Raa­mat „Ha­ra aja­rat­tas“ – kü­la ta­lu­dest, Tor­mi­lin­nust, ki­ludest

Ha­ra kü­la aja­loo­raa­mat on väl­ja an­tud ela­ni­ke ja su­vi­ta­ja­te an­ne­tus­te eest, kir­jas­tas kü­la­selts.

„Ha­ra kü­la lu­gu on rik­ka­lik, siin­sed ini­me­sed on ela­nud hu­vi­ta­vat elu – ehi­ta­nud lae­vu en­da ja teis­te tar­beks, sõit­nud merd, pi­da­nud kõrt­se, tei­nud tel­lis­ki­ve, toe­ta­nud koo­li toi­mi­mist, loo­nud ja hoid­nud elus eri­ne­vaid selt­se, ol­nud üks­tei­se­le toeks ja abiks,“ kir­ju­tab äs­ja trü­kist tul­nud raa­ma­tu „Ha­ra aja­rat­tas“ ees­sõ­nas koos­ta­ja Ene Velst­röm Vir­ve kü­last.

Ta mee­nu­tab ees­sõ­nas, kui­das viis aas­tat ta­ga­si pa­lu­ti Ha­ra kü­la raa­ma­tut koos­ta­ma ning nõus­tus, sest on hu­vi­ta­tud ko­du­loost ning naa­ber­kü­lad Vir­ve ja Ha­ra on oma­va­hel ti­he­dalt seo­tud.

Ene Velst­röm on ran­na­kee­le sõ­nas­ti­ku koos­ta­mi­se ja väl­jaand­mi­se üks eest­ve­da­ja ning aas­taid kor­ral­da­nud Vir­ve kü­la ka­lend­ri­te kok­ku­pa­ne­kut ja trük­ki­mist.

Ha­ra kü­la raa­ma­tu koh­ta üt­les ta Sõ­nu­mi­too­ja­le, et te­gu on üle­vaa­te­ga kü­la pi­kast aja­loost. Olu­li­seks pi­das ka­jas­ta­da se­da, mi­da Ha­ra ini­me­sed on tei­nud oma kü­la heaks, kuid raa­ma­tus on ka mit­me su­vi­ta­ja mä­les­tu­sed.

Ha­ra kü­la on vä­he­malt 435­aas­ta­ne – va­ku­raa­ma­tus­se on esi­me­se­na kir­ja pan­dud Ha­ra Mar­ten 1586. aas­tal.

Ene Velst­röm: „Suur tä­nu nei­le Ha­ra ini­mes­te­le, kes mind viie aas­ta jook­sul on ai­da­nud ja õi­ge­te­le ra­da­de­le juh­ti­nud: raa­ma­tu väl­jaand­mi­se eest­ve­da­ja ja kü­la­va­nem Vel­lo Sü­da, pal­ju ma­ter­ja­li va­hen­da­nud Ter­je Välk­mann, ku­jun­da­ja Lem­bit Lõh­mus ning sa­mu­ti en­di­ne kol­leeg Lok­sa koo­list Il­mi Ter­novs­ka­ja, kes on pä­rit Ha­rast. Te­ma kut­sus mind raa­ma­tut koos­ta­ma ja pi­das raa­ma­tu jaoks kir­ja­va­he­tust kü­la mit­me va­ne­ma ela­ni­ku­ga. Pil­ti­de­ga pak­kus lah­kelt abi Enn Aiaot­sa. Anu Adam­so­nilt Kol­ga­kü­last sain ma­ter­ja­li kol­hoo­si­pe­rioo­di koh­ta.“

Ta li­sas, et aval­da­tud on Ha­ra ül­di­ne aja­lu­gu, ent vä­ga ter­vi­ta­tav oleks, kui edas­pi­di il­muk­sid raa­ma­tu­na kü­la kõi­gi ta­lu­de põh­ja­li­ku­mad lood.

Raa­ma­tu „Ha­ra aja­rat­tas“ on kat­ken­did kü­las ela­nud en­di­se lae­va­kap­te­ni Jo­han­nes Moo­se­ri kir­ja­li­kest mä­les­tus­tes, kus üle­vaa­de ka sel­lest, kui­das Ha­ra kü­las Haa­gi­ni­nal ehi­ta­ti 19. sa­jan­di lõ­pus ja 20. sa­jan­di al­gu­ses mit­me­mas­ti­li­si pur­je­lae­vu. Pi­ke­malt on kir­jel­da­tud Ees­ti uh­kei­ma pur­je­ka, nel­ja­mas­ti­li­se Tor­mi­lin­nu ehitamise lu­gu ja saa­tust.

