
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskusest
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud noorte finantskäitumise uuringust selgus, et suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist. Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus. Sissetulek puudub 6 protsendil noortest. 1000eurost palka saavad sagedamini 27-30aastased ja mehed. 18-21aastaste seas on enim neid, kes teenivad kuni 400 eurot kuus.
Pooled 18-30aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15 protsenti, samaaegselt töötab ja õpib 17 protsenti. Peamine sissetulekuallikas on noortele palgatöö (69 protsenti vastajatest), kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka 59 protsenti 18-30aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peab oluliseks sissetulekuallikaks 45 protsenti vastajatest.
Mida noorem on vastaja, seda suuremat rolli mängib tema eelarves vanemate rahaline toetus. Kõigest 22 protsenti 18-30aastastest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud. Kokkuvõttes peavad noored palju pingutama ja tööd tehakse ka õpingute kõrvalt.
Finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21aastastest enamikul veel laene ja liisinguid pole, siis 27-30aastaste seas on ühegi laenuta vaid 23 protsenti. Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23 protsenti), millele järgnevad kodulaen (17 protsenti) ja õppelaen (14 protsenti). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.
Eesti noorte laenukäitumine on küllaltki vastutustundlik ja ettevaatlik – neljandik noortest on võtnud üheaegselt kaks või enam laenu. Panga ees kohustustega enamasti hätta ei jääda ja vaid 2 protsenti tunnistab kiirlaenu võtmist.
Kohustuste ja tarbimise kõrvalt üritavad noored ka raha säästa, kuid 39 protsenti vastajatest tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne ning raha pannakse kõrvale väikeste summade kaupa. Raha kogumisega ei tegele 28 protsenti noortest. Kõige enam (35 protsenti) on mitte-säästjaid 27-30aastaste seas.
Selles vanuses noored elavad enamasti juba partneriga, paljudel on sündinud lapsed ja neil on ka kõige sagedamini kodulaen, mistõttu võib olla raske väljaminekute kõrvalt säästa. Samas on selles vanusegrupis kõige enam nii elu- kui varakindlustust, mis tähendab, et vähemalt osa neist on end suuremate riskide vastu kaitsnud.
Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude (75 protsenti) ning suuremate ostude ja reisimise (vastavalt 48 protsenti ja 43 protsenti) tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks (23 protsenti), hariduseks või enesetäiendamiseks (13 protsenti) ning ettevõtlusega alustamiseks (9 protsenti). Kõige suurem mittesäästmise põhjus on 74 protsendil meestest ja koguni 90 protsendil naistest rahapuudus.
Küsitletud 18-30aastastest noortest 53 protsenti hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31 protsenti saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15 protsenti.
Eesti noortele on iseloomulik, et valdavalt saadakse rahaliselt hakkama. Peamine ohumärk on aga vähene ja juhuslik säästmine ning eelarve lühiajaline planeerimine, mis võivad töö või sissetuleku kaotuse korral tekitada olukorra, kus rahaline toimetulek kiiresti halveneb ja finantskohustustega hakkamasaamine muutub ebakindlaks.