Ühiskondlikust aktiivsusest siseturvalisuse tagamisel

836

INGELDRIN AUG,
vabatahtlik merepäästja, volikogu liige

Kuusalu vald on mitmekesine oma vabatahtlike päästjate poolest. Merepäästega tegelevaid seltse on kolm – Salmistul, Jumindal ja Pärispeal; vabatahtlikke maapäästekomandosid kaks – Kuusalus ja Kolgas, mõlemal on ka merepääste esmane võimekus. Naabrivalve sektoreid on 17.

Rääkides ühiskondlikust aktiivsusest Eesti kontekstis, siis siseministeeriumi uuringu tulemused näitasid, et 31 protsenti vastajaskonnast on mõne ühenduse või seltsi liige – korteriühistu juhatuse liige, kultuuri- või spordiseltsi, vabatahtliku päästeseltsi, ametiühingu või erakonna. Seejuures on 23 protenti küsitletutest ühe, 6 protsenti kahe ja 2 protsenti kolme või enama ühenduse või seltsi liige. Saar Poll viis avaliku arvamuse uuringu läbi Siseministeeriumi tellimusel suvel 2016.

Ühendustesse ja seltsidesse kuulumine on seotud inimese haridusliku taustaga – mida madalam haridus, seda väiksema tõenäosusega ollakse sel moel ühiskondlikult aktiivne. Sarnane seos ilmneb sissetuleku lõikes, kus madalama sissetulekuga inimesed nendivad mõnevõrra harvem, et kuuluvad mõnda ühendusse või seltsi.

Kirjeldades oma suhet kodukohas toimuva seltsieluga, nentis 46 protsenti küsitluses osalenutest, et eelistab rohkem omaette hoida ja iseseisvalt tegutseda. 38 protsenti kinnitas samas, neile meeldib kodukoha üritustes kaasa lüüa, 7 protsenti tegutsevad oma kodukohas aktiivselt üritustel osaleja ja organiseerijana.

Vastajajaist 54 protsenti pooldas seisukohta, et elanike turvalisuse eest hoolitsemine peaks kindlasti või pigem jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Inimeste endi aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldas pigem või täielikult 44 protsenti. Naabrivalvega on liitunud 7 protsenti, vabatahtliku päästjana tegutseb 1,5 ja abipolitseinikuna 1,2 ning vabatahtlikus merepäästes on osalenud 0,6 protsenti elanikkonnast.
Peamised asjaolud, mis paneks küsitletuid vabatahtlikuna osalema, on soov luua turvalisust kodukohas (67 protsenti), soov olla kasulik oma kogukonnale või kogu ühiskonnale (53 protsenti), hea seltskond, toredad kaaslased (41 protsenti), soov ennast arendada ja saada uusi teadmisi (40 protsenti), soov hoida ennast heas füüsilises vormis (32 protsenti), soov end proovile panna (29 protsenti). Vabatahtlikest organisatsioonidest usaldati kõige enam vabatahtlikke päästjaid (84 protsenti) ja vabatahtlikku merepäästjaid (80 protsenti), abipolitseinikke (77 protsenti), Naabrivalvet (74 protsenti) ja Kaitseliitu (73 protsenti).

Peamine tegur, mis Eesti elanike osalemist siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes piirab, on ajapuudus (73 protsendi hinnangul kindlasti või mõningal määral). Olulised pärssivad tegurid on veel vähene teadlikkus ja infopuudus (64 protsenti), ja professionaalsuse nõuded nagu füüsilistele võimetele esitatavad nõuded, korraliku varustuse puudumine ning eriväljaõppe läbimise vajadus.

Vabatahtlike tegevus on päästevaldkonnas pikkade traditsioonidega ja väärt hoidmist. Kogu Eestit võrgustikuna katvad vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve liikmed ja teised eestvedajad täiendavad kutseliste päästjate ja korrakaitsjate tegevust ning seovad kogukonda, andes olulise panuse turvalisuse tagamisel.

Eelmine artikkelParas­port­la­ne EGERT JÕE­SAAR unis­tab võist­lu­sel 50meet­ri­sest ket­ta­kaa­rest
Järgmine artikkelSõnumitoojas 12. septembril