„19. sa­jan­dil sün­di­nud kü­lae­la­ni­ke mä­les­tus­te leid­mi­seks tu­li pöör­du­da Ees­ti Kir­jan­dus­muu­seu­mi rik­ka­lik­ku ar­hii­vi. Tä­nu­väärt jääd­vus­tus­töö on tei­nud Ha­ra koo­li­ju­ha­ta­ja abi­kaa­sa Si­nai­da Kan­nes, kä­si­kir­jad asu­vad La­he­maa rah­vus­par­gi ar­hii­vis,“ mär­kis koos­ta­ja.

Trü­ki­ses on mä­les­tu­si sa­la­kau­ba­veost üle la­he, kü­la kõrt­si­dest, Ha­ra saa­re­le ra­ja­tud ki­lu­vab­ri­kust, ko­ha­li­kust selt­si-e­lust, pos­tia­gen­tuu­rist, koo­list, väl­ja­rän­da­mi­sest Ve­ne­maa­le ja Kau­kaa­sias­se, tsaa­riaeg­sest pii­ri­val­ve­kor­do­nist, sõ­ja- ja kol­hoo­si ajast ning 1950nda­tel aas­ta­tel Ha­ra ja Vir­ve kü­la pii­ri­le ra­ja­tud mi­li­taa­rob­jek­tist – lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se komp­lek­sist ning sa­da­mast. Omaet­te pea­tükk on kü­las ela­nud kuul­sast tä­di Maa­list – Maa­li Paa­di­maast, kel­le kir­ju­tas aja­le­hes tun­tuks aja­kir­ja­nik Rein Sikk.

Raa­ma­tust saab lu­ge­da veel, kui­das Ha­ra kü­last ku­ju­nes möö­du­nud sa­jan­di al­gu­poo­lel Ees­ti kul­tuu­ri­te­ge­las­te su­vi­tus­koht. Ahu ta­lu kuu­lus Es­to­nia teat­ri di­rek­to­ri­le, kel­le juu­res käi­sid su­vi­ta­mas oo­pe­ri­laul­jad ja tant­si­jad, kir­ja­ni­kud Ar­tur Ad­son ja Ma­rie Un­der. Ha­ras su­vi­ta­sid sa­mu­ti kir­ja­ni­kud De­bo­ra Vaa­ran­di ja Aa­du Hint, oma su­ve­ko­du oli näit­le­ja­tel Olev ja Ants Es­ko­lal, Jü­ri Jär­ve­til. Po­lii­tik Tun­ne Ke­lam mee­nu­tab raa­ma­tus, kui­das su­vi­tas sõ­ja ajal koos oma va­ne­ma­te­ga Paa­diaia ta­lus. Kunst­nik Jü­ri Ar­rak kir­jel­dab puh­ku­si oma pe­re­ga 1970nda­te aas­ta­te al­gu­ses Nõl­va ta­lus, te­ma esi­me­ne näi­tus oli kok­ku pan­dud Ha­ras sün­di­nud maa­li­dest.

Ene Velst­röm: „Su­vi­ta­mi­ne läks moo­di 19. sa­jan­di lõ­pus. Lin­na­sak­sad puh­ka­sid Lok­sal, seal vaa­da­ti, et Ha­ra poo­le kul­geb mit­me ki­lo­meet­ri pik­ku­ne lii­va­rand ning lii­gu­ti eda­si kü­las­se, jää­di pi­da­ma ta­lu­des­se. Vir­ve kül­la kul­tuu­ri­rah­vas siis ei jõud­nud, Vir­ve­le tu­lid su­vi­ta­jad 1970nda­tel.“

Roh­ke­te pil­ti­de­ga ja kriit­pa­be­ril
Kü­la­va­nem Vel­lo Sü­da: „Mi­nu sil­ma­le on see raa­mat küll kõi­ge ilu­sam kü­la­raa­mat, mi­da olen näi­nud. Ja eel­kõi­ge tä­nu Lem­bit Lõh­mu­se­le, kes on sel­le ni­mel pal­ju vae­va näi­nud. Käi­si­me te­ma­ga koos uue­ma aja fo­to­sid üle pil­dis­ta­mas, et olek­sid pa­ri­mad. Ta te­ge­les põh­ja­li­kult ka va­na­de pil­ti­de ja do­ku­men­ti­de­ga.“

Raa­ma­tu ku­jun­da­nud graa­fik, ku­jun­dus­kunst­nik Lem­bit Lõh­mus, kel­le maa­ko­du on Ha­ras, kom­men­tee­ris, et töö oli tões­ti pikk ja põh­ja­lik, pil­di­ma­ter­ja­li kor­ras­ta­mi­ne võt­tis ae­ga. Ühe tant­si­ja­te fo­to­ga te­ge­les lau­sa kuu ae­ga, kõr­val­das de­fek­tid: „Raa­ma­tu for­maat on ruu­du­ku­ju­li­ne. Pak­ku­sin, et sel­li­ne so­biks pa­re­mi­ni, saab ke­nas­ti pai­gu­ta­da pil­te ja teks­te. Trü­ki­tud on kriit­pa­be­ri­le, mil­le toon on beežikas, ot­se­kui va­na­pa­ber – an­nab ajas­tu­hõn­gu.“

