1. juulist jõustus seadus, millega muudeti riikliku matusetoetuse seadust.
Uue seadusega on kitsendatud matusetoetuse saajate ringi füüsilisest isikust matusetoetuse taotlejate osas. Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui surnud inimene on tundmatu või omasteta.
Riikliku matusetoetuse seadust täiendati paragrahviga 132, mis reguleerib toetuse maksmist pärast 1. juulit 2009. Selle rakendussätte kohaselt, kui isik on surnud enne 1. juulit 2009 ning avaldus toetuse saamiseks on esitatud kuue kuu jooksul alates surmapäevast, määratakse ja makstakse matusetoetus kuni 1. juulini 2009 kehtinud riikliku matusetoetuse seaduse kohaselt.
Seaduse muudatustest tulenevalt väljastavad perekonnaseisuasutused alates 1. juulist 2009 tõendeid matuse toetuse saamiseks järgmistel juhtudel:
surnud tundmatu või omasteta isiku surma registreerimisel, kui riikliku matuse korraldab valla- või linnavalitsus,
enne 1. juulit 2009 surnud isiku surma registreerimisel.
Mõlemal juhul on vajalik esitada pensioniametile riikliku matusetoetuse taotlemiseks perekonnaseisuasutuse tõend. Selleks kasutame käesoleval ajal kasutusel olevaid tõendiraamatuid.
Kuna seaduse muudatus puudutab ka surnult sündinud lapsi, siis alates 1. juulist 2009 surnult sündinud lapse sünniakti koostamisel tõendit matuse toetuse saamiseks ei väljastata, vaid ainult surmatunnistus.