Käesolevat kirjatükki ajendas mind kirjutama Sõnumitoojas ilmunud lugu korraldatud jäätmeveo teemal endise Loksa valla aladel. Selles tänase Kuusalu valla osas on prügiveo lepingud sõlminud ainult 40 protsenti omanikest. Selle peamine põhjus on inimeste tahtmatus sõlmida teenuslepinguid viisil, kus puudub paindlikkus veo sageduses. Nn korraldatud jäätmevedu, kus inimene on kohustatud maksma ka pooltühja või tühja prügikasti tühjendamise eest, on absurdne. On kaks küsimust: kas inimestel on õigus taolisest teenusest keelduda ning kas nende omavalitsuste tegevus, kes seadusele viidates kohustavad oma elanikke sõlmima selliseid prügiveo lepinguid, on omavoli?
Näide Loksa linnast. 2006. aastal kehtestati Loksa linnas vastavalt uuele jäätmeseadusele määrus, mille kohaselt väikeelamute omanikel oli õigus tellida jäätmemahutite tühjendamist vajadusepõhiselt. Nii oli see olnud varem ja nii nägi ette ka 2006. aasta määrus, mis vastas täiel määral elanike huvidele.
Sama aasta sügisel tuli Loksa linnas võimule Keskerakond ja juba 2007. aastal nimetati Loksa linna jäätmevedajaks Ragn-Sells. Ragn-Sells hakkas nõudma väikeelamute omanikelt prügilepingute sõlmimist koos kohustusliku jäätmemahuti tühjendamisega. Kui jäätmeid ka ei olnud, siis omanik oli ikkagi kohustatud hakkama Ragn-Sellsile maksma tühisõidu eest. Loomulikult ei olnud ükski jäätmevaldaja taolise omavoliga nõus ja nii pöörduti abi saamiseks Loksa linnavalitsusse.
Mida tegi aga Loksa linnavalitsus? Nad esitasid volikogule määruse muutmise eelnõu, millega jäeti väikeelamute omanikud ilma 2006. aastal vastuvõetud määruses sätestatud õigusest tühjendada jäätmemahuteid vastavalt vajadusele. 28. veebruaril 2008 määrusega nr 5 „Jäätmemahutite minimaalsed tühjendussagedused” seadustati Ragn-Sellsi nõue. Selle otsustuse taga olid tuntud Loksa linna kohalikud tegelased nagu Helle Lootsmann, Rein Heina, Jaan Pöör, Andres Kaskla jt, kes eelistasid prügifirma huve kohalike elanike omadele ja on alates sellest ajast tekitanud oma linna elanikele reaalselt mõõdetavat kahju.
Avaliku õiguse printsiibi kohaselt on omavalitsusel õigus tegutseda vaid seaduses sätestatud piirides. Määrus on rakendatud jäätmeseaduse alusel. Jäätmeseadus ei anna ühelegi omavalitsusele õigust kohustada oma elanikke tühjendama jäätmemahuteid omavalitsuse poolt kindlaks määratud kohustusliku sagedusega.
Määrus rikub ka inimeste põhiõigusi. Eestis on isiku eraelu puutumatu. Loksa võimud on oma määrusega sisuliselt sekkunud isiku eraellu, tehes ettekirjutuse, kui palju jäätmeid on ta kohustatud tekitama Loksa linnavolikogu määratud tähtaja jooksul.
Määrusest tuleneb, justkui peab Loksa linna elaniku jäätmemahuti olema jäätmetega täis määruses nimetatud tähtajaks ja seejärel on elanik kohustatud seda tühjendama. Kui jäätmemahuti ei ole täis, peab omanik ikkagi maksma tühja sõidu eest. Selline karistamise viis jäätmete mitte tekitamise eest on absurdne ja ebaseaduslik. Jäätmete tekitamine ei sõltu Loksa linna võimude tahtest või määrusest, vaid eraisiku tegevusest.
Määrusega on rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Sellega reguleeritakse jäätmemahutite tühjendussagedus elumajade jaoks, kuid ettevõtete ja kohaliku omavalitsuse asutuste jaoks jäätmemahutite tühjendamissagedust kehtestatud ei ole. Seega on nad eelistatud võrreldes elamumajades elavate isikutega. Selline eelistus on põhjendamatu ja ebaseaduslik.
Minu hinnangul on Loksa linnas kehtestatud jäätmemaks, kuna Loksa linna elanik on kohustatud maksma „jäätmemahuti tühjendamise” eest sõltumata sellest, kas ta tegelikult vajab jäätmemahuti tühjendamist ja kas tal tegelikult üldse jäätmeid on. Jäätmemaksu kehtestamine aga ei ole omavalitsuse pädevuses.
Ei hakka siinkohal avaldama arvutusi selle kohta, kui palju süsihappegaasi, mürareostust, teede kulumist jne , taolised tühisõidud meid kõiki ümbritsevale keskkonnale tekitavad.
Proovisin vaid lühidalt kokku panna peamised vastuolud seadusega ja seletada, miks Loksa linna võimude tegevus on omavoli. Seadusliku olukorra taastamine on võimalik ja vajalik. 2008.aastal kevadel esitas Oleg Gogin õiguskantslerile avalduse järelevalve algatamiseks Loksa linna vastava määruse osas. Õiguskantsler algatas menetluse, kuid siiani teadmata põhjustel järelevalve otsus venib. Olen siiski kindel, et varem või hiljem tunnistatakse määrus ebaseaduslikuks.
Lõpetuseks — kui tahame, et probleemi lahendamine ei jääks teadmata ajaks venima, siis siin saavad Loksa valijad ise initsiatiivi enda kätte võtta. Sügisel tuleb lihtsalt toetada neid, kes teevad taolisele korruptsioonihõngulisele omavolile lõpu. Täpselt samuti saavad, ja on õigustatud käituma, ka teiste omavalitsuste elanikud, kui nende valitud esindajad hakkavad töötama oma koduvalla elanike vastu.
