Riik annab Kuusalu erihoolekandemaja jaoks 392 000 eurot

1136

Erihoolekandemaja on kavandatud Kuusalu alevikku Keskväljak 2 kinnistu tühjale alale.

Vabariigi valitsus kinnitas möödunud neljapäeval, 5. detsembril toimunud istungil erihoolekandeasutuste investeeringud, mida rahastatakse Euroopa Regionaal­arengu Fon­dist.
Uute kogukondlike teenuskohtade loomiseks eraldatakse 15,4 miljonit eurot. Kokku esitati sellesse meetmesse 23 taotlust. Sotsiaalministeerium koostas edetabeli, rahastuse saavad 10 projekti, Kuu­salu valla rahataotlus on pingereas 10. kohal.
Kuusalu vallavalitsuse projektile „Eluasemeteenuse korralduse parendamine Kuu­salu valla psüühilise erivajadusega inimestele“ antakse 392 000 eurot. Projekti kogumaksumus on 560 000 eurot. Valla omaosalus on 30 protsenti ehk 168 000 eurot.
Kuusalu alevikku rajatakse toetatud elamise teenuse osutamiseks 10 korteriga elamu, mis on mõeldud kokku 12 inimesele. Projekti eesmärgina on kirjas – luua psüühilise erivajadusega inimestele võimalus elada soovi korral või olude sunnil täisealisena eraldi oma perekonnast, et aidata kaasa inimese iseseisvaks ja sõltumatuks kujunemisele ning integreerumisele kogukonda.
Kuusalu vallavalitsus on valinud ehitatava sotsiaalmaja asukohaks Kännulille kaupluse kõrval asuva Keskväljak 2 kinnistu, mille omanik on vallale kuuluv OÜ Kuusalu Soojus. Kinnistu on kavas poolitada, erihoolekandemaja ehitada praegu tühjalt seisvale alale.
Vallaarhitekt Kadi Raudla ütles, et lõplikult ei ole asukoht ära otsustatud, kuid Keskväljak 2 kinnistu kohta on koostamisel detailplaneering.
Kui oktoobris 2016 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisi tutvustus, olid osade naaberkinnistute omanikud mures, milliseks hoone kujuneb ja kes seal elama hakkaksid. Vallarhitekt lubas, et eskiisi on võimalik muuta, uusi lahendusi tutvustatakse eelnevalt samuti avalikult.
Kuusalu valla hoolekande­spetsialist Pilleriin Kurg selgitab, et ehitatava maja elanikega hakkavad tegelema Kuusalu vallas erihoolekandeteenust osutavad tegevusjuhendajad: „Erihoolekan­deteenuseid rahastab riik. Teenuseid osutatakse inimeste tavapärases elukeskkonnas, tööl ja kodus, aga ka hoolekandeasutustes ööpäevaringse abi vajajatele. Toetatud elamise teenus on kõige väiksema toetusvajadusega inimestele. Eksperdid hindavad, millise abimääraga on inimene võimaline hakkama saama. Kõik on seadusega paika pandud, näiteks sõltuvushäiretega või dementseid inimesi toetatud elamise teenusele ei suunata, nende jaoks on teised teenused.“
Ta sõnas, et ümberkaudsete elanike mure on arusaadav, kuid ehitatavasse majja ei asu elama inimesed, kes ei saa iseseisvalt hakkama: „Tahame anda toetatud elamise teenust vajavatele inimestele võimaluse täisväärtuslikuks eluks. Eluasemekulude eest majas tasuvad elanikud töövõimetuspensionist ja töötasust. Tegevusjuhendajate palk tuleb riigilt.“
Toetatud elamise teenuse juhtiv tegevusjuhendaja Kaie Ustav: „Erihoolekandemajja tulevad elama täiesti tavalised inimesed, kes liiguvad meie seas praegugi. Enamasti nad päeval töötavad, on tegevusega hõivatud. Oleme arutanud, et pärastlõunasel ajal peaks majas olema kohal tegevusjuhendaja ning esialgu ka laupäeviti.“
Edaspidi on plaanis korraldada kohalikule rahvale infopäevi, et täpsemalt selgitada erihoolekandemajaga seonduvat.