Ebavõrdsetest konkurentsi­tingimustest ELis

1447

ÜLLAS HUNT, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees
ÜLLAS HUNT, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees

Euroopa Liidu energiamaksustamise direktiiv näeb ette minimaalse aktsiisitaseme põllumajandustootmises kasutatavale diisliküttele, mis on 0,33 krooni liitri kohta.

Alates selle aasta 1. jaanuarist tõsteti Eestis erikütuse aktsiisi 1,056 kroonilt 1,736 kroonini. Aasta jooksul muudeti aktsiisimäära lausa kaks korda – esimese aktsiisitõusuga 1. juulil oli kasv 0,96 kroonilt 1,056 kroonini.

Statistikaameti andmetel oli 2009. aasta novembrikuu seisuga põllumajanduslikus kasutuses 899 848 hektarit maad. Aastatepikkune praktika ja arvutused on näidanud, et keskmiselt kulub põllutöödeks kütust 120 liitrit hektarile. Tunduvalt rohkem kulub seda köögiviljakasvatajatel ja aianduses (200–300 l/ha), ka märjematel aladel on kütuse kulu suurem. Seega võib hinnata põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütte aastamahuks üle 100 000 t.

Rahandusministeeriumi hinnangul on aga põllumajanduses tarbitud eriotstarbelist diislikütust meie ja põllumajandusministeeriumi andmetest tunduvalt vähem. Väideti, et aktsiisi tõstmine suurendab 2010. aastal väljaminekuid 145 miljonit krooni, millest põllumajanduse osa on 25 miljonit. Eesti Põllumeeste Keskliit ja ka põllumajandusministeerium vaidlustasid need rahandusministeeriumi arvud, kuid kõik pöördumised jäeti tähelepanuta.

Aktsiisitõusuga tuleb põllumeestel aastas kokku rahakotti kergendada ligi 73 miljoni krooni võrra. Eriti raskeks teeb see maksutõus põlluharija elu tingimustes, kus täiendavaid otsetoetusi vähendati.
Kõigile majandusinimestele on selge, et aktsiisimäärade järsk tõstmine mõjub pärssivalt ettevõtete investeerimisaktiivsusele, kuna investeeringud muutuvad kallimaks. Põllumeeste elu teeb raskeks ka suur erinevus toetustasemetes EL vanade liikmetega võrreldes, toetused erinevad riigiti 4–5 korda.

Mööda ei saa vaadata ka majanduskriisist, mis mõjutas ja mõjutab kõiki sektoreid. Põllumajanduses on olukord tunduvalt keerukam, sest tegemist on valdavalt bioloogiliste protsessidega, mida pole võimalik „välja lülitada“. Põllumajandusliku tootmise väljalülitamine võrdub tootmise lõpetamisega.

Euroopa Liidus rakendavad liikmesriigid põllumajanduslikule diislikütusele erinevaid aktsiisimäärasid. Madalaimad on need Belgias 0,3, Lätis 0,34, Iirimaal 0,7, Prantsusmaal 0,89, Soomes 1,1 ja Hispaanias 1,33 krooni liitri kohta. On ka riike, kus see määr on kõrgem: Itaalia 1,9 ja Saksamaal 4 krooni, kuid nendes riikides toimub aktsiisi kompenseerimine põllumajandustootjaile.

Tähtsam aktsiisidest on aga siseriiklik poliitika maaelu ja põllumajanduse toetamiseks. Tootjahinnad põllumajanduses on langenud 2009. aasta III kv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 25 protsent, kuid hinnad kaubanduses vaid 9 protsenti.

Aktsiisitõusust tulenev rahaline lisakoormus tuleb meie hinnangul maandada. Võimalusena, mida oleme korduvalt pakkunud, oleks PRIA registris olevatele põllumeestele erikütuse müük Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimum­aktsiisiga. Teiseks võimaluseks on põllumeestele aktsiisi kompenseerimine.