Õpe­ta­ja tööst

118
KÄT­LIN TAKK, Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja.

KÄT­LIN TAKK,
Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja

Olen õpe­ta­ja­tes­se ala­ti suh­tu­nud au­kart­li­kult, kuid sa­mas on sel­les ame­tis mis­ki, mis mind köi­dab. Sel­le on mi­nu jaoks köit­vaks muut­nud õpe­ta­jad, kes kuu­la­vad, võ­ta­vad ae­ga aru­te­lu­deks, on inim­li­kud, on ai­da­nud jõu­da mõ­ne si­se­mi­se ära­tund­mi­se või loo­gi­li­se aru­saa­ma­ni. Õpe­ta­ja­te­ga ühes ruu­mis vii­bi­des tun­nen siia­ni ko­ha­ti si­se­mist vä­re­lust. Nad on tar­gad ja suur­su­gu­sed, kui­gi sa­mas täies­ti ta­va­li­sed ini­me­sed, kes tä­na­val vas­tu tul­les ei eri­ne teis­test. Õpe­ta­ja­te tup­pa si­se­ne­des ta­han en­di­selt veel uk­se­le ko­pu­ta­da – ju see lap­se­lik au­kar­tus on ik­ka veel tu­ge­valt mi­nu­ga. Mil­li­sed emot­sioo­nid ja mil­li­ne suh­tu­mi­ne on tä­na­päe­va õpi­las­tel, kui­das ne­mad küm­ne aas­ta pä­rast kõi­ge­le sel­le­le ta­ga­si vaa­ta­vad?

Tä­nu sel­le­le, et õpe­ta­ja­töö läh­te­ko­ht on te­ma ise ini­me­se­na, on meil koo­li­des nii pal­ju eri­ne­vaid stii­le, st­ra­tee­giaid ja lä­he­ne­mi­si. Iga õpe­ta­ja saab pla­nee­ri­da ja ees­mär­gis­ta­da oma õpe­ta­mist sel­li­selt, na­gu on tal­le oma­ne. Olu­li­ne on, et riik­li­kust õp­pe­ka­vast tu­le­nev oleks õpi­las­te­le eda­si an­tud ning mi­da elu­li­sem ja eri­ne­va­te õp­peai­ne­te­ga seos­ta­tum, se­da õp­pi­ja­sõb­ra­li­kum õp­pi­mi­ne mi­nu ar­va­tes on. Mi­na olen kee­le­kümb­lusk­las­si õpe­ta­ja ning püüan lõi­mi­da kõi­ki ai­neid nii pal­ju kui või­ma­lik. Tun­di­des ka­su­tan li­saks õp­pe­ma­ter­ja­li­de­le elu­li­si pil­te ja vi­deok­lip­pe, et õpi­las­tel te­kiks ehe ära­tund­mi­ne. Üh­te tee­mat kä­sit­len kõi­ki­des ai­ne­tun­di­des, et soo­dus­ta­da õpi­las­te seos­ta­mi­sos­kust. Püüan ka­su­ta­da ak­tii­võp­pe mee­to­deid, et õp­pi­mi­ne oleks hu­vi­tav ja mit­me­ke­si­ne. Sel­lel õp­peaas­tal soo­vin koos­töös kol­lee­gi­de­ga taa­se­lus­ta­da len­du­deüle­sed ühis­te­ge­vu­sed, et õpi­las­te va­hel toi­muks in­teg­rat­sioon, mis soo­dus­tab kee­le­kümb­lusk­las­si­de õpi­las­te ees­ti kee­le are­ne­mist ning ül­di­selt õpi­las­te oma­va­he­list suht­le­mist.

Pal­ju rää­gi­tak­se, et meil on va­na­nev õpe­ta­jas­kond ja noo­red ei jää kui­gi kauaks õpe­ta­jaa­me­tis­se ning õhus on suur kü­si­mus, kui­das olu­kor­da koo­li­des pa­ran­da­da. Mi­na sat­tu­sin Keh­ra güm­naa­siu­mis­se õpe­ta­jaks tä­nu Noo­red Koo­li prog­ram­mi­le ja usun, et see prog­ramm on üks vas­tus­test. Noo­red Koo­li on prog­ramm, mis te­gut­seb sel­le ni­mel, et iga laps Ees­tis saaks vä­ga hea ha­ri­du­se. Prog­ram­mi ne­li põ­hi­väär­tust on pi­dev õp­pi­mi­ne, jul­gus võt­ta vas­tu­tust, usk muu­tus­te või­ma­lik­ku­ses­se ning hoo­li­vus. Noo­red Koo­li kuu­lub võr­gus­tik­ku Teach For All, mis ühen­dab üle maail­ma sa­ma­del ees­mär­ki­del eri­ne­va­tes kesk­kon­da­des töö­ta­vaid prog­ram­me. Tä­nu sel­le­le võr­gus­ti­ku­le saa­me õpe­ta­mi­sel ra­ken­da­da eri­ne­vaid teoo­riaid ja prak­ti­kaid nii Ees­tis kui mu­jal maail­mas. Kõik, kel­le väär­tu­sed üh­ti­vad Noo­red Koo­li väär­tus­te­ga, on oo­da­tud prog­ram­mi kan­di­dee­ri­ma.

Mi­na hak­ka­sin õpe­ta­jaks, sest see töö ei ole ku­na­gi igav. Koo­lis töö­ta­des on iga päev eel­mi­sest eri­nev ja ru­tii­ni ei te­ki. Õpe­ta­ja tööl on sü­ga­vam mõ­te ja kõr­gem ees­märk. Mul­le meel­dib te­ha as­ju, mil­lel on mõ­ju. Mil­lest­ki rää­ki­des või mi­da­gi te­hes ta­han, et see lä­heks kel­le­le­gi kor­da. Ma tean, et muu­tu­sed on või­ma­li­kud ning soo­vin ol­la nen­de kaas­loo­ja. Püüan suh­tu­da prob­lee­mi­des­se kui väl­ja­kut­se­tes­se ja süüd­las­te ot­si­mi­se ase­mel ot­sin la­hen­du­si.

Usun, et õpe­ta­jad loo­vad hom­se Ees­ti. Hii­na va­na­sõ­na­gi üt­leb, et muu­tus­te tuu­le pu­hu­des ehi­ta­vad ühed müü­re ja tei­sed tuu­le­ves­keid. Mi­na ehi­tan mee­lel­di tuu­le­ves­keid ha­ri­dus­maas­ti­kul, sest muu­tu­sed ha­ri­du­ses saa­vad al­gu­se õpe­ta­ja­test ja muu­tu­sed ühis­kon­nas saa­vad al­gu­se ha­ri­du­sest.