MAIE ITSE,
Lahemaa Looduskooli juht ja loodusgiid
Käisid Lahemaal? Selge, seega Viru rabas või Majakivi juures. Mõisade huviline teab ka Palmset ja Sagadit, folgihuviline Käsmut. Kuid need kohad on sageli nõnda rahvarohked, et loodusel hakkab valus. Valus on ka loodusest hoolival inimesel, kui ta näeb maha visatud salvrätikuid, snäkipakendeid, joogipurke.
Lahemaal on väga palju põnevaid metsaradasid, mis üldjuhul tähistamata, kuid ootavad väikestes gruppides liikujaid. Valgejõe vallatud käänud, Loobu jõgi, joad ja joastikud, rikkalikud rannajooned, põnev pärand- ja militaarkultuur, linnutornid, muinasasulad ja legendiderikkad sood, järved – kõik on Lahemaal.
Käesoleva aasta 24. mai annab võimaluse tutvuda teejuhtide abil väga huvitavate radadega, maitsta ja osta kaasa kohalikku toitu, käsitööd. Igal kaitsealade päeval osalejal on teejuhtide abil võimalik saada teadlikumaks me esimese rahvuspargi senitundmatutest kohtadest ja kohtuda huvitavate inimestega.
Meil pole aimu, millised olid ambitsioonid Rootsi Riigipäeval, kui 24. mail 1909. aastal otsustati rajada üheksa rahvusparki. Selge on, et sellega tehti Euroopa looduskaitses ajalooline samm – loodi Euroopa esimesed rahvuspargid. Möödus 62 aastat ja sündiski Eesti esimene – Lahemaa rahvuspark. Veel ligi pool sajandit ja Eestis on kuus rahvusparki. Kui Rootsi rahvuspargid said 90aastaseks, otsustati 24. mai nimetada Euroopa kaitsealade päevaks.
Kas me teame, miks kaitsealad on loodud? Kas me tunneme ja hoiame neid?
Lahemaa Looduskool kutsub tutvuma kolme kohaga. Viitnal asus 1971. aastal Lahemaa rahvuspargi keskus, kuid Viitnale jäävad ka imelised järved, mille kohta teab Maret Vihman rääkida põnevaid lugusid. Tsitre telkimisala on enamasti teada. Kaitsealade päeval tutvustab Maarja Orusalu selle paigaga seotud huvitavat kultuuripärandit ja lahedaid lugusid. Linnuhuvilisena ei jää talle märkamata ka tiivulised ja vähe on neid linde, keda ta ei tunne. Mina matkan Muuksi küla radadel ja võimaldan osalejatel kohtuda küla põliselanikega. Kiigata kõrgelt klindilt Kolga lahele, imetleda kiviaedu ja lambatallesid, nautida imelist loodust.
Kaitsealade päev on tore algatus, igal osalejal on võimalik avastada enda jaoks uusi radasid. Oluline on märgata ja õppida märkama ka hetki ning kohti, millest varem aimu polnud. Meid ootab ees siseturismi suvi. Hajutatud liikumine on samuti loodusest hoolimine.
Õppides tundma väikese Eestimaa kauneid ja senitundmatuid kohti nii, et me sealolekust ei jää maha ühtegi jälge – see on igaühele jõukohane panus. Võttes kaasa oma prügi ja ka prahi, mis loodusesse ei kuulu, kuid on sinna sattunud meie teadmata – oledki teinud loodusele pai.
Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikumaastike, looduse ja kultuuripärandi kaitseks ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks. Sellest tulenevalt on rahvuspargis liikujal oluline teada, kuhu tohib minna ja millega peab liikumisel arvestama. Lahedat looduskaitsekuud ja loodussõbralikku kaitsealade päeva!