Esmaspäeval, 14. jaanuaril jõudis justiitsministeeriumisse taotlus, et tehtaks järelevalvet Kuusalu valla juhtimises aset leidnud tegevuste, sealhulgas toimingupiirangu rikkumiste ning volikogu kahel viimasel istungil vastu võetud osade otsuste kohta.
Taotlusele on alla kirjutanud seoses detsembris toimunud võimuvahetusega opositsiooni jäänud Marti Hääl, Mait Kröönström, Andres Heinver, Kristo Palu ja Ingeldrin Aug valimisliidust Üks Kuusalu Vald, Madis Jõgi ja Avo Vest valimisliidust Arenev Kuusalu Vald, Sulev Valdmaa ja Mairika Rajaväli EKRE nimekirjast.
Ministeeriumilt palutakse hinnangut vallavanema valimise kohta 18. detsembri istungil, kuigi istungi päevakorras oli vallavanema asendaja määramine. Opositsioon on seisukohal, et volikogu otsus Urmas Kirtsi vallavanemaks valimise kohta tuleb tunnistada kehtetuks.
Nad selgitavad, et päevakorrapunkti muudeti istungi keskel, valla põhimäärus sätestab aga, et alternatiivseid eelnõusid tutvustatakse istungi alguses ja volikogu otsustab siis nende menetlemise. Opositsioon juhtis sellele istungil tähelepanu. Kui vallavanema valimine viidi 10 voliniku nõusolekul läbi, 10 poolthäälega valiti vallavanemaks Urmas Kirtsi, jäi vallasekretär Liisa Ojangu protokolli kinnitamise osas eriarvamusele. Pärast konsulteerimist rahandusministeeriumiga selgitas vallasekretär, et vallavanema valimine ja asendaja määramine ei ole oma sisult ka mitte alternatiivsed eelnõud – üks toob kaasa ajutise, teine püsiva tulemuse.
Opositsioon on veel seisukohal, et samal istungil rikuti umbusalduse avaldamise protseduuri nõudeid – volikogu esimeest Mait Kröönströmi, aseesimeest Marti Häält, vallavalitsuse liikmeid Heino Junolaineni ja Reijo Roosi, sotsiaalkomisjoni esimeest Ingeldrin Augi ning eelarve- ja majanduskomisjoni esimeest Andres Heinveri umbusaldati 18. detsembril sisuliste põhjendusteta, umbusaldusavaldustes oli kõigi puhul üks lause: „Seoses suutmatusega juhtida ja arendada Kuusalu valda.“ Valla põhimäärus nõuab, et umbusaldamise avalduses peab olema märgitud põhjus. Istungil tegid volikogu liikmed märkusi, et umbusaldamise motiive pole selgitatud ja paluti põhjendusi iga umbusaldatava kohta. „Istungit juhtinud Margus Soom keeldus igasugustest selgitustest, viidates küüniliselt kirjalikele umbusaldusavaldustele, milles on juba „kõik öeldud“,“ on kirjutatud taotluses.
Ka juhib opositsioon tähelepanu sellele, et volikogu esimeheks valitud Margus Soomi suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus häälte ostmise osas, kriminaalmenetlus lõpetati oktoobris 2018 avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna süü ei olnud suur. Opositsioon palub justiitsministeeriumilt hinnangut, et „kas kohaliku omavalitsuse volikogu pädevust, vastutust ja rolli arvestades saab selle esimeheks kandideerida ja vastava ametiisikuna tegutsema asuda karistusõiguslikult sellise teo toime pannud isik“.
Volikogu 31. detsembri istungil toimunut hindavad 9 volinikku mitme otsuse puhul toimingupiirangute rikkumiseks ja paluvad justiitsministeeriumilt ka selles osas seisukohta: vallavanem Urmas Kirtsi osales volikogu liikmena vallavanema töötasu määramise otsuse hääletamisel ega taandanud ennast; Margus Soom, Kalmer Märtson, Enn Kirsman ja Urmo Ristisaar osalesid määruse „Vallavolikogu ja volikogu komisjonide tööst osavõtu eest makstava hüvituse ning maksmise korra kehtestamine“ hääletamisel; vallavalitsuse liikmeks saanud Kaupo Parve ei taandanud ennast vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitamise hääletamisel, samas eelnõus oli ka vallavalitsuse liikme töötasu suurus.
Taotluses märgitakse, et kõigi nende rikkumiste puhul juhtisid opositsiooni esindajad istungil tähelepanu korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu regulatsioonile – hääletamisest ei tohi osa võtta, kui tegu on iseenda töötasu määramisega.
Kuusalu vallavolikogu esimees Margus Soom kommenteerib, et volikogu liikmete osalemine hüvitistega seotud otsuste hääletamisel on tõlgendamise küsimus ning jäädakse ootama justiitsministeeriumi seisukohta, vallavanema töötasu määramise otsus tuleb volikogu järgmisel istungil uuesti hääletamisele.
Vallavanema valimise kohta 18. detsembril ütleb ta: „Vallavanema valimiseks tegime kolm korda ettepaneku. Esimesel korral siis, kui esitasin koos umbusaldusavaldustega järgmise istungi päevakorra projekti, kus oli sees ka vallavanema valimine, mida volikogu esimees Mait Kröönström ei arvestanud. Teisel korral volikogu istungi alguses, kui palusime päevakorda lülitada vallavanema valimise, mida jälle volikogu esimees ei teinud. Kolmas kord oli vallavanema asendaja määramisel, kui volikogu muutis 10 poolthäälega eelnõud, kuna soovis valida vallavanemat. See oli volikogu koosseisu enamuse selgelt väljendatud tahe.“
Kui justiitsminister leiab järelevalve käigus, et omavalitsuse haldusakt on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusaktist teadasaamisest teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks või viia õigusnormidega vastavusse.
Taotluse terviktekst on avaldatud Üks Kuusalu Vald kodulehel www.1kuusalu.ee.




