
Augustikuus jälgisid spordisõbrad Berliinis toimunud kergejõustiku EMi. Rohked meediakajastused võimaldasid reaalajas kaasa elada Euroopa ja Eesti sporditippudele. Samas jäi aga peaaegu olematuks meedia huvi selle vastu, et pärast tavapärase tiitlivõistluse lõppu Berliinis toimunud parakergejõustiku EMil saavutas Kuusalu vallas Hara külas elav Egert Jõesaar kettaheites tulemusega 47.98 meetrit 4. koha. Sõnumitooja uuris, kuidas tal läheb ja millised on tulevikuplaanid.
Egert Jõesaar, kellel jalad on sünnist saadik pisut erineva pikkusega, on hoolimata sellest pühendanud end spordile. Lapsepõlvest meenutab ta helgemate hetkedena hundikoera kutsika omanikuks saamist ning vanematega koos tehtud reise. Ema Hele Jõesaar ja isa Endo Jõesaar on poega igati toetanud. Egert Jõesaar toonitab, et nende toetus on tema jaoks oluline siiani.
Sõnumitooja küsimusele, kas ja mil moel erineb tipptasemel invasportlase ettevalmistus tavasportlase omast, arvab noormees, et väga suuri erinevusi ei olegi, kuigi mõningad iseärasused seoses kettaheitetehnikaga siiski on. Mida aeg edasi seda professionaalsemaks tehnika muutub, samas on ka raskem ennast arendada. Siis tuleb leida uusi lahendusi, kuidas ketast kaugemale heita, ja hoida ennast tervena, hoiduda vigastustest.
Kuigi Egert Jõesaar on tegelenud ja võistelnud ka teistel kergejõustikualadel, keskendub ta nüüd vaid kettaheitele. Treening- ja võistlushooaeg kestab 11 kuud aastast, algab sügisel kergemalt ehk treenides 3-4 korda nädalas, kuni keha harjub pärast puhkust uuesti koormusega. Talvel lihvitakse detailsemalt kettaheite tehnikat ja tehakse 4-6 korda nädalas jõutreeningut.
Kevadised treeningud, mida on samuti 4-6 korda nädalas, on kõige tähtsamad, sest nendest sõltub suvise võistlushooaja vorm ja ka tulemused. Kevadeti tuleb arvestada ka välismaal laagris viibimisega ja see tähendab juba hoopis teistsugust koormust. Sealsed trennid on kogu treeningtsükli raskeimad ja nii 10 korda nädalas.
Egert Jõesaar: „Et saada parimaks ja keskenduda tippspordile, tuleb panustada põhimõtteliselt kogu oma aeg.“ Ta ütleb, et loodab ükskord ka päris tippu jõuda. Sellel ränkraskel teel on talle abiks treenerid Mart Olman ja Priidu Niit, kellega koos moodustatakse Team Egert Jõesaar, samuti toetavad veel Meie Toidukaubad, tervisepood Biaks ja Eesti Invaspordiliit.
Egert Jõesaare isiklik rekord 48.98 meetrit on püstitatud eelmisel aastal Pärnus. Tänavu on ta treeningutel korduvalt heitnud üle 50 meetri, aga ei ole suutnud siiani võistlustel oma vormi realiseerida ega uut rekordit püstitada. Praegu käib valmistumine 2019. aastal toimuvateks maailmameistrivõistlusteks, ehk teeb ketas seal üle 50 meetrise lennukaare, loodab ta. Plaani on võetud üle trumbata Rio de Janeiro paraolümpiamängudel saavutatud 8. koht ja käesoleva aasta augustis Berliinis EMil saavutatud 4. koht.
Ühe oma unistuse on Egert Jõesaar tänavu täitnud. Kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži rakendusinformaatika erialal, kaitses edukalt lõputöö arhitektuursete objektide 3D visualiseerimise parimatest praktikatest ja plaanib lähitulevikus omandatud erialal tööle asuda. Samas soovib ta jätkata nii kaua kui vähegi võimalik tegelemist tippspordiga.