Lem­bit Lõh­mu­se pa­ku­tud on ise­laa­di ku­jun­dus raa­ma­tu sel­ja­le, kus all­pool on tra­dit­sioo­ni­li­selt trü­ki­se ni­mi, üles­poo­le sea­tud pi­si­ke­selt rit­ta kõik rii­gi­li­pud raa­ma­tus ka­jas­ta­ta­va­test pe­rioo­di­dest – ala­tes Ve­ne tsaa­ri­rii­gi esialg­sest must­kol­la­ne­val­gest li­pust, ka va­he­peal­ne sak­sa aja lipp, ku­ni tä­na­päe­va si­ni­must­val­ge­ni, kok­ku 8 lip­pu.

Vel­lo Sü­da ju­tus­tas, et oma kü­la raa­ma­tu väl­jaand­mi­se mõt­test on rää­gi­tud ja aja­loo­li­si ma­ter­ja­le ko­gu­tud aas­ta­küm­neid: „Raa­ma­tu te­ge­mi­sest kõ­ne­le­si­me ju­ba Ter­je Välk­man­ni va­naisa ja va­naema, Bo­ris ja Vii­ve Per­nit­sa­ga Loh­ja ta­lust. Ko­gu­da ai­tas nen­de tü­tar, Ter­je ema Rii­na Välk­mann. Ka mi­nul on veel kü­la ta­lu­dest pal­ju ma­ter­ja­li, mis jäi sel­lest raa­ma­tust väl­ja ja võiks tu­le­vi­kus kok­ku pan­na ta­lu­de raa­ma­tu­na.“

Raa­mat „Ha­ra aja­rat­tas“ on väl­ja an­tud kü­la­rah­valt ja su­vi­ta­ja­telt ko­gu­tud an­ne­tus­te toel. Kü­la­va­nem käis paa­ri aas­ta jook­sul pe­rest pe­res­se, rää­kis ja sel­gi­tas. Kir­jas­ta­mi­seks asu­ta­ti tä­na­vu au­gus­tis MTÜ Ha­ra Kü­la­selts. Raa­ma­tus on kir­jas an­ne­ta­ja­te ta­lu­de ni­med, kok­ku on toe­ta­nud 53 ta­lu. Ni­me­li­selt on mär­gi­tud Mar­di­mäe MÜ, Tun­ne ja Ma­ri-Ann Ke­lam ning Kol­gast folk­lo­rist Me­li­ka Kin­del, kes ka nõus­tas raa­ma­tu kok­ku­pa­ni­jaid. Raa­ma­tut on trü­ki­tud 702 ek­semp­la­ri.

Ter­je Välk­mann kü­la ühest va­ni­mast, Loh­ja ta­lust lau­sus, et sai aja­loo­hu­vi ko­dust, kus va­nai­sa Bo­ris ehk Loh­ja Boo­ri ja va­nae­ma Vii­ve rää­ki­sid jut­te sel­lest, mis ja kui­das kü­las va­rem oli: „Ema Rii­na kir­ju­tas üles, ko­gu­si­me sa­mu­ti fo­to­sid. Raa­ma­tu jaoks ot­si­sin in­fot juur­de in­ter­ne­tist ning me­re­muu­seu­mist sai­me Ka­da­pi­ku Kus­ti ehk Kus­tav Oja­sa­lu päe­vi­ku. Käi­si­me ema­ga kü­la va­ne­ma­te ela­ni­ke juu­res fak­te täp­sus­ta­mas ja juur­de kü­si­mas. Pal­ju in­fot ja pil­te sain lisaks, kui osa­le­sin La­he­maa rah­vus­par­gi ran­na­kü­la­de mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­tis.“

Ter­je Välk­mann rõ­hu­tab, kui Ha­ra raa­ma­tu lu­ge­ja­tel te­kib mõt­teid ja on li­sa­ma­ter­ja­li, võiks sel­lest tea­da an­da: „Ko­gu­me eda­si. Meil on suur ja pikk kü­la, pal­ju­de ta­lu­de­ga. Pi­di­me te­ge­ma va­li­ku, kõik üh­te raa­ma­tus­se ei mah­tu­nud, aga saa­me jät­ka­ta.“

Raa­ma­tut „Ha­ra aja­rat­tas“ saab os­ta Lok­sa raa­ma­tu­ko­gust, Ha­ra sa­da­mast, Kol­ga muu­seu­mist. Kõi­gi­le an­ne­ta­ja­te­le kin­gi­tak­se üks ek­semp­lar. Ha­ra rah­vast ja abi­li­si oo­da­tak­se tu­le­val lau­päe­val, 30. ok­toob­ril kü­la­va­ne­ma hoo­vi­le, kus an­ne­ta­jad saa­vad kät­te ta­su­ta raa­ma­tu ja on ka või­ma­lik os­ta.