noored polnud Eesti Vabariigi põhiseadust näinudki, paljundasin neile venekeelse tõlke. Räägime demokraatiast, Eesti riigis olevatest võimalustest. Palju sõltub noorte seisukohtade puhul sellest, mida arvatakse ja räägitakse nende kodudes.“
Ta tõdeb, et Eesti riik ei ole vene õpilastele antavat ajalooõpetust käsitlenud nii, nagu oleks pidanud – see on tagantjärele tarkus. Oleks võinud   olla   adapteeritud   ajaloo­õpetus, mitte üks-ühele õpikud, kus näiteks 5. klassile mõeldud kursus algab kõigile ühtemoodi sõnadega, et oleme 5000 aastat siin maal elanud.