Õpetajate palkade osas pilt selgem

853
andres
ANDRES KAARMANN, haridus- ja teadusministri nõunik

Vabariigi valitsus kinnitas ametlikult õpetajate miinimumpalgad, see peaks lisama kindlust omavalitsustele ja õpetajatele. Aasta alguses tõusid õpetajate palga kõige madalamad alammäärad 715 euroni, lisaks on täiendav tasu klassijuhatamise eest. Keskmiselt annab riik omavalitsustele toetust ühe õpetaja kohta 915 eurot.

Ka Sõnumitooja piirkonna omavalitsustes kasvab õpetajate palgakuludeks mõeldud raha märgatavalt, kuigi ebaühtlaselt. Peamine põhjus on õpilaste arv, mille alusel arvutatakse omavalitsustele palgatoetust. Keskmisest rohkem tõuseb toetus sellest aastast Kuusalu ja Raasiku valdades, sest seal on võrreldes eelmise aastaga ka õpilaste arv suurenenud. Nii näiteks suureneb Kuusalu vallal palgatoetus 16,3 protsenti ning Raasiku vallal 13,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta 813 828 euroga saab Kuusalu sellel aastal riigilt õpetajate palkadeks 946 430 eurot ametikoha kohta.

Loksa linnas on õpilaste arv jäänud samaks, kuid Anija vallas vähenenud. Kuivõrd õpilaste arv on haridustoetuse jagamisel kriteerium, siis on riigipoolne toetuse tõus veidi tagasihoidlikum – Loksal 11 protsenti ning Anijal 7,2 protsenti. Kui nende valdadele-linnadele poleks palgatoetust suurendatud, oleks Loksa linnal ja Anija vallal see sellel aastal langenud.

Keskmiselt ühe õpilase kohta saab kõige vähem riigilt toetust Kuusalu vald – 1333 eurot, kõige enam Loksa – 1641 eurot.

Riik saab toetust jagada vaid formaalsete numbrite alusel, mis tegelikku elu pahatihti ei arvesta. Ja siin ongi vastus küsimusele, miks üks vald saab juurde 16 ja teine vaid 7 protsenti.

Minister tahab senisest tugevamat kindlust, et omavalitsustele õpetajate palgatoetuseks antud raha jõuaks ka õpetajateni. Tõsine mõtlemiskoht peitub faktis, et Tallinnas ei jõudnud 2011. aastal ligi 10 protsenti palgaraha õpetajateni. Ka pole sellest aastast enam võimalik põhikooli arvelt doteerida jätkusuutmatuid gümnaasiume.

Raha jagamise läbipaistmatus ning mõningane ebaausus oli selge juba eelmisel aastal, kuid omavalitsusliitude vastuseisu tõttu rahajagamise mudelit muuta ei õnnestunud. Loodan, et vastuseis oli tingitud pigem vähesest informeeritusest ja ebakindlusest, kui soovimatusest rahastamissüsteem läbipaistvaks muuta.

Sel nädalal saatis haridusminister omavalitsusliitudele ja teistele partneritele ametliku ettepaneku töötada üheskoos välja uus rahastamismudel, mis oleks kõigile huvilistele arusaadav ja läbipaistev ning annaks omavalitsustele võimaluse pikemalt rahastamist ette planeerida. Uus mudel peab arvestama vajadusega kindlustada kodulähedaste põhikoolide säilimine ja motiveerima säästlikule koolikorraldusele. Partnerite ettepanekuid ootab ministeerium veebruari alguseks.