Meie La­he­maa – meie la­he lah­te­de maa

320
MAIE ITSE.

MAIE IT­SE,
La­he­maa Loo­dus­koo­li juht ja loo­dus­giid

Käi­sid La­he­maal? Sel­ge, see­ga Vi­ru ra­bas või Ma­ja­ki­vi juu­res. Mõi­sa­de hu­vi­li­ne teab ka Palm­set ja Sa­ga­dit, fol­gi­hu­vi­li­ne Käs­mut. Kuid need ko­had on sa­ge­li nõn­da rah­va­roh­ked, et loo­du­sel hak­kab va­lus. Va­lus on ka loo­du­sest hoo­li­val ini­me­sel, kui ta näeb ma­ha vi­sa­tud salv­rä­ti­kuid, snä­ki­pa­ken­deid, joo­gi­pur­ke.

La­he­maal on vä­ga pal­ju põ­ne­vaid met­sa­ra­da­sid, mis üld­ju­hul tä­his­ta­ma­ta, kuid oo­ta­vad väi­kes­tes grup­pi­des lii­ku­jaid. Val­ge­jõe val­la­tud kää­nud, Loo­bu jõ­gi, joad ja joas­ti­kud, rik­ka­li­kud ran­na­joo­ned, põ­nev pä­rand- ja mi­li­taar­kul­tuur, lin­nu­tor­nid, mui­na­sa­su­lad ja le­gen­di­de­rik­kad sood, jär­ved – kõik on La­he­maal.

Käe­so­le­va aas­ta 24. mai an­nab või­ma­lu­se tut­vu­da tee­juh­ti­de abil vä­ga hu­vi­ta­va­te ra­da­de­ga, maits­ta ja os­ta kaa­sa ko­ha­lik­ku toi­tu, kä­si­tööd. Igal kait­sea­la­de päe­val osa­le­jal on tee­juh­ti­de abil või­ma­lik saa­da tead­li­ku­maks me esi­me­se rah­vus­par­gi se­ni­tund­ma­tu­test koh­ta­dest ja koh­tu­da hu­vi­ta­va­te ini­mes­te­ga.

Meil po­le ai­mu, mil­li­sed olid am­bit­sioo­nid Root­si Rii­gi­päe­val, kui 24. mail 1909. aas­tal ot­sus­ta­ti ra­ja­da ühek­sa rah­vus­par­ki. Sel­ge on, et sel­le­ga teh­ti Eu­roo­pa loo­dus­kait­ses aja­loo­li­ne samm – loodi Eu­roo­pa esi­me­sed rah­vus­par­gid. Möö­dus 62 aas­tat ja sün­dis­ki Ees­ti esi­me­ne – La­he­maa rah­vus­park. Veel li­gi pool sa­jan­dit ja Ees­tis on kuus rah­vus­par­ki. Kui Root­si rah­vus­par­gid said 90aas­ta­seks, ot­sus­ta­ti 24. mai ni­me­ta­da Eu­roo­pa kait­sea­la­de päe­vaks.

Kas me tea­me, miks kait­sea­lad on loo­dud? Kas me tun­ne­me ja hoia­me neid?
La­he­maa Loo­dus­kool kut­sub tut­vu­ma kol­me ko­ha­ga. Viit­nal asus 1971. aas­tal La­he­maa rah­vus­par­gi kes­kus, kuid Viit­na­le jää­vad ka ime­li­sed jär­ved, mil­le koh­ta teab Ma­ret Vih­man rää­ki­da põ­ne­vaid lu­gu­sid. Tsit­re tel­ki­mi­sa­la on ena­mas­ti tea­da. Kait­sea­la­de päe­val tut­vus­tab Maar­ja Oru­sa­lu sel­le pai­ga­ga seo­tud hu­vi­ta­vat kul­tuu­ri­pä­ran­dit ja la­he­daid lu­gu­sid. Lin­nu­hu­vi­li­se­na ei jää tal­le mär­ka­ma­ta ka tii­vu­li­sed ja vä­he on neid lin­de, ke­da ta ei tun­ne. Mi­na mat­kan Muuk­si kü­la ra­da­del ja või­mal­dan osa­le­ja­tel koh­tu­da kü­la põ­li­se­la­ni­ke­ga. Kii­ga­ta kõr­gelt klin­dilt Kol­ga la­he­le, imet­le­da ki­viae­du ja lam­ba­tal­le­sid, nau­ti­da ime­list loo­dust.

Kait­sea­la­de päev on to­re al­ga­tus, igal osa­le­jal on või­ma­lik avas­ta­da en­da jaoks uu­si ra­da­sid. Olu­li­ne on mär­ga­ta ja õp­pi­da mär­ka­ma ka het­ki ning koh­ti, mil­lest va­rem ai­mu pol­nud. Meid oo­tab ees si­se­tu­ris­mi su­vi. Ha­ju­ta­tud lii­ku­mi­ne on sa­mu­ti loo­du­sest hoo­li­mi­ne.
Õp­pi­des tund­ma väi­ke­se Ees­ti­maa kau­neid ja se­ni­tund­ma­tuid koh­ti nii, et me sea­lo­le­kust ei jää ma­ha üh­te­gi jäl­ge – see on igaü­he­le jõu­ko­ha­ne pa­nus. Võt­tes kaa­sa oma prü­gi ja ka pra­hi, mis loo­du­ses­se ei kuu­lu, kuid on sin­na sat­tu­nud meie tead­ma­ta – oled­ki tei­nud loo­du­se­le pai.

La­he­maa rah­vus­park on loo­dud Põh­ja-Ees­ti ran­ni­ku­maas­ti­ke, loo­du­se ja kul­tuu­ri­pä­ran­di kait­seks ning ta­sa­kaa­lus­ta­tud kesk­kon­na­ka­su­tu­se säi­li­ta­mi­seks. Sel­lest tu­le­ne­valt on rah­vus­par­gis lii­ku­jal olu­li­ne tea­da, ku­hu to­hib min­na ja mil­le­ga peab lii­ku­mi­sel ar­ves­ta­ma. La­he­dat loo­dus­kait­se­kuud ja loo­dus­sõb­ra­lik­ku kait­sea­la­de päe­va!