Kuusalu viadukti lähedal aleviku pool kasvavad mäekünkal kõrged kuused. See on Laulupeo kuusik, istutatud 50 aastat tagasi, 1969, kui Eesti esimesest üldlaulupeost möödus sada aastat.
Eelmisel laupäeval töötasid paarkümmend talgulist seal Teeme Ära koristusaktsiooni raames – korjati prügi, võeti maha võsa, toodi mulda ja liiva ning tehti alus, et paigaldada üldlaulupeo 150. aastapäeva tähistamiseks mälestusmärk-monument.
Pidulik avamine tuleb teisipäeva, 2. juuli hommikul, kui jätkub Kuusalu kirikus ööbinud laulupeo tule teekond. Traditsiooniliselt valvab tuld Kuusalu meeskoor, mis on laulupeost kaks aastat vanem, asutati 1867. Kuusalu mehed võtsid osa 1869. aastal Tartus toimunud üldlaulupeost.
Laulupeo juubelile pühendatud mälestusmärgi valmistab Kuusalu meeskoori laulja, Näkiallika tööriistamuuseumi peremees Peeter Kivimäe.
Ta ütleb, et laulupeo tuli võiks kirikust jõuda kuusikusse mälestuskivi avamisele erilisel moel – vahemaa on 300-400 meetrit, võiks moodustada inimketi ning anda tuletõrvikut käest kätte. Plaan on kutsuda avamisele nii Eesti Vabariigi president kui ka kultuuriminister.
Peeter Kivimäe: „Minu teada seekord laulupeo juubeliks Eestis mujal mälestusmärke ei avata. Kuusalu monumendi idee tekkis aastaid tagasi, autor on meie meeskoori legendaarne laulja Endel Reinberg, kes käis laulupeol laulmas veel 97aastasena. Ta leidis sobiva suure kivi 1970ndatel aastatel, kui laiendati Kuusalu tehast ja see tuli vundamendi kaevamisel välja. Endel viis kivi oma koduõue ja rääkis ikka, et võiks panna Laulupeo kuusikusse. Endel on läinud taevastele radadele, võtsin monumendi tegemise omale südameasjaks.“
Noodivõti olemas eksituse tõttu
Monument tuleb suure sepistatud metallist noodivõtmega, mis on plaanis üle tsinkida. Kõrval hakkavad olema noodiread Veljo Tormise „Laulu algus“ esimeste nootidega.
Mälestusmärk pannakse Laulupeo kuusiku kõige kõrgemale kohale, et oleks Tallinna-Narva maanteel sõitjatele kaugelt näha. Peeter Kivimäe sõnul on läheduses üks tänavavalguslamp, sealt saaks elektriühenduse, et monumendile teha öiseks ajaks valgustus.
Kujundus sündis sellest, et Peeter Kivimäelt telliti 2014. aastal Kehrasse laulja Silvi Vraidi mälestuspingi jaoks noodivõti. Kuid esimene variant ei sobinud.
Peeter Kivimäe kirjeldab, et noodivõtme kavand oli kooskõlastatud, aga talle saadetud e-kirjast luges välja, et noodivõti pidi olema kaks korda suurem ja kahes eksemplaris. Kui eksitus ilmnes, pidi pingi jaoks tegema väiksema. Ühe suurema noodivõtme andis Kehra kunstidekoolile, teine jäi talle koju. Noodivõtmete valmistamisele aitas kaasa Risto Merileet.
„Nagu lipuvarras paigaldatakse koduõue teiste jaoks, et tulijad näeksid, nii pannakse ka monumente kaugelt märkamiseks. Kui ikka korduvalt mööda sõidetakse ja me mälestusmärki nähakse, küllap kutsub ka alevisse sisse. Pihlaka tänava algusesse tuleb panna teeviit, mis suunab Laulupeo kuusikusse,“ kõneleb ta.
Vabatahtlik tegevus
Kuusalu Laulupeo kuusik asub Randemäel, mida kutsutakse ka Raamatiku mäeks – Tarva talu peremees oli mäe otsas kive lõhanud ja andnud selle kohta välja brošüüri. Sellest tulnud mäele uus nimi.
Laulupeo kuusikut on üle 15 aasta hooldanud Kuusalu Lasterikaste Perede Selts, mille asutaja ja juht oli Peeter Kivimäe, hiljem võttis juhtimise üle Tiia Grünthal.
Esialgu oli kuusik väga hullus seisus, kohalikud õllesõbrad armastasid seal võsastikus koos käia, maas oli palju pudeleid ja klaasikilde. Aastate jooksul on kuusikut puhastatud, viimaste talgutega sai väga ilusaks, kiidab Peeter Kivimäe.
Kümme aastat tagasi istutati koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga sinna kümme uut kuuske.
Seni asus Laulupeo kuusik reformimata riigimaal. Peeter Kivimäe eestvedamisel on selle 2,47 hektarit nüüd üle antud Kuusalu vallale. Seoses monumendiga on ta käinud kooskõlastusi küsimas maanteeametist ja ka muinsuskaitseametist, sest sel alal asuvad kultuskivid.
Kuna mälestusmärgi tsinkimise, betoonaluse valamise, transportimise eest tuleb maksta, on plaanis taotleda vallalt kultuuriüritustele antavat toetust.