Probleem Viinistu veetrassi üleandmise-vastuvõtuga

1568

Viinistu Külaselts kahtleb, kas OÜ Grenster liitmine veesüsteemiga tagaks kogu külale vajamineva veevarustuse.


Viinistu pumbamaja seinale on pandud silt, et see on valminud KIKi toel.

Kuusalu vallavalitsus on seda meelt, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel ja valla omaosalusega rajatud veevarustussüsteem Viinistul peab hõlmama küla kõiki veetarbijaid, nii elanikke kui ka ettevõtjaid.

MTÜ Viinistu Külaselts, mis on vallavolikogu otsusega kinnitatud vee-ettevõtjaks, ei ole nõus sellega, et projektiväliselt on rajatud veetrassi ühendus endises kalatehases tegutseva OÜga Grenster. Kalatehase territooriumile on rajatud kunstimuuseum, restoran, külalistemaja.

Kuusalu vallavalitsus sai Viinistu veetrasside ühendamiseks ja pumbajaama kaas­ajastamiseks 2009. aastal KIKilt 2,1 miljonit krooni, omaosalusena lisas 700 000 krooni. Uuendatud veesüsteem sai valmis 2010. aastal. Varem varustati küla mitmest puurkaevust, mida haldasid MTÜd Tontküla Vesi ning Aaduotsa Vesi, korteriühistu Tuule ja OÜ Grenster. Kui trassid ühendati ja puurkaev-veepuhastusjaam käivitati, jäi OÜ Grenster eraldiseisvalt vett tarbima endise tehase territooriumil asuvast puurkaevust ja nii on ka praegu.

Veesüsteemi ehitaja hanke võitsid AS Viimsi Keevitus ja OÜ Astlanda Ehitus. Võitja pidi eelprojekti alusel koostama tööprojekti. Kuusalu abivallavanema Tõnu Ammussaare sõnul oli eelprojekt tehtud arvestusega, et lähitulevikus võib küla maksimaalne veevajadus olla kuni 38 kuupmeetrit ööpäevas, kui ühendatakse kõik võimalikud tarbijad.

Kuusalu vallavolikogu jaanuarikuu istungil oli päevakorras Viinistu küla veetorustike ja –varustussüsteemi tasuta kasutusse andmine MTÜle Viinistu Külaselts.
Istungil osalesid seltsi juht Enno Tikerpalu ja külavanem Ivar Adler. Kuna nad teatasid, et selts pole valmis süsteemi üle võtma, sest on tekkinud õigustatud küsimused, kas Grensteri liitumine tagab kõigile piisava veevarustuse, lükkas volikogu otsustamise edasi.

Viinistu külaseltsi liikmed arutasid veeküsimust märtsi alguses korraldatud üldkoos­olekul ning selle tulemusena saadeti vallavalitsusele kiri, kus on öeldud, et selts võtab veevarustussüsteemi haldamise enda kanda vastavalt eel- ja põhiprojektis toodud tingimustele ning viidatud, et tööde teostus ei lähe kokku projektiga: liitumispunkt OÜga Grenster on rajatud ja lülitatud süsteemi sellega mittevastavalt, puudub projektilahenduse kooskõlastus Karjamäe kinnistu omanikuga (sellel asub liitumispunkt – toim.). Selts oli ka seisukohal, et rikutud on KIKi rahastamisnõuet suure veetarbega äriettevõtte osalusel, selle kohta on tehtud päring KIKi järelevalveinspektorile.

Külaselts esitas kirjas soovi, et vallavalitsus likvideeriks Grensteri jaoks tehtud püsiühenduse ja kooskõlastaks selle asukoha kinnistu omanikuga.

Kuusalu vallavalitsus arutas Viinistu veeteemat ja seltsi üldkoosoleku kirja paar nädalat tagasi. MTÜle Viinistu Külaselts saadeti ülevaade istungile esitatud teemakäsitlusest ning ettepanek, et juhul, kui volikogu on varade kasutusele andmisega nõus, sõlmib selts vallavalitsusega varade tasuta kasutamise lepingu ja kohustub tagama veevarustuse kõigile Viinistu ühisveevärgi piirkonnas olevatele kinnistutele, kaasaarvatud OÜle Grenster. Kui Viinistu Veeselts ei soovi kõigi tarbijate liitumist, alustada varade ehk trasside ja pumbamaja üleandmist Kuusalu valla bilansist OÜle Kuusalu Soojus ning algatada MTÜ Viinistu Külaseltsi kui vee-ettevõtja lõpetamine.

Abivallavanem Tõnu Ammussaar selgitas, eelprojektis oli näidatud Grensteri vee­ühendus teises kohas, kuid sealt puudusid liitumisvõimalused ja ühendus tehti otstarbekamasse kohta.

Samas toonitas abivallavanem, veeprojekti koostamise algusest peale on arvestatud, et vett saavad soovi korral tarbida kõik vee-ettevõtte tegutsemispiirkonda jäävad kinnistud: „Veesüsteem on rajatud riigi toetusrahaga ja mõeldud kõigile, täiesti ebaloogiline oleks, kui üks tarbija jäetakse ühisveevõrgust välja. Projekteerimistingimused nägid ette veevarustust kõikidele veetarbijatele. Ka mujal ühisveevärgipiirkondades on sama nõue – toetusrahadega rajatud süsteemidega peavad saama liituda kõik tarbijad. See, millistel tingimustel Grenster liituks ja kuidas tagada, et veetarbimise eest tasutaks korralikult, on reguleeritav külaseltsi ja Grensteri vahel sõlmitava ühisveevärgi kasutamise lepinguga.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lisas, vallavalitsus soovib, et külaselts langetaks otsuse maikuu jooksul.

Viinistu Külaseltsi juht Enno Tikerpalu ütles, et nõustuda saaks juhul, kui spetsialistid on kinnitanud, et Grensteri võimalik liitumine ei mõjuta küla teiste tarbijate veevarustust.

Seltsi juhi sõnu ei saa antud olukorras tugineda vallamaja ametnike väidetele, et hotelli ja restorani veega varustamine ei hakka häirima teiste kinnistute veekasutust, vaid lähtuda tuleb kindlatest näitajatest, sest veevarustuse tagab tarbijatele lepingule vastavalt Viinistu Külaselts, mitte valla­ametnikud: „Seltsile edastatud dokumentatsioon ning suusõnalised lubadused ei lähe kokku. Kui juba eelmise aasta juunis palus külaselts selgitust, miks ühendati Grensteriga, vastati üheksa kuud hiljem. Viinistu veeteema võeti vallavalitsuses arutusele alles siis, kui hakkasime järele pärima. Me ei ole kindlad, kas on arvestatud, et suvel on Grensteri territooriumil palju külalisi ja meie teada ületab tippaegadel sealne veetarbimine kolmekordselt küla tarbimist. Ka ei ole me aru saanud, miks oli vaja paigaldada OÜle Grenster veemõõtja, kui kõik teised tarbijad tegid seda oma raha eest.“

Tõnu Ammussaar selgitas, ehitajal paluti veemõõtja paigaldada selleks, et Grensteri kui suurtarbija liitumisel oleks võimalik veekulu kohe kontrollida: „Grensterile tehti liitumispunkt, nagu rajati ka ühendused teistele seni eraldi olnud trassidele. Vahe on selles, et ülejäänud liitumispunktidele ei olnud veemõõtjaid vaja. Ei kujutaks ette, mida küla arvaks, kui Grensteri jaoks ei oleks veemõõtjat ning algaks kontrollimatu veevõtmine.“