Parem iga­vad ter­vi­se­näi­ta­jad kui kurb sta­tis­ti­ka

333
MARGUS NÕLVAK.

MAR­GUS NÕL­VAK,
Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu lii­ge

Kõik tea­vad, et ter­vis on ini­me­se kal­leim va­ra ja sel­le eest tu­leb hoolt kan­da. Pa­ra­ku tu­leb see meel­de ik­ka al­les siis, kui juh­tub mi­da­gi tõ­si­se­mat. Olen mul­lu hoo sis­se saa­nud al­ga­tu­se Pi­ke­ma Sõp­ru­se Päev sõp­rus­kon­na lii­ge ja lä­bin igal aas­tal ter­vi­se­kont­rol­li. Aas­ta­te jook­sul on nii meie sõp­rus­kon­nas kui al­ga­tu­se raa­mes ars­ti juur­de jõud­nud mees­te sta­tis­ti­ka põh­jal hul­ga­nis­ti äre­vaks­te­ge­vaid näi­teid, mil­le põh­jal jul­gen öel­da, et pi­gem olen sta­biil­se­te ja iga­va­te ter­vi­se­näi­ta­ja­te­ga mees kui kurb sta­tis­ti­ka.

Ees­ti mees on tu­gev – kui ku­sa­gilt ei va­lu­ta, jä­re­li­kult on kõik kor­ras. Kee­gi ei kõhk­le, kui on va­ja oma au­to­ga min­na re­gu­laar­se­le üle­vaa­tu­se­le, kuid iseen­da ter­vi­se kont­rol­li­mi­se juu­res on just­kui min­gi ebausk, kui ju­ba ars­ti juur­de mi­nek, siis on lood vä­ga hal­vad.
Meie elu­vii­sid on eri­ne­vad ja võib esi­ne­da ka ge­nee­ti­li­si soo­du­mu­si, kuid pea­mi­sed mu­re­ko­had on toi­tu­mi­ne, lii­ku­mi­ne, suit­se­ta­mi­ne ja al­ko­hol. Li­saks rää­gi­tak­se üha roh­kem vaim­sest ter­vi­sest ja ta­sa­kaa­lust. Ter­vi­se­kont­roll an­nab in­di­kat­sioo­ni, kas ke­ha peab sel­li­se­le elu­vii­si­le vas­tu ja kui ei, siis mi­da peaks oma ter­vi­se hu­vi­des et­te võt­ma. Re­gu­laar­ne kont­roll ai­tab mõ­ne­gi prob­lee­mi avas­ta­da en­ne, kui see en­dast füü­si­li­selt mär­ku an­nab. Ka mi­nul on ter­vi­se­kont­rol­list ol­nud abi har­ju­mus­te üle­vaa­ta­mi­sel.

Vä­ga pal­ju saab mees ise en­da ter­vi­se heaks ära te­ha – ter­vis­li­ku­malt toi­tu­da, roh­kem lii­ku­da, vä­hem mu­ret­se­da. Lii­ku­mi­ne on te­ge­li­kult ke­ha­le oma­ne ja ma ei rää­gi, et ko­he peaks hak­ka­ma triat­lo­niks tree­ni­ma. Pii­sab re­gu­laar­sest, ar­ves­ta­ta­va koor­mu­se­ga lii­ku­mi­sest, mis ai­tab kaa­sa ka vaim­se ter­vi­se hoid­mi­se­le. Mees­kond­li­ke sport­män­gu­de pu­hul saa­vad ko­su­tust ka sot­siaal­sed va­ja­du­sed. See on sa­mu­ti üks Pi­ke­ma Sõp­ru­se Päe­va ees­mär­ke – jul­gus­ta­da me­hi koos arst­lik­ku lä­bi­vaa­tust et­te võt­ma ja see­jä­rel mõ­nu­salt koos ae­ga veet­ma. Ter­vi­se­näi­ta­jad on de­li­kaat­sed isi­kuand­med, aga sõp­ra­de pu­hul loeb ju, et su kõr­val on ini­me­sed, kel­le­ga koos sead ees­mär­ke, ja­gad mu­re­sid ja või­te. Kui sõp­rus­kon­nas te­kib sport­lik ha­sart, kes mil­li­se ter­vi­se­näi­ta­ja on kor­da saa­nud, kes mit­te, li­sab see mo­ti­vat­sioo­ni veel­gi.

Ees­ti mees saab ise hak­ka­ma – ta ei kaeb­le, ei rää­gi oma pe­re­le või sõp­ra­de­le kaht­lus­test, et ter­vi­se­ga ei ole kõik pä­ris kor­ras. Ta ei üt­le, et ju­ba mõn­da ae­ga ku­sa­gilt va­lu­tab või et mee­leo­lu ei ole rõõ­mu­kõ­ve­ra nul­list kõr­ge­ma­le tõus­nud. Kõik on ik­ka häs­ti ja nii on meil vä­ga pal­ju me­hi, kes ei ole au­sad ise­gi oma lä­he­das­te vas­tu. Tean pal­ju näi­teid, kus hai­gu­sest rää­gi­tak­se ta­gant­jär­gele. Mär­gid olid ju­ba am­mu, kuid neid ei osa­tud või ei ta­he­tud lu­ge­da. Jul­gus­tan me­hi ole­ma pe­re ja sõp­ra­de suh­tes ava­tu­mad, va­hel on va­ja kel­le­gi toe­tust ja tõu­get, et prob­lee­mi la­hen­da­ma ha­ka­ta. Ars­ti juu­res käi­mi­ne ei ole hä­bia­si, see peaks ole­ma nor­maal­se me­he elu la­hu­ta­ma­tu osa.

Eel­mi­sel aas­tal jõu­dis Pi­ke­ma Sõp­ru­se Päe­va al­ga­tu­se raa­mes ars­ti juur­de oma ter­vist kont­rol­li­ma 5000 ja sõ­num ter­vi­se­kont­rol­li täht­su­sest vä­he­malt 70 000 me­he­ni. 2020. aas­tal loo­da­me ter­vi­se­kont­rol­li lä­bi­nud mees­te ar­vu tõs­ta vä­he­malt 10 000 me­he­ni. Need on mul­je­ta­val­da­vad numb­rid ja iga Ees­ti mees saab ol­la osa sel­lest rõõ­mus­ta­vast sta­tis­ti­kast. Lii­tu oma sõp­rus­kon­na­ga Pi­ke­ma Sõp­ru­se Päe­va al­ga­tu­se­ga ja as­tu reaal­seid sam­me oma ter­vi­se ni­mel, et meil oleks üha roh­kem ter­ve­maid me­hi, poe­gi, isa­sid, ven­di, onu­sid ja sõp­ru.