MARTI HÄÄL,
valimisliit Üks Kuusalu Vald
Vallavalitsus on saatnud volikogule otsustamiseks eelnõu „Loa andmine konteinerkoolimaja rentimiseks”. Seda põhjusel, et KOKS § 22 lg 1 p 8 kohaselt on üle ühe aastaste rendikohustuste võtmine volikogu ainupädevuses. Tegelikult aga lahendab see otsus märkamatult mitmeid Kuusalu valla tuleviku seisukohast strateegilisi küsimusi, mille üle avalikku arutelu peetud ei ole ja asjakohaseid strateegilisi valikuid volikogusse vallavalitsus ei ole arutamiseks toonud.
Osundan siinkohal lühidalt vaid olulisimatele. Konteinerite rentimine on Kuusalu valla haridusvaldkonna ebapiisava strateegilise juhtimise tagajärg, mis ei lahenda kuidagi valla haridusteenuse kvaliteedi ja konkurentsivõime põhiprobleeme. Vastupidi, see otsus võtab ära Kuusalu keskkooli olemasolevate hoonete remondiks varem planeeritud eelarvevahendid ja veerand miljonit eurot läheb valla haridustaristu investeeringute asemel konteinerite omanikule.
Konteinerite rent ei too kaasa ka uut kvaliteeti valla haridusvaldkonna juhtimises, vaid võimaldab jätkata senist niinimetatud vabaarengu strateegiat. Vaid ajutised ja mugavustsooni lõhkuvad lahendused, nagu näiteks kahes vahetuses koolitöö korraldamine, PGS § 10 lg 1 kohaselt elukohajärgse kooli määramine, valla olemasoleva haridustaristu senisest tõhusam ärakasutamine, koostöö Loksa haridusasutustega ja nii edasi oleks sundinud nii juhtimises kui ka õppetöö korralduses otsima sünergiaid ja uusi arenguvõimalusi. Öeldakse, et kriisi ei tohiks kunagi jätta kasutamata vajalike muudatuste tegemiseks. Mis paneks aga neid strateegiliselt tähtsaid ja siiani tegemata kohaliku poliitiku jaoks ebamugavaid arenguid valla haridusvõrgu korrastamisel käivitama nüüd, kui lapsevanemad ja kooli juhtkond said selle, mida küsisid?
Kiiu mõisale väärika uue funktsiooni (näiteks gümnaasiumiosa õppehoone) andmine oleks võinud liita selle ehitusprojekti tõttu pahasti lõhestunud kogukonda, sest juba investeeritud miljon oleks läinud hariduse kui valla tuleviku seisukohalt kõige olulisema valdkonna hüvanguks. Kiiu mõisa projektiga tekkinud sisepinged on valla arengut juba niigi pidurdanud ja naabervallad on liikunud meil eest ära. See oleks võimaldanud ka Rihumäel põhikooli osas muutunud õpikäsitluse rakendamiseks vajalike taristuinvesteeringutega vähemalt jõuliselt algust teha. Aeg oleks tõele näkku vaadata, et seniselt jätkates Kuusalus kvaliteetse gümnaasiumihariduse pakkumiseks piisavalt õpilasi juurde ei tule.
Kiiu mõisa koolimajana kasutusse võtmine oleks võimaldanud keskenduda Kuusalu alevi kui valla keskuse arendamisse ja uue vallamaja/teenuskeskuse rajamisse, mis oleks loonud uusi võimalusi ka valla tulude suurendamise seisukohast. Meenutagem, et Kuusalu vallavolikogu 10. märtsi 2005. aasta otsusega nr 18 on vallamaja toomine Kiiu mõisast Kuusalu alevisse juba otsustatud. Kui vallavalitsus kolib nüüd renoveeritud Kiiu mõisa, jääb volikogu viidatud ja täna kehtiv otsus endiselt täitmata ning tookordne prioriteetsena sõnastatud otsus peab ootama haridus-, sotsiaal- ja paljude muude investeerimisvajaduste taga, kuna valla tegelik investeerimisvõimekus on piiratum kui valla kehtiv eelarvestrateegia laseb sellel paista.
Lapsevanemate emotsionaalne rahulolu Rihumäega seotud logistika ja teiste harjumuste säilimises 1. septembril jääb lühiajaliseks. Koolimaja remondiga kaasneb tulevikus vältimatult õpilaste üleviimine valla teistesse ruumidesse. Seega veerand miljoniga ostetud populaarsus osutub valla maksumaksjale päris kalliks.
Ma väga loodan, et vähemalt osades nimetatud tagajärgedes siiski eksin. Aga viimased kuud värske volinikuna on andnud mulle piisavalt põhjust selliseid seoseid näha. Ma mõistan, et praegu on tegu „tulekahju kustutamisega” aga Kuusalu vallavolikogu 30. septembril 2015 kehtestatud haridusvaldkonna arengukava 2015-2020 ega Kuusalu vallavolikogu 4. oktoobril 2017 kehtestatud eelarvestrateegia 2018-2021 sellist konteinerkoolimaja rentimise vajadust ette ei näe. Milleks neid strateegiadokumente siin vallas üldse koostatakse, kui nende järgimine ei ole oluline?